Hobusekärbes (Tabanidae, Tabanus) — määratlus, bioloogia ja hammustused

Hobusekärbes (Tabanidae, Tabanus) — määratlus, bioloogia ja valusad hammustused: kuidas tunnustada, millised haigused levivad ning kuidas ennast ja loomi kaitsta.

Hobusekärbes on putukaliik ja perekonna Tabanidae (sugukond Diptera) liige, täpsemalt aga perekonna Tabanus mis tahes liige. Neid kopsakaid kärbseid, mis on nii väikesed kui kodukärbsed või suured kui kimalased, nimetatakse mõnikord rohelise peaga koletisteks; nende metallist või iiriseerivad silmad kohtuvad isasloomal selja pool ja on emasloomal eraldi. Gad-fly, hüüdnimi, võib viidata kas kärbse rändamisharjumustele või tema suulõikedele, mis meenutavad kiilukujulisi kaevurite tööriistu.

Määratlus ja taksonoomia

Hobusekärbsed kuuluvad perekonda Tabanus, mis on osa kärbeste (Diptera) laiemast sugukonnast Tabanidae. Perekonnas on palju liike, mis erinevad suuruse, värvuse ja elupaiga poolest, kuid jagavad sarnast eluviisi ja suulõikude ehitust.

Välimus ja liigi tunnused

• Suurus: liigiti 6–25 mm.
• Silmad: tihti erksad, metallilise või iiriseeriva värvusega; isastel liigiti silmad kokku kasvavad, emasloomadel eraldi.
• Keha: jämedam, tihti pruunikashall kuni must; mõnedel liikidel seljal triibud või plekid.
• Suulõiked: nuga- või sisselõikavaid terasid meenutavad suulõiked, millega emane kärbes nahka lõikab ja vere hajutab, et seda üles lakkuda.

Elutsükkel ja bioloogia

• Munasid asetatakse tihti taimestiku või niiske pinna lähedusse, sageli veeäärsetesse piirkondadesse.
• Vastsed arenevad märjal või mudasel pinnasel, mõnikord vees; vastsefaas võib olla röövellik (saastunud orgaanikaga toituvad või teisi väikseid organisme püüdes).
• Pupatsioon toimub maapinnal või veepiiril; kogu areng kuni täiskasvanu kujunemiseni võib sõltuvalt liigist ja tingimustest kesta mitu kuud kuni paar aastat.
• Täiskasvanud isendid elavad üldjuhul mitu nädalat; paljunemine toimub soojaperioodil.

Toitumine ja hammustused

Isased hobusekärbsed toituvad peamiselt nektarist ja õietolmust. Emasloomad aga vajavad vereime (hematofagia) munade arendamiseks. Nende hammustus on tavaliselt valus, sest nad lõikavad naha riba kaupa ning seejärel lakuvad lekkivat verd.

Hammustused võivad põhjustada:

• vahetut valu ja verejooksu
• punetust ja tugevat sügelust
• ärritust ja stressi kariloomadel (vähenenud söömine, rahutus)

Haiguste levik

Hobusekärbse hammustused võivad mehaaniliselt edastada parasiite ja baktereid, sest kärbes liigub ühelt ohvrilt teisele ja verega saastunud suulõigete või kehaosade kaudu viib mikroobe edasi. Loomadel on teada juhtumeid, kus kärbsed on osaliselt seotud veres levivate haiguste ja parasiitide levitamisega. Inimestel esineb nakkusi harvemini, kuid võimalik on tõsine allergiline reaktsioon või bakteriaalne nakkus haavapinnal.

Mõju inimestele ja loomadele

• Kariloomadel — hobused, veised ja lambad võivad kogeda verekaotust, stressi ja tootlikkuse langust.
• Inimestel — valulikad hammustused, allergilised reaktsioonid ja võimalus haavainfektsiooniks.
• Ökoloogiliselt — hobusekärbsed võivad olla ka tolmeldajad ja osa toiduahelast (linnud, nahkhiired, roomajad söövad neid).

Ennetus ja tõrje

Hobusekärbseid ei ole lihtne täielikult välja juurida, kuid levikut ja kontaktiohtu saab vähendada:

• Vältida seismist või pikalt viibimist kärbseleriikides (niisked veekogude, järskude metsaservade lähedus) soojal ajal.
• Kanda heledaid riideid ja katta paljad kehaosad — tumedad värvid ja liikuva keha kuju tõmbavad kärbseid rohkem.
• Kasutada tõestatud putukarepellente (nt DEET, pikariin) vastavalt toote juhistele.
• Loomade puhul: kasutada mesilasemaski/filtriga maski (hobustele), kaitsekasse ja kate (fly sheet), insektitsiidiga kaetud lähteid ja spot-on või aerosoolseid tooteid veterinaaride soovitusel.
• Looduses: vähendada seisva vee hulka majapidamiste lähedal ja hoida loomade peatuskohad võimalikult kuivana ning varjutatud.
• Spetsiaalsed püügid ja lõksud, mis kasutavad CO2 või lõhnaaineid, võivad vähendada populatsiooni kohalikul tasandil.

Esmaabi hammustuste korral

• Puhasta hammustuse piirkond seebi ja vee või antiseptikuga.
• Aseta külm kompress turse ja valu vähendamiseks.
• Võib kasutada paikseid sügeluse- või valu leevendajaid; vajadusel antihistamiinikum allergilise reaktsiooni puhul.
• Jälgi haavapinna punetuse, mädast eritise või palaviku märke — sellisel juhul otsi arstiabi, sest võib vajad olla antibiootikumravi.

Kokkuvõte

Hobusekärbsed (perekond Tabanus, sugukond Tabanidae) on suured, sageli värviliste silmadega kärbsed, mille emasloomad toituvad verega ja võivad põhjustada valusaid hammustusi ning mehaaniliselt levitada haigusi. Nende tõrje tugineb eelkõige ennetusmeetmetele, loomade kaitsele ja vajadusel veterinaararstide soovitatud vahenditele. Samas on nad osa loodusest ning osaliselt ka tolmeldajad ja teiste loomade toit.

Näpunäide: kui tegelete kariloomade kaitsega, konsulteerige veterinaariga, et valida teie olukorrale sobivaimad ja ohutumad tõrjevahendid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hobusekärbes?

K: Milline on hobusekärbse suurusvahemik?

K: Milline on hobusekärbeste sugukond?

K: Mis vahe on isaste ja emaste hobusekärbeste silmadel?

K: Miks tuntakse hobusekärbseid ka gad-kärbsena?

K: Kuidas võivad emaste hobusekärbeste hammustused olla loomadele kahjulikud?

K: Millisesse järjekorda kuuluvad hobusekärbsed?

Otsing