2002. aasta Prantsusmaa presidendivalimised: Chiraci võit ja Le Peni edasipääs
2002. aasta Prantsusmaa presidendivalimised: Chiraci kindel võit ja Jean-Marie Le Peni üllatuslik edasipääs — tulemused, taust ja valimiste poliitiline mõju analüüs.
2002. aasta Prantsusmaa presidendivalimised olid 21. aprillil ja 5. mail 2002 toimunud presidendivalimised Prantsusmaal. Ametisolev president Jacques Chirac otsustas kandideerida teiseks ametiajaks.
Esimene voor ja üllatus
21. aprillil 2002 toimunud esimeses voorus sai Jacques Chirac Vabariikliku ralli eest 19,9% häältest, samal ajal kui parempopulistliku Jean-Marie Le Peni Rahvusrindelt kogus 16,9%. Tulemuste suurim üllatus oli see, et vasakpoolse keskpartei kandidaat Lionel Jospin jäi teise vooru pääsemisest välja; tema väljajäämine tekitas laialdasi üllatuse ja muretundantusi nii Prantsusmaal kui ka rahvusvaheliselt.
Teine voor ja erakordne vastureaktsioon
Esimeses voorus saadud tulemuse järel kujunes teiseks vooruks kiiresti laiapõhjaline vastureaktsioon Le Peni edasipääsu vastu. Kogunesid nii rahvalikud meeleavaldused kui ka poliitilised üleskutsed, kus parema- ja vasakpoolsed jõud kutsusid üles moodustama nii-öelda «republikaarnat fronti» Le Peni takistamiseks.
Teises voorus, mis toimus 5. mail 2002, võitis Jacques Chirac valimised selgelt: 82,2% häältega, jättes Jean-Marie Le Peni väikesele osakaalule. See suur margin tuli peamiselt tänu sellele, et paljud valijad ühinesid üleskutsega hääletada ühiselt äärmusliku parempopulistliku kandidaadi vastu.
Tähtsus ja tagajärjed
- Valimised tõid esile traditsiooniliste parteide killustumise ja ettearvamatuse – eriti vasakpoolse ruumi fragmentatsiooni.
- Le Peni edasipääs teise vooru tõukas esile laia poliitilist ja kodanikuaktiivsuse vastureaktsiooni, mis demonstreeris, kuidas demokraatlikke institutsioone suudetakse ühildada äärmuste vastu mobiliseerimiseks.
- Sündmus tekitas pikaaegse arutelu immigratsiooni, rahvusliku identiteedi ja sotsiaalse marginalisatsiooni teemadel ning mõjutas ka edasist parteipoliitikat Prantsusmaal.
2002. aasta presidendivalimised jäid Ajalukku kui ootamatu pöördepunkt: esimeses voorus toimunud üllatused ja teises voorus toimunud laialdane ühistegevus näitasid selgelt, kui kiiresti ja järsult võivad poliitilised suhtevõrgustikud muutuda ning milline on kodanike ja parteide roll demokraatliku kaitsejuhtumi korral.
Tulemused
| Esimene voor22. | Teine voor6 | ||||||||||||||||
| Kandidaat | Hääled | % | Hääled | % | |||||||||||||
| Jacques Chirac | 5,665,855 | 19.88% | 25,537,956 | 82.21% | |||||||||||||
| Jean-Marie Le Pen | 4,804,713 | 16.86% | 5,525,032 | 17.79% | |||||||||||||
| Lionel Jospin | 4,610,113 | 16.18% | |||||||||||||||
| François Bayrou | 1,949,170 | 6.84% | |||||||||||||||
| Arlette Laguiller | 1,630,045 | 5.72% | |||||||||||||||
| Jean-Pierre Chevènement | 1,518,528 | 5.33% | |||||||||||||||
| Noël Mamère | 1,495,724 | 5.25% | |||||||||||||||
| Olivier Besancenot | 1,210,562 | 4.25% | |||||||||||||||
| Jean Saint-Josse | 1,204,689 | 4.23% | |||||||||||||||
| Alain Madelin | 1,113,484 | 3.91% | |||||||||||||||
| Robert Hue | 960,480 | 3.37% | |||||||||||||||
| 667,026 | 2.34% | ||||||||||||||||
| Christiane Taubira | 660,447 | 2.32% | |||||||||||||||
| Corinne Lepage | 535,837 | 1.88% | |||||||||||||||
| Christine Boutin | 339,112 | 1.19% | |||||||||||||||
| Daniel Gluckstein | 132,686 | 0.47% | |||||||||||||||
| Hääled kokku | 28,498,471 | 100% | 31,062,988 | 100% | |||||||||||||
Esimese vooru tulemused osakondade kaupa Jacques Chirac Jean-Marie Le Pen Lionel Jospin Christiane Taubira
Otsige