Indohiina tiiger (Panthera tigris corbetti): määratlus, levik ja ohustatus
Indohiina tiiger (Panthera tigris corbetti) on üks kuuest elavast tiigri alamliigist, mida leidub Myanmaris, Tais, Laoses, Kambodžas, Vietnamis ja Edela-Hiinas. Indohiina tiiger on tuntud ka kui Corbetti tiiger, mis on nime saanud Jim Corbetti järgi. Rahvusvaheline Looduskaitseliit on selle ohustatud tiigri nimekirja kandnud. Myanmaris on ta riigi rahvusloom.
Määratlus ja taksonoomia
Panthera tigris corbetti on tiigri alamliik, kes on geneetiliselt ja morfoloogiliselt eristuv teistest alamliikidest. Tema tuntud nimetus "corbetti" on antud Jim Corbetti auks. See alamliik esindab tiigrit, kes on kohastunud Kagu-Aasia mitmekesiste maastikega — alates tihedatest vihmametsadest kuni kuivaeromaadade ja mägimetsadeni.
Välimus ja suurus
Indohiina tiiger on üldiselt mõõdukalt väiksem kui Siberi või Bengaaltiiger, kuid siiski tugev ja võimas kiskja. Karvkate on tavaliselt tumekollakas kuni punakasoranž, ridade muster on kitsamate ja tihedamate triipudega. Isased on tavaliselt suuremad ja massiivsemad kui emased ning neil on tugev rind ja tugevad jäsemed, mis sobivad jahiks tihedas metsas.
Levila ja elupaik
See alamliik on levinud fragmentaarselt Kagu-Aasias: Myanmaris, Tais, Laoses, Kambodžas, Vietnamis ja osades Edela-Hiinas. Indihiina tiigri elupaik varieerub: ta eelistab tihedamaid metsi, metsaseid mägialasid ja soodustavaid piirkondi, kus leidub piisavalt saaki. Tänapäeval on populatsioon tihti killustunud, paiknedes kaitsealade ja raskesti ligipääsetavate metsaste piirkondade ümber.
Käitumine ja toitumine
Tiiger on peamiselt üksik-, õhtune ja öine röövloom. Tema peamine toit hõlmab keskmise kuni suure suurusega imetajaid, nagu hirved, metssiga ja teised ulukid. Tiigrid kasutavad varitsusjahti: nad hiilivad lähedale ja ründavad ootamatult. Edukaks ellujäämiseks on olulised piisav saak ja laiuv elupaik, kust nad saavad varjata ja sigitada.
Paljundamine ja eluiga
Paljunemine võib toimuda aasta läbi, kuigi mõnedes piirkondades on hooajalisus. Emane tiiger on raseduse ajal umbes 3–3,5 kuud (umbes 100–110 päeva) ning tõstab hiji tavaliselt 2–4 poega. Poegad kasvanud üles ja hakkavad iseseisvamaks saama järgmise 1,5–2 aasta jooksul. Vaba looduse tiigritel on eluiga olenevalt tingimustest tavaliselt kuni 10–15 aastat, paremates tingimustes harva kauemgi.
Ohustatus ja peamised ohud
- Salaküttimine ja ebaseaduslik kaubandus: tiigri liha, nahk ja eelkõige osad, mida kasutatakse traditsioonilises ravimitootmises, on jätkuvalt nõutud ja tõsine ohumõjur.
- Elupaikade kadu ja killustumine: metsaraie, põllumajanduse laienemine, infrastruktuur ja arenguprojektid vähendavad ja killustavad tiigrite elupaiku.
- Saakloomade vähenemine: kui suuruluki arvukus langeb, ei jätku tiigritele vajalikku toidubaasi.
- Inimeste ja tiigrite konfliktid: karjakasvatus ja elupaikade kattumine põhjustavad rünnakuid kariloomadele ja mõnikord inimestele, mis viib vastumeetmeteni.
Kaitsemeetmed ja praegused pingutused
Indohiina tiigri päästmiseks on kasutusel mitmesugused strateegiad:
- kaitsealade asutamine ja tõhus haldamine, sealhulgas patrullidega varustatud valve ning parema järelevalvega alad;
- piiratud elupaikade vaheliste koridoride taastamine, et tagada geenivahetus ja liikumisvõimalus;
- anti-salaküttimise operatsioonid ja õigusemõistmise tugevdamine, sh rahvusvaheline koostöö ebaseadusliku looduskauba peatamiseks;
- saakloomade taastamise programmid, mis suurendavad tiigrite kättesaadavust toidule;
- ühisprojektid kohalike kogukondadega, alternatiivse sissetuleku ja keskkonnasõbralike majandustavade toetamine, et vähendada kokkupõrkeid;
- teadlikkuse tõstmine ja nõudluse vähendamine turgudel, kus hinnatakse tiigri-, hundi- ja teiste osade kasutamist traditsioonilises meditsiinis.
