Bruno Mégret (sündinud 4. aprillil 1949 Pariisis) on prantsuse poliitik, kes oli ühe perioodi üks tuntumaid parempoolse äärmusliku liikumise juhte ja strateege. Ta on töötanud nii parteilise tegijana kui Euroopa- ja riiklikul tasandil valitud poliitikuna, kuid lahkus aktiivsest poliitikast 2008. aastal ja püsis selle järel enamasti avalikust elust eemal.

Haridus ja varasem teenistus

Tal on magistrikraad California Ülikoolist Berkeley's, mis andis talle rahvusvahelise akadeemilise tausta. Lisaks on ta reservarmee kapten, mis on toonud tema profiilile ka sõjalise ja organiseerimisliku kogemuse.

Poliitiline tõus ja roll Rahvusrinnes

1985. aastal liitus ta parempoolse erakonnaga Rahvusrinne ning sai kiiresti üheks partei juhtivtöötajaks ja strateegiks. Aastal 1986 valiti ta Isère'i Rahvusassamblee liikmeks, mis andis talle riikliku kogemuse. Ta korraldas 1987. aastal Jean-Marie Le Peni valimiskampaania ning seetõttu oli temast saanud Le Peni lähikondlane ja usaldusisik. Aastatel 1989–1999 oli ta ka Euroopa Parlamendi liige, kus ta esindas oma erakonna vaateid Euroopa tasandil.

Erimeelsused Le Peniga ja MNR asutamine

Mégret ei nõustunud Le Peni äärmuslike ja tugevalt provokatiivsete avaldusviisidega. Ta leidis, et partei kuvand tuleb professionaalsemalt ümber kujundada, et saavutada laiem valijaskond ja saada suuremat poliitilist mõju. 1998. aastal kukkus sisemine võimuvõitlus Front National'i sees ning pärast seda lahkus Bruno Mégret parteist ja asutas Rahvusliku Vabariikliku Liikumise (Mouvement National Républicain, MNR). MNR püüdis pakkuda konservatiivset ja natsionalistlikku alternatiivi, kuid ei suutnud saavutada samasugust valimusedu kui Rahvusrinne.

2002. aasta presidendivalimised ja hilisem karistus

Ta kandideeris 2002. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel. Ta sai 2,33% häältest ja ei pääsenud teise vooru. Teises voorus toetas ta Le Peni. Pärast valimisi tabas Mégreti poliitilist karjääri õigusalane skandaal: Mégret mõisteti 8 kuu pikkusele tingimisi vanglakaristusele ja talle määrati 8000 euro suurune trahv pärast seda, kui ta kasutas avalikke vahendeid oma presidendikampaania rahastamiseks. Kohtuotsus ja karistus vähendasid tema poliitilist mõjuvõimu ning aitas kaasa sellele, et MNR jäi püsivalt väiksemaks jõuks Prantsuse erakondlikus maastikus.

Järeltulemus ja avalik elu pärast politikat

Pärast kohtuotsuseid ja aastaid kestnud poliitilist pinget tõmbus Mégret 2008. aastal ametlikult kõrvale aktiivsest poliitikast. Ta on sellest ajast alates elanud eelkõige eraelus ning tema poliitiline pärand on keeruline: temast mäletatakse nii oskuslikku parteistrateegi kui ka poliitilist rivaali, kelle lahkumine 1998. aastal lõhestas Prantsusmaa paremäärmusliku liikumise. Tema tegevus on jäänud oluliseks osaks 1990. ja 2000. aastate Prantsuse parempoolse ajaloo uurimisel.

Tähtsamad faktid: