Rassemblement National (RN, endine Front National) — Prantsuse erakond

Rahvuslik kogunemine (prantsuse keeles Rassemblement national ehk RN) on poliitiline partei Prantsusmaal. Kuni 2018. aastani kandis see nime Rahvusrinne (Front National), mille eesmärk oli taasbrändida ja laiendada partei toetajaskonda.

Partei asutas 5. oktoobril 1972 Jean-Marie Le Pen. Algne nimetus oli Prantsuse Ühtsuse Rahvuslik Rinne (Front national pour l'unité française). 1970.–1990. aastatel kasvas partei tuntus tänu tugevale rahvuskonservatiivsele, immigratsioonivastasele ja euroskeptilisele retoorikale. Partei häälestatust mõjutasid nii sisesed liidrid kui ka Prantsusmaa ja Euroopa poliitilised muutused.

Ajalugu ja valimistulemused

Rahvusrinde/RN esimesed suuremad valimisedulood tulid mitmel korral: nende edukaim tulemus parlamendivalimistel on sageli tõlgendatud eri viisil sõltuvalt valimissüsteemist ja kontekstist; traditsiooniliselt on partei tugevamad olnud Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel. Ühe silmapaistvaima tulemuse saavutas partei 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kus nad said 24,85% häältest. Parlamendivalimistel mainitakse sageli 1997. aastat, mil partei sai 1. voorus 14,9% ja 2. voorus 5,7% häältest.

Presidendivalimistel on Rahvusrindel teise vooru jõudnud kaks kandidaati: Jean-Marie Le Pen 2002. aastal ja tema tütar Marine Le Pen 2017. aastal. Jean-Marie Le Pen kaotas teises voorus tugevalt, saades vaid 17,8% häältest; Marine Le Pen kaotas samuti teises voorus, saades 33,9% häältest.

Juhtimine ja ümberkujundamine

Marine Le Pen valiti partei juhiks 2011. aastal, alustades teekonda partei kuvandi „pehmendamiseks“ ja laiemale valijaskonnale suunamiseks ehk niinimetatud «dédiabolisation» strateegiaga. 2015. aastal heitis ta parteist välja oma isa, Jean-Marie Le Pen, pärast tema vastuolulisi ja sageli pagendustena tõlgitud avaldusi. Pärast 2017. aasta presidendivalimiste esimest vooru astus Marine Le Pen lühiajaliselt oma ametist tagasi ning ajutise juhina tegutses Steeve Briois; hiljem naasis ta partei juhtimise juurde. 2018. aastal muudeti partei ametlik nimi Rassemblement national (Rahvuslik kogunemine) – samm, mille eesmärk oli anda parteile uuenenud, vähem stigmatiseeritud kuvand.

Programmilised seisukohad

• Rahvuslik suveräänsus: partei rõhutab Prantsusmaa huve ja soovib tugevdada riigi otsustusõigust Euroopainstitutsioonide suhtes.
• Euroskeptilisus ja Euroopa suhted: partei on tuntud euroskeptiliste seisukohtade poolest (mitte tingimata täielikust EL-ist lahkumisest kõigi positsioonide puhul), olles kriitiline Euroopa Liidu teatud poliitikate ja partei delegatsioonide suhtes.
• Immigratsioon ja julgeolek: RN pooldab rangemaid piiranguid sisserändele, karmimaid pagulaspoliitika tingimusi ning tugevamat rõhku seaduse- ja korrakaitsele.
• Majandus ja riigi roll: partei toetab tugevamat riiklikku kontrolli või regulatsiooni valitud sektorites — Marine Le Peni avaldustes on nimetatud, et valitsus peaks saama kontrollida tervishoidu, haridust, transporti, pangandust ja energiat — ning pooldab protektsionistlikumaid meetmeid ja majanduslikku patriotismi.
• Sotsiaalne konservatism: RN toetab traditsioonilisemaid väärtusi ja rõhutab riikliku identiteedi kaitset.

Kriitika ja vaidlused

Rahvusrindet/RN on pidevalt kritiseeritud tingimustes, kus partei liikumised ja tegelikud poliitikad on tekitanud süüdistusi rassismis, ksenofoobias ja populismis. Jean-Marie Le Peni ja mõne teise liikme varasemad väljaütlemised tõid erakonnale korduvalt meediakära ja juriidilisi vaidlusi. Samuti on partei silmitsi pidanud vastuseisuga teistelt parteidelt ning kartustega, et tema pealetung võib polariseerida ühiskonda.

Organisatsioon ja roll kaasaegses poliitikas

RN on viimastel aastakümnetel kujunenud üheks olulisemaks parema-äärmusliku/rahvuskonservatiivse jõu esindajaks Prantsusmaa poliitilisel maastikul. Partei on kusagil liinil, mis ühendab natsionalismi, immigratsioonikriitikat ja majanduslikku kaitsmist, ning on suutnud meelitada toetajaid nii linnalistest kui ka maapiirkondadest. Nende edu Euroopa Parlamendi valimistel ja muudel tasanditel on näidanud, et poliitika teatud teemadel — nagu identiteet, majanduslik ebavõrdsus ja turvalisus — resoneerib paljude valijatega.

Partei tulevik sõltub nii sisemistest juhtimisvalikutest ja strateegilistest suunamuutustest kui ka laiematest sotsiaalmajanduslikest ja geopoliitilistest arengutest Prantsusmaal ja Euroopas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Rahvuslik ralli?

K: Millal see asutati?

K: Milline oli selle kõige edukam tulemus parlamendivalimistel?

K: Kes olid nende kaks presidendikandidaati?

K: Kes juhib praegu erakonda?

K: Millised on nende veendumused?

K: Miks astus Marine Le Pen selle erakonna juhi kohalt tagasi ?

Otsing