Ornithopoodid on linnukestega dinosauruste alajaotus. Nad alustasid väikeste, kahejalgsete jooksvate karjatajatena ning kasvasid oma suuruse ja arvukuse poolest, kuni neist sai üks edukamaid taimtoidulised rühmad kriidiajastu maailmas.
Nende peamiseks evolutsiooniliseks eeliseks oli nende närimisaparaadi järkjärguline areng, mis kujunes kõige keerukamaks, mida roomajad on kunagi välja töötanud. Neil olid nokad, mitu hambarida, põsepõsked ja tõeline närimiskoht. Tõhus närimine tähendab kiiremat seedimist, kuna materjal purustatakse väiksemateks tükkideks.
Nad saavutasid oma kõrgpunkti pardisarvikutes, enne kui nad koos kõigi teiste mitte-aaviliste dinosaurustega kriidiajastu-tertiaadi väljasuremisjuhtumi käigus hävisid. Liikmeid on teada kõigilt seitsmelt kontinendilt, kuigi Antarktika jäänused on nimetamata ja nad on lõunapoolkeral üldiselt haruldased.
Nad on sarvedinosauruste (Ceratopsia) ja kõvapäiste dinosauruste (Pachycephalosauria) sõsarrühm.
Anatoomia ja kohastumused
Ornithopoodidel oli iseloomulikult arenenud suulae- ja lõuastruktuur: ees asus kõhrnokk (keratiinne nokk), taga aga hambaread, mis moodustasid tihti tiheda "hambapatja" ehk dental battery. Suuremate hadrosauride hambapatjas võis kokku olla sadu hambapindu, mis kulusid ja asendusid pidevalt. Lisaks olid neil tavaliselt välja arenenud põsepõsked või muu pehme kudede lahendus, mis hoidis toidu lõualuude vahel närimise ajal.
- Tüüpilised tunnused: nokk, ridahaavalised hambad, põsepõsed, tugev lõualuu
- Kehaasend: algselt rangelt kahejalgne, suuremad liigendid olid fakultatiivselt neljajalgsed (võisid kõndida nii kahel kui neljal)
- Saba: sageli jäik või jäigastatud ossifitseerunud kõõluste abil, mis aitas tasakaalu hoida
- Koorik ja krestid: mõned hadrosaurid (lambeosauriinid) arendasid õõnsad, kompleksse kujuga kriimukestrid, mida võib seostada hääle ja näitusefunktsiooniga
Toitumine ja närimine
Ornithopoodid olid selgelt herbivoorid. Nokk võimaldas gaasi jahti lõigata, hambad purustasid taimestiku ning põsepiirkond aitas toitu suus hoida. Tõhus närimine võimaldas neile seedida rasket tselluloosit sisaldavat materjali kiiremini ja efektiivsemalt kui paljud teised taimtoidulised rühmad.
Mõned detailid:
- Hambapatjade kombineeritud töö lõi mastaapse lihvilise pinna, mis kulus, aga asendus pidevalt uutega.
- Hammaste kulumismustrid annavad paleontoloogidele infot toitumisharjumuste kohta (nt rohtu näriv vs lehtede närimine).
Käitumine ja elustiil
Fossiilsete leidude (suurte luukuhjade, jäljefosilite ja pesakondade) põhjal arvatakse, et paljud ornithopoodid elasid kari- või perekondlikes gruppides. Mõnede liikide puhul, näiteks Maiasaura, on leitud pesade komplekte ja noorte luid, mille põhjal oletatakse teatud tasemega vanemlikku hoolt.
Ajaskaala ja levik
Ornithopoodid ilmusid fossiilide järgi varases liigestuses (mitte hiljem kui hilisjuura/varane kriit) ja mitmest tipusuidust said eriti edukad kriidiajastul. Nende ajaline levik hõlmab sadu miljoneid aastaid kuni K–Pg väljasuremiseni ~66 miljonit aastat tagasi.
Levik maailmas oli lai: liike on leitud kõigilt seitsmelt kontinendilt. Kuigi Antarktika jäänused on tavaliselt halvasti säilinud ja väiksema hulga tõttu sageli nimetamata, on olemas vihjeid ka lõunapoolsete piirkondade olemasolule.
Olulised rühmad ja näited
Ornithopoodide hulka kuuluvad mitmed tuntud rühmad ja liigid:
- Basalsed vormid (nt väikesed, agiilsed hypsilophodontid-laadsed dinosaurus)
- Iguanodontia (nt Iguanodon, Camptosaurus) – keskmise ja suure kehaehitusega, sageli püsisid osaliselt neljal)
- Hadrosauridae ehk "part-nokad" (nt Edmontosaurus, Parasaurolophus, Corythosaurus) – kriidiajastu dominantideks, omasid keerukaid hambapatju ja sageli dekoratiivseid krestse
Süsteemaatika ja sugulussuhted
Ornithopoodid kuuluvad ornitišite suuremasse kladesse ning on lähisugulased teiste herbivoorsete ornitišite rühmadega, nagu Ceratopsia ja Pachycephalosauria. Nende täpne filogenia on paljuski uurimise objekt ning mõningad alamgrupid (nt hypsilophodontid) on ajal jooksul ümber defineeritud või osutunud parafüütiliseks.
Fossiilne tähtsus
Ornithopoodid annavad olulist infot taimetoiduliste dinosauruste ökoloogilise mitmekesisuse ja evolutsiooni kohta. Nende anatoomilised uuendused — eelkõige närimisaparaadi areng — illustreerivad, kuidas morfoloogilised kohastumused võivad aidata rühmal koloniseerida uusi ökoloogilisi nišše ja saada domineerivaks rühmaks kindlal ajavahemikul.
