Emmanuel Macron — Prantsuse president, tsentristlik poliitik ja endine pankur
Tutvu Emmanuel Macroni teekonnaga: Prantsuse president, tsentristlik juht ja endine investeerimispankur — karjäär, reformid ja poliitilised võidud.
Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron CBE (prantsuse keeles [emanɥɛl makʁɔ̃]; sündinud 21. detsembril 1977 Amiens'is) on prantsuse poliitik, kõrgetasemeline riigiteenistuja ja endine investeerimispankur. Macron on Prantsusmaa 25. ja praegune president alates 14. maist 2017 ning teda kirjeldatakse sageli sotsiaalliberaalina ja tsentristina.
Macron töötas varasemalt riigiteenistuses ja panganduses: pärast lõpetamist teenis ta avalikus sektoris ning liikus seejärel erasektorisse, kus töötas investeerimispanganduses. Tema varasem poliitiline kuuluvus hõlmas aastatel 2006–2009 Sotsiaaldemokraatliku Partei (PS) koosseisu.
François Hollande'i esimese valitsuse ajal määrati Macron 2012. aastal peasekretäri asetäitjaks Élysée palees, kus ta töötas presidendi administratsioonis. 2014. aastal sai temast majandus-, tööstus- ja digiminister Manuel Valls'i teises valitsuses; selles rollis algatas ta ettevõtlust ja tööjõuturu paindlikkust soosivaid reforme, mille eesmärk oli edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist.
Ta astus ministrikohalt tagasi 2016. aasta augustis, et valmistuda osalemiseks 2017. aasta presidendivalimistel. 2016. aasta aprillis asutas ta liikumise ja novembris teatas, et kandideerib valimistel En Marche! lipu all, mis kujunes kiiresti märkimisväärseks tsentristlikuks poliitiliseks jõuks. Macron jõudis 2017. aasta valimiste teise vooru ning võitis 7. mail 2017 Marine Le Peni, saades teises voorus umbes 66% häältest. 39-aastasena sai temast Prantsusmaa ajaloo noorim president ja noorim riigipea pärast Napoleon III.
Pärast esimest ametiaega on Macroni presidendiks olemine iseloomustunud ambitsioonika reformipoliitikaga majanduse, tööhõive ja avaliku sektori valdkondades. Tema valitsused on rakendanud tööõiguslikke reforme, ettevõtete maksude ümberkujundusi ja alandanud mõningaid tööjõumakse, et soodustada investeeringuid. Need sammud kohtasid nii toetust kui ka tugevat vastuseisu; 2018.–2019. aastatel toimusid ulatuslikud meeleavaldused ja nn kollavestide liikumine, mis väljendas rahulolematust elukalliduse ja sotsiaalse õigluse küsimustes.
Macron kandideeris edukalt ka teisele ametiajale 2022. aastal ning säilitas positsiooni Presidentina, rõhutades jätkuvalt Euroopa integratsiooni, majandusreformide ja globaalse haarde tähtsust. Tema poliitiline stiil on kombineerinud reformimeelsust, proeuroskeptiliste jõudude vastandumist ning pragmaatilist positsioneerimist nii paremal kui vasakul.
Välispoliitiliselt on Macron esile kerkinud kui tugeva Euroopa suhtes pühendunud liider, kes toetab tihedamat koostööd EL-i liikmesriikide vahel, julgeolekupoliitika tugevdamist ja multilateraalset lähenemist. Ta on olnud aktiivne tegija rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas suhte kujundamisel NATO, Aafrika riikide ja Venemaa–Ukraina konfliktiga seotud teemadel; 2022. aasta Venemaa sissetungi järel Ukrainasse on Macron rõhutanud Euroopa ühtsust ja toetanud sanktsioone ning sõjalist ja humanitaarabi Ukrainale.
Macroni ametiaeg on toonud kaasa ka sise- ja välispoliitilisi vaidlusi: teda on kritiseeritud elitismi ja otsustusvõimu keskendumise eest, teatud reformide sotsiaalsete tagajärgede eest ning kommunikatsiooni ja lähenemise pärast eri sotsiaalsete gruppidega. Samas on tal ka märkimisväärne pooldajaskond, kes hindab tema ambitsiooni moderniseerida Prantsusmaa ja tugevdada selle rolli Euroopas.
Isiklikult on Macron abielus Brigitte Macroniga (neiupõlvenimega Trogneux); nende tutvus ja abielu said palju meedia tähelepanu seoses vanuseerinevusega. Macronil ei ole oma bioloogilisi lapsi, kuid tal on astmepere kaudu perekondlikke sidemeid. Tema taust avalikus teenistuses ja finantssektoris, samuti haridus avaliku ja administratiivse ettevalmistusega, on kujundanud tema lähenemist riigijuhtimisele ja reformidele.
Kokkuvõtvalt on Emmanuel Macron Prantsusmaa kaasaegse poliitika olulisim ja mõjukam figuur: tsentrist, kes on püüdnud ühendada sotsiaalsete ja majanduslike reformide ambitsioone ning tugevdada Prantsusmaa ja Euroopa positsiooni maailmas, samas olles pidevas avalikus ja poliitilises diskussioonis poliitikate tagajärgede üle.
