Euro: euroala ametlik valuuta, pangatähed, mündid ja ajalugu

Avasta euro ajalugu, pangatähed ja mündid: kuidas euro loodi, millised on nimiväärtused, kujundused ja liitunud riigid — kogu euroala rahaülevaade.

Euro (märgis: €; ISO-kood: EUR) on euroala riikide ametlik rahaühik. Üks euro jaguneb 100 senti (sageli lühendatult "sendiks" kõnekeeles). Sõna "sent" esineb eri keeltes erinevates mitteametlikes vormides (näiteks prantsuse keeles "centimes", hispaania keeles "céntimos").

Ajalugu ja õiguslik taust

Euro lõi majandus- ja rahaliit (EMU) osana Euroopa integratsioonist. Rahaline ühik tuli ametlikult kasutusele 1999. aastal elektrooniliste arvelduste ja valuutabokside kaudu; sularaha — pangatähed ja mündid — võeti kasutusele 1. jaanuaril 2002. Euroopa Keskpank (EKP) ja riikide keskpangad koordineerivad euro rahapoliitikat ning emiteerivad pangatähti ja münte.

Pärast 2002. aastat on euroga liitunud järjest uusi riike (alljärgnevalt):

• 2002 – alguses 12 EL-i riiki võtsid euro kasutusele sularahana;
• 2006 – Sloveenia sai euroala 13. liikmeks;
• 2008 – Küpros ja Malta liitusid (14. ja 15. riik);
• 2009 – Slovakkia sai 16. liikmeks;
• 2011 – Eestist sai 17. riik, kes kasutas eurot (Eesti);
• 2014 – Läti liitus euroalasse (18. riik);
• 2015 – Leedu sai 19. liikmeks.

Mõned faktid ja muudatused: 500-eurost pangatähte ei väljastata enam alates 2019. aastast, kuigi see jääb õiguslikult kehtivaks maksevahendiks.

Pangatähed

Pangatähed on seitsmes erinevas nominaalis, igaüks erineva värvi ja suurusega:

• 5 € (hall)
• 10 € (punane)
• 20 € (sinine)
• 50 € (oranž)
• 100 € (roheline)
• 200 € (kollane/merevaigune)
• 500 € (lilla) — enam ei emiteerita alates 2019. aastast

Igal pangatähel on kujutatud eri Euroopa arhitektuuristiile (nt klassikaline, gooti, renessanss, barokk, 19. sajandi raua- ja klaasiarhitektuur ning moodne arhitektuur). Pangatähed on euroalal identsed — erinevalt müntidest ei ole neil riigiti eraldi kujundust. Pangatähtedel on mitmesugused turvaelemendid: watermark (veevärk), hologramm, turijuhe, värvi- ja tekstuurimuutused, mikrotekst ja muud pettusvastased märgised.

Mündid

Euromündid on saadaval kaheksas nominaalis: 1, 2, 5, 10, 20, 50 senti ning 1 € ja 2 €.

Iga mündi üks külg on kõikjal euroalal ühesugune (kõrgeväärtuslikud sümbolid ja Euroopa kaart või väärtus), teine külg on aga riigipõhine — iga riik lisab mündile oma erilise sümboli või kujunduse. Mündid on rahvuslikult varieeruvad, kuid kõik on õiguslikult kehtivad igas euroala riigis.

Mõnes riigis kasutatakse sularahas ringluses ka ümarduspraktikat väikeste senti-maksete puhul (nt ümardamine 5-sendile), kuid see ei muuda müntide staatust ega õigust maksevahendina.

Liitumine ja tingimused

Uutel EL-i riikidel, kes soovivad liituda euroalaga, tuleb täita nn Maastrichti (konvergentsi) kriteeriumid. Peamised nõuded on:

• hinna stabiilsus (inflatsioon madal ja stabiilne);
• avaliku sektori finantside jätkusuutlikkus (eelnev eelarvade puudujääk ei ületa 3% SKPst, riigivõlg eelistatult alla 60% SKPst või selge langustrendiga);
• vahetuskursi stabiilsus (osalemine ERM II vahes kokku kokkulepitud periood ilma devalveerimiseta);
• pikaajaliste intressimäärade lähendamine eurotsooni tasemega.

