Järgnevalt on esitatud selgitus ja kasutatud määratlused seoses Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanike arvuga linnade nimekirjadega. Nimekirjade koostamisel ja võrdlemisel on oluline mõista, mida täpselt mõeldakse "lina", "piirkonna" ja "rahvaarvu" all ning milliseid üksusi Ameerika Ühendriikide rahvaloendusbüroo statistikas eristatakse.

Mida mõeldakse "inkorporeeritud koha" all

Inkorporeeritud koht on ametlikult loodud kohaliku omavalitsuse üksus, millel võivad olla erinevad nimetused sõltuvalt osariigist, näiteks linn, alevik, küla, linnapiirkond või vald. Rahvaloendusbüroo pidab neid omavalitsusüksusi eraldi üksusteks ning esitab sageli linnade rahvaarvu nende inkorporeeritud piiride alusel. See tähendab, et nimekirjad, mis põhinevad inkorporeeritud kohtadel, arvutavad tavaliselt ainult nende ametlike piiride sees elavate inimeste arvu.

Loenduspunktid ja CDP-d

Lisaks inkorporeeritud kohtadele sisaldab rahvaloenduse terminoloogia ka loenduspunktide (inglise keeles census-designated places, CDP) kategooriat. CDP-d on rahvaloenduse jaoks määratletud asustatud piirkonnad, mis ei ole inkorporeeritud omavalitsusüksused, kuid mida käsitletakse eraldi statistika kogumiseks. Mõned suured ja tuntud asulad võivad seega ilmuda nimekirjades kas inkorporeeritud kohtadena või CDP-dena, sõltuvalt nende õiguslikust staatusest.

Konsolideeritud linn–maakonnad ja "jääk"

Mõnel juhul on linn ja maakond konsolideeritud (ühendatud) üheks administratiivseks üksuseks, mida rahvaloendusbüroo nimetab konsolideeritud linn–maakonnaks. Need üksused võivad hõlmata kogu maakonda või sarnast ala teise nime all. Siiski katavad sellised konsolideeritud üksused mõnikord ka mitut eraldi inkorporeeritud kohta. Rahvaloenduses tähistatakse selliste konsolideeritud üksuste osa, mis ei kuulu mõnda teise inkorporeeritud kohta, sageli terminiga balance ehk eesti keeles "jääk". Käesolevates linnade rahvaarvu nimekirjades võetakse arvesse ainult see "jääk" — see osa konsolideeritud linnast, mis ei ole osa eraldi inkorporeeritud linnadest või alevikest.

Mida nimekirjad EI sisalda (ja miks see on tähtis)

  • Metroruumid ja linnastumispiirkonnad: Linnalise elanikkonna võrdlemisel tuleb eristada "city proper" (linna ametlikud piirid) ja laiemate metropolitan statistical area (MSA) või urbaniseeritud piirkondade vahel. Suur teatud linna majandus- ja elanikearv võib peituda selle piire ümbritsevates eeslinnades ja asulate võrgustikus, mis ei kuulu linnade ametlikesse piiridesse.
  • Erinevad osariigi seadused ja nimed: Osariigid kasutavad erinevaid õiguslikke vorme ja nimetusi (nt vald vs linn), mistõttu võrdlemisel tuleb tugineda rahvaloenduse ühisele klassifikatsioonile.

Kuidas koostatakse rahvaarvu nimekirjad

Enamik avalikke nimekirju põhineb rahvaloendusbüroo andmetel — kas dekaadilisest rahvaloendusest (nt 2010, 2020) või hilisematest aastapõhistest hinnangutest ja uuringutest. Oluline on kontrollida, kas nimekiri kasutab:

  • ametlikke inkorporeeritud piiride andmeid (linna "city proper" rahvaarv),
  • CDP-de andmeid, kui ala ei ole inkorporeeritud, või
  • konsolideeritud linn–maakonna jääki (balance), kui see tüüp on esitatud.

Miks see selgitus on oluline lugejale

Kui otsid teavet "suurimate linnade" kohta Ameerika Ühendriikides, siis pea meeles, et väide "suurim linn" võib tähendada erinevaid asju sõltuvalt sellest, kas räägitakse linna ametlikust rahvaarvust, selle metroopiirkonnast või konsolideeritud linn–maakonnast. Näiteks on võimalik, et mõni linn paistab väiksemana city proper alusel, kuid on tunduvalt suurem oma metropolitan area piires. Seetõttu on alati kasulik kontrollida, millist määratlust konkreetne nimekiri kasutab.

Kui soovite konkreetset nimekirja suurimatest Ameerika linnadest rahvaarvu järgi (nt top 10 või top 50), saab sellise nimekirja koostada ja esitada kas inkorporeeritud kohtade, CDP-de või metroopiirkondade alusel — olenevalt sellest, millist võrdlust soovite. Allikaks on tavaliselt rahvaloendusbüroo avaldatud andmed ja aastauuendused.