Varajane elu
Macron on sündinud Prantsusmaal Amiens'is. Ta on arst Françoise (Noguès) ja Picardia ülikooli neuroloogiaprofessori Jean-Michel Macroni poeg. Ta kasvas mittekristlikus perekonnas, kuid ristiti 12-aastaselt omal soovil roomakatoliiklaseks. Ta õppis Amiens'i konservatooriumis klaverit.
Tema vanemad saatsid ta Pariisi, sest ta oli sõlminud sideme Brigitte Auzière'iga, Jésuites de la Providence'i kolme lapsega abielus õpetajaga, kellest hiljem sai tema abikaasa. Ta õppis filosoofiat Paris-Ouest Nanterre La Défense'i ülikoolis.
Varajane poliitiline karjäär
Macron kuulus aastatel 2006-2009 Sotsiaaldemokraatliku Partei (PS) koosseisu.
Ta nimetati majandus- ja rahandusministriks 26. augustil 2014 Valls'i teises kabinetis Arnaud Montebourg'i asemel. 2015. aasta augustis teatas Macron, et ta ei ole enam PS liige ja on nüüd sõltumatu.
2017 Prantsusmaa presidendikandidaat
Macron asutas sõltumatu erakonna En Marche! , Amiens'is 6. aprillil 2016. 16. novembril 2016 teatas Macron pärast kuudepikkust spekuleerimist ametlikult oma kandideerimisest Prantsusmaa presidendiks. Oma väljakuulutamiskõnes kutsus Macron üles "demokraatlikule revolutsioonile" ja lubas "vabastada Prantsusmaa".
Paljud välispoliitikud on avaldanud Macronile toetust, sealhulgas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Saksamaa kantsler Angela Merkel ja USA endine president Barack Obama.
23. aprillil 2017 võitis Macron 24% häältest ja vastaskandidaat Marine Le Pen 21%. Teises voorus võitis Macron Le Peni ülekaalukalt, saades 66% häältest LePeni 34% vastu.
Prantsusmaa president (alates 2017)
Macron sai ametlikult presidendiks 14. mail. 15. mail nimetas ta vabariiklaste Édouard Philippe'i peaministriks. Samal päeval kohtus ta oma esimese ametliku välisvisiidi raames Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga. Mõlemad juhid rõhutasid Prantsusmaa ja Saksamaa suhete tähtsust Euroopa Liidu jaoks. Nad leppisid kokku, et koostavad Euroopa jaoks "ühise tegevuskava", rõhutades, et kumbki ei ole Euroopa Liidu aluslepingute muutmise vastu.
Teenetemärgid ja teenetemärgid
Riiklikud autasud
| Au | Kuupäev ja kommentaar | |
| Rahvusliku auligeriidi ordeni suurmeister ja suurrist | 14. mai 2017 - automaatselt presidendi ametisse astumisel | |
| Rahvusliku teenetemärgi suurmeister ja suurrist | 14. mai 2017 - automaatselt presidendi ametisse astumisel |
Välisriikide autasud
| Riik | Au | Kuupäev | |
| Elevandiluurannik | Elevandiluuranniku rahvusliku ordeni suurrist | 20. detsember 2019 | |
| Belgia | Leopoldi ordeni suurkordon | 19. november 2018 | |
| Soome | Valge Roosi ordeni suurrist koos kraega | 29. august 2018 | |
| Taani | Elevandi ordeni rüütel | 28. august 2018 | |
| Senegal | Riikliku Lõvi ordeni suurrist | 2. veebruar 2018 | |
| Tuneesia | Tuneesia Vabariigi ordeni suurkordon | 31. jaanuar 2018 | |
| Kreeka | Lunastaja Ordu suurrist | 7. september 2017 | |
| Ühendkuningriik | Briti impeeriumi ordeni komandör | 5. juuni 2014 | |
| Brasiilia | Lõunaristi ordu suurohvitser | 9. detsember 2012 |
Küsimused ja vastused
K: Kes on Emmanuel Macron?
V: Emmanuel Macron on Prantsuse poliitik, kõrgem riigiteenistuja ja endine investeerimispankur. Ta on Prantsusmaa 25. ja praegune president ning alates 14. maist 2017 Andorra kaasvürst.
K: Millise erakonna liige oli Macron aastatel 2006-2009?
V: Macron kuulus aastatel 2006-2009 Sotsiaaldemokraatlikku parteisse (PS).
K: Millisel ametikohal oli ta François Hollande'i esimeses valitsuses?
V: François Hollande'i esimeses valitsuses määrati Macron peasekretäri asetäitjaks.
K: Millist ametikohta ta täitis teises Valls'i valitsuses?
V: Teises Valls'i valitsuses määrati Macron majandus-, tööstus- ja digiministriks.
K: Millal Macron oma ministrikohast tagasi astus?
V: Macron loobus oma ministrikohast 2016. aasta augustis, et esitada oma pakkumine 2017. aasta presidendivalimistel.
K: Millal ta teatas, et kandideerib presidendiks?
V: 2016. aasta novembris teatas Macron, et ta kandideerib presidendiks tema poolt 2016. aasta aprillis asutatud tsentristliku liikumise En Marche! lipu all.
K: Kui vana oli Emmanuel, kui ta valiti Prantsusmaa presidendiks? V: 39-aastasena presidendiks valimisel sai Emmanuelist Prantsusmaa ajaloo noorim president ja noorim riigipea pärast Napoleon III.
Otsige