2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised on 7. mail 2017 toimunud presidendivalimised Prantsusmaal. Ametisolev president François Hollande otsustas oma madala populaarsuse tõttu mitte kandideerida teiseks ametiajaks.

Peamised kandidaadid on Nicolas Dupont-Aignan erakonnast Debout la France, Marine Le Pen Rahvusrindelt, Emmanuel Macron erakonnast En Marche! , Benoît Hamon Sotsiaaldemokraatlikust parteist, Nathalie Arthaud Lutte Ouvrière'ist, Philippe Poutou Uuest Antikapitalistlikust parteist, Jacques Cheminade Solidaarsusest ja Progressist, Jean Lassalle Résistons!'ist, Jean-Luc Mélenchon La France insoumise'ist, François Asselineau Vabariiklikust Rahvaliidust ja François Fillon Vabariiklastest.

23. aprillil 2017 sai Macron 24% häältest ja Le Pen 21%. Teises voorus võitis Macron Le Peni ülekaalukalt, saades 66% häältest Le Peni 34% vastu.

Täiendav taust ja valimiskäik

Valimised toimusid kahemängulise süsteemi järgi: kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus absoluutset ülekaalu, lähevad kaks populaarseimat kandidaati teise vooru. Esimene voor peeti 23. aprillil 2017 ja teine voor 7. mail 2017. Valimiskampaania kestel tõusid esile mitmed märkimisväärsed jõujooned – uus tsentristlik liikumine En Marche!, traditsiooniliste suurparteide (vasakul ja paremal) nõrgenemine ning parempopulistliku Marine Le Pen tugev lähenemine.

Esimese vooru tulemused ja osalus

  • Top-kandidaadid: Emmanuel Macron ja Marine Le Pen pääsesid teisene vooru; nende tulemused esimeses voorus olid vastavalt ligikaudu 24% ja 21%.
  • Teised olulised kandidaadid olid François Fillon ja Jean-Luc Mélenchon, kelle toetused jaotusid nii parempoolsuse kui vasakpopulismi suunas ning mõjutasid teise vooru valijaid.
  • Valimisaktiivsus: valimisaktiivsus oli suur võrreldes paljude teiste riikidega – enamik üle 70% registreeritud valijatest osales valimistel.

Peamised teemad ja kampaaniate iseloom

Kampaania keskendus majandusreformidele, tööhõivele, terrorismiohutusele, immigratsioonile ja Euroopa Liidu küsimustele. Emmanuel Macron esindas liberaalset-ksentristlikku programmi: avatum majanduspoliitika, tööreformid ja tugev pro‑EL positsioon. Marine Le Pen pakkus välja rangema immigratsioonipoliitika, kaitsepragmatismi ja euroskeptilisemat joont, mis kõnetas osa valijaskonnast, kes oli rahulolematud globaalsete muutustega. Traditsioonilised parteid (Sotsiaaldemokraadid ja Vabariiklased) kaotasid toetust osaliselt korruptsiooniskandaalide, sisepingete ja uute poliitiliste liikumiste taustal.

Valimiste tagajärjed ja tähtsus

Emmanuel Macroni võit tähistas poliitilise maastiku muutust Prantsusmaal: ta sai noorima presidendina riigi kohaliku ajaloo kontekstis tugeva mandaadi ning tema liikumine En Marche! kogus hiljem ka kohal Parlamendi valimistel suure hulga kohti, mis võimaldas ellu viia mitmeid ettepanekuid majandus- ja tööõiguslikes reformides. Võit nähti ka Euroopa tasandil küllastusena eurofederalistlike jõudude jaoks, kuna Macron pidas end tugevalt Euroopa-liiduliku poliitika toetajaks.

Poliitiline mõjutus: valimised kiirendasid traditsiooniliste kahe suurparteise – vasak- ja parempoolsed – struktuurseid raskusi ja sundisid erakondi uuesti oma positsiooni läbi mõtlema. Samuti näitas tulemus, kui kiiresti võib poliitiline maastik muutuda uute liikumiste ja populistlike jõudude kombineeritud mõju tõttu.

Järelmõjud ja ametisse asumine

Macron asus ametisse mai keskel 2017. Järgnenud kuudel toimusid ka parlamendivalimised, kus tema liikumine suutis saada tugeva kohaloleku ja vormida valitsuse. Tema ametiaeg keskendus eelkõige majandusreformidele, Euroopa-suunalisele poliitikale ja sotsiaalsete pingete lahendamisele, mis mõjutasid Prantsusmaa sisepoliitikat ja rahvusvahelist positsiooni järgnevatel aastatel.

Valimiste tulemused jäid meenutama tugevat poliitilist nihet ja näitasid valijate valmisolekut toetada uusi ja senistest erineda võivaid lahendusi nii majanduslikes kui ka identiteeti puudutavates küsimustes.