Iguanodontid kuuluvad kavandatud rühma (üliperekonda) Iguanodontia. See on ornitopoodide perekondade rühm, mis on mõnede paleontoloogide arvates lähedalt seotud:

See on kõik ornithopoodid, välja arvatud väike, kiiresti jooksev Hypsilophodon. See paigutatakse perekonda Hypsilophodontidae. Oluline teatmeteos Vertebrate Paleontology ei toeta siiski veel seda suundumust ja loetleb perekonnad eraldi Ornithopodidena. Seega on ettepanek veel arutlusel.

Kirjeldus ja peamised tunnused

Iguanodontiad olid tavaliselt keskmise kuni suure kasvu taimtoidulised dinosaurused, kellel olid mitmed ühised anatoomilised tunnused. Tavalised omadused hõlmavad:

  • nuia- või nokataoline predentaalne põskluu, mis kandis sarvkihi-laadset nokka toitainete närimiseks;
  • lõualuud, millel oli reas mitmeid tagumisi hambaid sobituvaks närimiseks — arengutee, mis kulmineerus hadrosauride keerukate hambapatjadega;
  • tugevad tagajäsemed ja lühemad esijäsemed, mis võimaldasid nii kahe- kui neljajalgset liikumist (paljud liigid olid fakultatiivselt bipedaalsed);
  • mõnel liigiti iseloomulikud struktuurid — näiteks Iguanodoni tuntud pöidlaküünis ehk „küünis” (thumb spike), mida on tõlgendatud nii kaitseks kui toidu abilõikamiseks);
  • selgroo lähedal sageli ossifitseerunud kõõlused (suurenenud jäikus), mis aitasid keha hoida ja liikumist stabiliseerida).

Klassifikatsioon ja taksonoomiline vaidlus

Taksonoomiliselt on Iguanodontia olnud muutuv ja vaieldav rühm. Mõned paleontoloogid käsitlevad selles rühmas loetletud perekondi ühe suurema gruppina, teised eelistavad hoida perekondi eraldi perekondadena ornitopoodide laiema skemaatika sees. Väike ja kiire Hypsilophodon on sageli välja jäetud iguanodontitest ja paigutatud eraldi grupina (Hypsilophodontidae), kuid nihked filogeneetilistes analüüsides jätkuvad. Seega on iguanodontide täpne koosseis ja filogeneetilised suhted endiselt teadusliku uurimise objekt.

Ajaperiood ja levik

Iguanodontiad esinesid peamiselt jurastiku lõpust kuni kriidi lõpuni (umbes 160–66 miljonit aastat tagasi). Nende fossiile on leitud peamiselt Laurasia mandrilt — Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia aladelt — kuid mõned esindajad leidsid ka muid laialdasi levikualasid. Kuulsaimad leiukohad on näiteks Euroopa (nt Belgia ja Inglismaa), kust pärineb Iguanodoni materjal.

Käitumine ja ökoloogia

Iguanodontiad olid taimtoidulised; nende hambad ja suukonstruktsioon viitavad taime materjali efektiivsele töötlemisele. Paljud liigid elasid tõenäoliselt lahtistes maastikes ning mitmed fossiilsed leidud viitavad rühmade kaupa elamisele või rändele (laialt levinud massi-hauad ja rühmaassotsieerumine). Mõned omadused — näiteks paksenenud näoosa ja tugevad esikäpad — aitasid neil saada toime erinevate taimsete toitainetega, sh madala kvaliteediga toiduga.

Paleontoloogiline tähtsus

Iguanodontiad on olulised evolutsioonilise silla kujutamiseks väiksemate ornithopoodide ja keerukamate hadrosauride vahel. Uuringud nende anatoomiast, hammaste struktuurist ja kasvumudelitest aitavad mõista, kuidas herbivoorne toitumisstrateegia ja liikumisviisid dinosaurustel arenesid. Kuulsad leiukohad ja hästi säilinud isendid (nt Bernissarti kaevandus Iguanodon'i fossiilidega) on andnud väärtuslikku teavet lihas- ja luustruktuuri, aga ka varajase dinosauruse uurimise ajaloo kohta.

Olulisemad näited ja genera

Kõige tuntum genus rühmas on Iguanodon, mille esindajad olid suured ja hästi uuritud. Teised märkimisväärsed iguanodontia lähisugulased ja alamgrupid hõlmavad Camptosauridae, Dryosauridae ja lõpuks Hadrosauridae, kus hambastruktuurid ja kahevõitlevate käitumiste jäljed on eriti arenenud.

Kokkuvõte

Iguanodontid on tähtis ja mitmekesine rühm ornithopoodsetest dinosaurustest, kes näitavad olulisi muutusi herbivoorias ja liikumises läbi jurasse ja kriidi. Kuigi nende täpne klassifikatsioon on veel arutluse all, annavad nad võtmeandmeid dino­sauruste ökoloogia, arengutee ja paleobioloogia mõistmiseks.