Hylonomus — varane tetrapood ja Jogginsi fossiilid
Avasta Hylonomus — 312 miljonit aastat vana varane tetrapood ja Jogginsi fossiilid Nova Scotiast. Lugege kivististe, elupaiga ja varajase maismaaelu lugu.
Hylonomus on välja surnud varane tetrapood (tõenäoliselt varajane amniot), kes elas umbes 312 miljonit aastat tagasi (mya) pennsylvaania ajastul. Liigi tüvirühm ja täpne süsteemne koht on vaidluse all: kolju tagumine osa ei kanna selget auku (temporaalset avause), mis teeb raskeks otsustada, kas tegemist on varase sauropsidi (rebtilise) tüüpi liigiga või mingisuguse baasjoonelise amnioti lähilasega. Samas on teada, et Westlothiana on vanem leid, kuid võis olla pigem kahepaikne või kahepaiksete ja amniotide vahepealne vorm; Casineria on omakorda fragmentaarne ja raske kindlaks teha.
Hylonomus tüüpi isend on väike: täiskasvanu pikkus koos sabaga jääb umbkaudu 20 sentimeetri juurde. Välimuselt võis ta meenutada väikesi tänapäevaseid sisalikele — selgrooteline, sihvakas keha, suhteliselt pikad jalad ja selgelt kohastunud maapealseks eluks. Hambaehitus (peaarvult teravad, väiksed hambad) viitab peamiselt selgrootuid ja muid väikseid selgroogseid või selgrootuid saakivaid toitumisharjumustele: tõenäoliselt toitus Hylonomus väikestest putukatest ja tuhajalgsetest (nt tuhatjalgseid) ning muudest väikesetest selgrootutest.
Fossiilid ja säilumisolukord
Hylonomuse kivistised leiti tüüpiliselt kivistunud sammalde kändude ehk klubisamblapuude õõnsustest Joggins FossilCliffs'is, Nova Scotia, Kanada. Sakiliste ja paksemate kohastlike klubisamblapuude (lycophyte) vartest moodustusid jämedad kändude jäänused, mis pärast mädanemist või tulekahju jäid õõnsateks. Üks levinud tõlgendus on, et karmi ilma või tormi järel kukkusid need klubisamblad kokku, jättes kändude sisemuse õõnsaks; väiksed maod ja lindude-eelsed tetrapoodid nagu Hylonomus, otsides peavarju või pesa, võisid sisse ronida ja seejärel lõksu jääda ning nälga või lämbuda surra. Selline taphonoomiline olukord selgitab, miks Jogginsi cliffid pakuvad erakordselt hästi säilinud ja paigutatud väikeste maas elavate selgroogsete fossiliseerunud jäänuseid.
Samast Nova Scotia piirkonnast on leitud ka teisi varajasi amniote või nende lähisugulasi: basaalse pelykoosauruse Archaeothyris ja basaalse diapsidi Petrolacosaurus fossiile. Need on dateeritud umbkaudu 6 miljonit aastat hilisemaks kui Hylonomuse leidud, mis annab pildi amniotide varajasest mitmekesistumisest ja nende levikust Carboniferous’i maismaaökosüsteemides.
Geograafia, kronoloogia ja jalajäljed
Lisaks Jogginsile on lääne-Atlandi lähialadest leitud tõendeid varajastest tetrapoodidest ja amniotide sarnastest loomadest: näiteks New Brunswickist on dokumenteeritud mõned kivistunud jalajäljed, mis pärinevad umbkaudu 315 mya ja mida on seostatud Hylonomusega või sarnaste väikeste maas elavate tetrapoodidega. Need jäljed aitavad täita pildi kohast, kus ja kuidas varased maaimetajad elutsesid ning kuidas nad liigutasid ja käitusid oma elupaikades.
Olulisus ja teaduse seis
Hylonomus on paleontoloogias tähtis, sest toob esile ühe vanimaid hästi dokumenteeritud tetrapoode, keda sageli käsitletakse ka varajase amnioti või «esireptili» näitena. Tema leid Jogginsist ja kaasnevad varased amniotide fossiilid annavad olulist teavet maismaaökosüsteemide kohta süsinikurikkas Karboni ajastu metsades ning aitavad mõista amniotide ja teiste maismaa selgroogsete evolutsiooni algfaase.
Liigi kirjeldasid 19. sajandi teadlased ja tüpeliik Hylonomus lyelli on nimetatud geoloog Charles Lyelli järgi. Kuigi uurimine jätkub (eriti anatoomiliste detailide ja filogeneetilise paigutuse osas), on Hylonomus ikkagi sageli kõne all kui üks varasemaid ja selgemini tuvastatavaid maismaal elanud tetrapoode.
Joggins Fossil Cliffs on tänu oma rikkaile ja hästi säilinud kõigi Carboniferous’i maismaafossiilide järjetele üks tähtsamaid paiku maailmas ning on oluline allikas, et mõista varajase maismaelustiku koosseisu ja evolutsiooni.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Hylonomus?
V: Hylonomus on väljasurev tüveline tetrapood, mis elas 312 miljonit aastat tagasi pennsylvaania ajal.
K: Kui suur oli Hylonomus?
V: Hylonomus oli 20 sentimeetrit pikk (koos sabaga).
K: Milline nägi ta välja?
V: Tõenäoliselt nägi ta välja üsna sarnane tänapäeva sisalikele.
K: Mida ta sõi?
V: Tal olid väikesed teravad hambad ja ta sõi tõenäoliselt väikeseid selgrootuid, näiteks tuhatjalgseid või varaseid putukaid.
K: Kust leiti Hylonomuse fossiile?
V: Hylonomuse fossiile on leitud kivistunud sammalde kändude jäänustest Joggins Fossil Cliffs'is, Nova Scotias, Kanadas.
K: Milliseid teisi fossiile on leitud samas Nova Scotia piirkonnas?
V: Sellest piirkonnast on leitud ka basaalse pelycosauri Archaeothyrise ja basaalse diapsidi Petrolacosaurus'e kivistised, mis on dateeritud umbes 6 miljonit aastat hiljem.
K: Kas Hylomonousile on omistatud jalajälgi?
V: Jah, New Brunswickist on leitud mõned kivistunud jalajäljed, mis pärinevad umbes 315 mya ajast ja mida seostatakse Hylomonousiga.
Otsige