Kuidas saab igaüks aidata
- toeta usaldusväärseid looduskaitseorganisatsioone, mis töötavad tiigrite ja nende elupaikade päästmiseks;
- vali vastutustundlik ja jätkusuutlik turism, mis toetab kohalikke kogukondi ja kaitsealasid;
- anda teada salaküttimisest ja ebaseaduslikust looduskaubandusest vastavatele ametiasutustele või looduskaitseorganisatsioonidele;
- vähenda nõudlust tiigritoodete järele, keeldudes ostmast loomaosi ja levitades teavet selliste toodete kahjulikkusest;
- toeta poliitikaid ja algatusi, mis kaitsevad metsasid, jahipiirkondi ja bioloogilist mitmekesisust.
Kuigi Indohiina tiigri seisund on jätkuvalt haavatav ja paljud populatsioonid on väikesed ning killustunud, aitavad sihipärased kaitsemeetmed ja rahvusvaheline koostöö vähendada jääke ning luua tingimused liigi taastumiseks. Edu sõltub nii riikide, kohalike kogukondade kui ka globaalse avalikkuse püsivast koostööst.
Kirjeldus
Isased on umbes 2,4-2,7 meetri pikkused ja kaaluvad umbes 330-430 kilo. Emased on umbes 2,1-2,4 meetri pikkused ja kaaluvad umbes 221-287 kilo. Indohiina tiigrid on tumedama värvusega kui bengali tiigrid ja neil on kitsad triibud, mis tavaliselt jagunevad laigudeks. Nende kõht, lõug ja põsed on valget värvi.
Kus nad elavad
Indohiina tiigrit leidub kogu Kambodžas, Laoses, Tais, Birmas ja Vietnamis. Ta elas ka Hiinas, kuid alates 2007. aastast ei ole Indohiina tiigrit Hiinas nähtud. Ta on levinud peamiselt troopilistes leht-, pool- ja igihaljastusmetsades madal- ja kõrgmäestikes. Indohiina tiigrit leidub ka mägistel ja mägistel aladel.
Söötmine
Indohiina tiigrid toituvad peamiselt keskmise ja suure suurusega metskabiloomadest. Indohiina tiigri toidulaual on peamiselt sambarhirved, metssea, serow ja suured veised, nagu banteng ja noor guaur, mis moodustavad suurema osa indohiina tiigri toidust. Mõned tema saakloomadest, nagu kouprey ja Schomburgki hirv, on välja surnud, kuid mõned, nagu Eldi hirv, põdra ja metsviinipühvel, elavad veel, kuid on haruldased. Indohiina tiigrid toituvad ka muntjac-hirvedest, põdrapoegadest, makakidest ja seakiskjatest. On teada, et nad täiendavad oma dieeti lindude, kalade, ahvide ja roomajatega.
Reproduktsioon
Emane indošiina tiiger on tiined umbes 3-4 kuud, enne kui ta sünnitab umbes 5 poegimist. Vastsündinud indošiina tiigrid kaaluvad umbes 1 kg ning on pimedad ja abitud. Ema toidab neid umbes 2 kuu jooksul piimaga ja seejärel tutvustatakse indohiina tiigripoegadele liha. Indohiina tiigripojad sõltuvad emast esimesed 18 kuud, seejärel hakkavad nad iseseisvalt jahti pidama.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Indošina tiiger?
V: Indohiina tiiger on üks kuuest elavast tiigri alamliigist, mida leidub Myanmaris, Tais, Laoses, Kambodžas, Vietnamis ja Edela-Hiinas.
K: Mis on indohiina tiigri teine nimetus?
V: Indohiina tiiger on tuntud ka kui Corbetti tiiger, mis on nime saanud Jim Corbetti järgi.
K: Kas indohiina tiiger on ohustatud?
V: Jah, Rahvusvaheline Looduskaitseliit on indohiina tiigri lisanud ohustatud liikide nimekirja.
K: Mis on Myanmari rahvusloom?
V: Indohiina tiiger on Myanmari rahvusloom.
K: Millistes riikides elab indohiina tiiger?
V: Indohiina tiigrit võib leida Myanmaris, Tais, Laoses, Kambodžas, Vietnamis ja Edela-Hiinas.
K: Mitu elusolevat tiigri alamliiki on olemas?
V: Elavaid tiigri alamliike on kuus ja indohiina tiiger on üks neist.
K: Kes andis indohiina tiigrile oma nime?
V: Indohiina tiiger on tuntud ka kui Corbetti tiiger, mis sai nime Jim Corbetti järgi.