Kui need kriteeriumid on täidetud ja poliitilised otsused tehtud, saab riik hommeotset liitumist hakata korraldama ning lõpuks võtta euro kasutusele sularahana kindlal kuupäeval.

Muu kasutus

Lisaks euroala EL-i riikidele kasutavad eurot ka mõned väiksemad sõltumatud riigid ja territoriaalsed omavalitsused eri õiguslike kokkulepete ja tunnustuste alusel (näiteks Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikan) või isegi ilma ametliku kokkuleppeta (nt Montenegro ja Kosovo). Neis paikades võivad kehtida erireeglid müntide emissiooni ja kujunduse osas.

Kokkuvõte

Euro on tänaseks rahaline ühendus, mis lihtsustab kaubandust ja kõneleb majanduslikust integreeritusest Euroopa riikide vahel. Pangatähed on kogu euroalal identsed ning mündid kannavad lisaks ühisele küljele iga riigi isikupärastatud tagakülge; õiguslikult on kõik münid ja pangatähed kehtiv maksevahend kogu euroalal.

Sümbol

Euro sümbol on kreeka täht epsilon (E) koos kahe horisontaalse joonega: €.

Mõned inimesed näevad seda kui ladina suurtähe C koos võrdusmärgiga (=).

Samuti on seaduslik kirjutada lihtsalt eurot. See on eriti kasulik, kui sümbolit ei ole võimalik toota või kui tulemus ei ole rahuldav.

Euroala liikmed on:

1. Austria
2. Belgia
3. Küpros
4. Eesti
5. Soome
6. Prantsusmaa
7. Saksamaa
8. Kreeka
9. Iirimaa
10. Itaalia
11. Läti
12. Leedu
13. Luksemburg
14. Malta
15. Madalmaad
16. Portugal
17. Slovakkia
18. Sloveenia
19. Hispaania

Need riigid moodustavad majandus- ja rahaliidu (EMU).

Kuigi nad ei kuulu ELi, on euro ka seal kasutatav valuuta:

1. Andorra 1)
2. Monaco 1)
3. San Marino 1)
4. Vatikan 1)
5. Kosovo 2)
6. Montenegro 2)

• 1) see riik trükib oma mündid
• 2) need riigid kasutavad euro mitteametlikku eurot

Paljude teiste riikide valuutad on "seotud" (seotud) euroga, kuigi mitte täpselt euroga võrdsed:

• Cabo Verde eskuudo
• Komooride frank
• Kesk-Aafrika CFA frank
• Lääne-Aafrika CFA frank
• Prantsusmaa Vaikse ookeani piirkonnad CFP Franc
• Bosnia ja Hertsegoviina konverteeritav kaubamärk
• Bulgaaria leev
• Ungari forint
• Taani kroon

Ametlik euro sümbol koos ametlike värvidega


2015:      ELi euroala riigid (19) ELi riigid, kellel on kohustus liituda euroalaga (7) ELi riigid, kes on otsustanud euroalas osalemise suhtes loobuda (2) Väljaspool ELi asuvad riigid, kellel on emiteerimisõigus (4) Muud ELi-välised eurokasutajad (2)

Küsimused ja vastused

K: Mis on euroala riikide valuuta?

K: Kui palju on euro pangatähti?

K: Millised on kaheksa euro müntide kogust?

K: Millal võtsid 12 riiki euro pangatähed ja -mündid oma ainsaks rahaks kasutusele?

K: Kas eri riikide euromüntide kujundus erineb?

K: Millal hakkas Sloveenia kasutama eurot?

K: Kas mõni uus Euroopa riik kavatseb samuti euro kasutusele võtta?

Otsing