2017. aasta Prantsuse presidendivalimised: Macroni võit ja tulemused
2017. aasta Prantsuse presidendivalimised: Emmanuel Macroni võit ja valimistulemused — põhjalik ülevaade häältest, peamistest kandidaatide tulemustest ja teise vooru analüüs.
2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised on 7. mail 2017 toimunud presidendivalimised Prantsusmaal. Ametisolev president François Hollande otsustas oma madala populaarsuse tõttu mitte kandideerida teiseks ametiajaks.
Peamised kandidaadid on Nicolas Dupont-Aignan erakonnast Debout la France, Marine Le Pen Rahvusrindelt, Emmanuel Macron erakonnast En Marche! , Benoît Hamon Sotsiaaldemokraatlikust parteist, Nathalie Arthaud Lutte Ouvrière'ist, Philippe Poutou Uuest Antikapitalistlikust parteist, Jacques Cheminade Solidaarsusest ja Progressist, Jean Lassalle Résistons!'ist, Jean-Luc Mélenchon La France insoumise'ist, François Asselineau Vabariiklikust Rahvaliidust ja François Fillon Vabariiklastest.
23. aprillil 2017 sai Macron 24% häältest ja Le Pen 21%. Teises voorus võitis Macron Le Peni ülekaalukalt, saades 66% häältest Le Peni 34% vastu.
Täiendav taust ja valimiskäik
Valimised toimusid kahemängulise süsteemi järgi: kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus absoluutset ülekaalu, lähevad kaks populaarseimat kandidaati teise vooru. Esimene voor peeti 23. aprillil 2017 ja teine voor 7. mail 2017. Valimiskampaania kestel tõusid esile mitmed märkimisväärsed jõujooned – uus tsentristlik liikumine En Marche!, traditsiooniliste suurparteide (vasakul ja paremal) nõrgenemine ning parempopulistliku Marine Le Pen tugev lähenemine.
Esimese vooru tulemused ja osalus
- Top-kandidaadid: Emmanuel Macron ja Marine Le Pen pääsesid teisene vooru; nende tulemused esimeses voorus olid vastavalt ligikaudu 24% ja 21%.
- Teised olulised kandidaadid olid François Fillon ja Jean-Luc Mélenchon, kelle toetused jaotusid nii parempoolsuse kui vasakpopulismi suunas ning mõjutasid teise vooru valijaid.
- Valimisaktiivsus: valimisaktiivsus oli suur võrreldes paljude teiste riikidega – enamik üle 70% registreeritud valijatest osales valimistel.
Peamised teemad ja kampaaniate iseloom
Kampaania keskendus majandusreformidele, tööhõivele, terrorismiohutusele, immigratsioonile ja Euroopa Liidu küsimustele. Emmanuel Macron esindas liberaalset-ksentristlikku programmi: avatum majanduspoliitika, tööreformid ja tugev pro‑EL positsioon. Marine Le Pen pakkus välja rangema immigratsioonipoliitika, kaitsepragmatismi ja euroskeptilisemat joont, mis kõnetas osa valijaskonnast, kes oli rahulolematud globaalsete muutustega. Traditsioonilised parteid (Sotsiaaldemokraadid ja Vabariiklased) kaotasid toetust osaliselt korruptsiooniskandaalide, sisepingete ja uute poliitiliste liikumiste taustal.
Valimiste tagajärjed ja tähtsus
Emmanuel Macroni võit tähistas poliitilise maastiku muutust Prantsusmaal: ta sai noorima presidendina riigi kohaliku ajaloo kontekstis tugeva mandaadi ning tema liikumine En Marche! kogus hiljem ka kohal Parlamendi valimistel suure hulga kohti, mis võimaldas ellu viia mitmeid ettepanekuid majandus- ja tööõiguslikes reformides. Võit nähti ka Euroopa tasandil küllastusena eurofederalistlike jõudude jaoks, kuna Macron pidas end tugevalt Euroopa-liiduliku poliitika toetajaks.
Poliitiline mõjutus: valimised kiirendasid traditsiooniliste kahe suurparteise – vasak- ja parempoolsed – struktuurseid raskusi ja sundisid erakondi uuesti oma positsiooni läbi mõtlema. Samuti näitas tulemus, kui kiiresti võib poliitiline maastik muutuda uute liikumiste ja populistlike jõudude kombineeritud mõju tõttu.
Järelmõjud ja ametisse asumine
Macron asus ametisse mai keskel 2017. Järgnenud kuudel toimusid ka parlamendivalimised, kus tema liikumine suutis saada tugeva kohaloleku ja vormida valitsuse. Tema ametiaeg keskendus eelkõige majandusreformidele, Euroopa-suunalisele poliitikale ja sotsiaalsete pingete lahendamisele, mis mõjutasid Prantsusmaa sisepoliitikat ja rahvusvahelist positsiooni järgnevatel aastatel.
Valimiste tulemused jäid meenutama tugevat poliitilist nihet ja näitasid valijate valmisolekut toetada uusi ja senistest erineda võivaid lahendusi nii majanduslikes kui ka identiteeti puudutavates küsimustes.
Emmanuel Macron (En Marche!) võitis valimised teises voorus 7. mail 2017
Tulemused
| Esimene voor23 | Teine voor7 | |||||||||||
| Kandidaat | Hääled | % | Hääled | % | ||||||||
| 8,657,326 | 24.01% | 20,753,798 | 66.10% | |||||||||
| Marine Le Pen | 7,679,493 | 21.30% | 10,644,118 | 33.90% | ||||||||
| François Fillon | 7,213,797 | 20.01% | ||||||||||
| Jean-Luc Mélenchon | 7,060,885 | 19.58% | ||||||||||
| Benoît Hamon | 2,291,565 | 6.36% | ||||||||||
| Nicolas Dupont-Aignan | 1,695,186 | 4.70% | ||||||||||
| Jean Lassalle | 435,365 | 1.21% | ||||||||||
| Philippe Poutou | 394,582 | 1.09% | ||||||||||
| François Asselineau | 332,588 | 0.92% | ||||||||||
| Nathalie Arthaud | 232,428 | 0.64% | ||||||||||
| Jacques Cheminade | 65,598 | 0.18% | ||||||||||
| Hääled kokku | 36,058,813 | 100% | 31,397,916 | 100% | ||||||||
Kaardid
Esimene voor
· 
Esimese vooru tulemused osakondade kaupa Emmanuel Macron Marine Le Pen François Fillon Jean-Luc Mélenchon
· 
Macroni toetus osakondade ja suuremate linnade kaupa
· 
Le Peni toetus departemangude ja suuremate linnade kaupa
· 
Fillonile antav toetus osakondade ja suuremate linnade kaupa
· 
Mélenchoni toetus departemangude ja suuremate linnade kaupa
Teine voor
· 
Esimese vooru tulemused osakondade kaupa Emmanuel Macron Marine Le Pen
· .svg.png)
Esikoha kandidaat kommuunide kaupa Emmanuel Macron Marine Le Pen
Küsitlus
Esimene voor
Teine voor
Küsimused ja vastused
K: Millal toimusid 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised?
V: 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised toimusid 7. mail 2017.
K: Miks ei kandideerinud François Hollande 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel teiseks ametiajaks?
V: François Hollande ei kandideerinud 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel teiseks ametiajaks oma madala populaarsuse tõttu.
K: Kes olid 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel peamised kandidaadid?
V: 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste peamised kandidaadid olid Nicolas Dupont-Aignan erakonnast Debout la France, Marine Le Pen Rahvusrindelt, Emmanuel Macron erakonnast En Marche! Benoît Hamon Sotsiaaldemokraatlikust parteist, Nathalie Arthaud Lutte Ouvrière'ist, Philippe Poutou Uuest Antikapitalistlikust parteist, Jacques Cheminade Solidaarsusest ja Progressist, Jean Lassalle Résistons!'ist, Jean-Luc Mélenchon La France insoumise'ist, François Asselineau Vabariiklikust Rahvaliidust ja François Fillon Vabariiklastest.
K: Kes võitis 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste esimese hääletusvooru?
V: Emmanuel Macron võitis 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste esimese hääletusvooru 24% häältest.
K: Kellega läks Macron 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel teises hääletusvoorus vastamisi?
V: 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste teises hääletusvoorus seisis Macron vastamisi Marine Le Peniga.
K: Milline oli 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste teise hääletusvooru tulemus?
V: Macron saavutas 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste teises hääletusvoorus 66% häältest, Le Pen sai 34% häältest.
K: Millistesse erakondadesse kuulusid 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste põhikandidaadid?
V: 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel kuulusid peamistesse kandidaatidesse Debout la France, Rahvusrinne, En Marche!, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Lutte Ouvrière, Uus Antikapitalistlik Partei, Solidaarsus ja Progress, Résistons!, La France insoumise, Vabariiklik Rahvaliit ja Vabariiklased.
Otsige