Hillary Diane Rodham Clinton (sündinud 26. oktoobril 1947) on Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli 67. Ameerika Ühendriikide välisminister aastatel 2009-2013. Clinton oli 2016. aasta valimistel Demokraatliku Partei kandidaat Ameerika Ühendriikidepresidendiks. Ta on endine USA senaator, Ameerika Ühendriikide esimene ledi ja Arkansase'i esimene ledi.
Aastatel 2009-2013 oli ta 67. riigisekretär, teenides president Barack Obama alluvuses. Enne seda oli ta aastatel 2001-2009 New Yorgi Ühendriikide nooremsenaator. Ta on 1975. aastal abiellunud Ameerika Ühendriikide endise presidendi Bill Clintoniga. Kui tema abikaasa oli president, kandis ta Ameerika Ühendriikide esimese leedi tiitlit. Ta kandideeris 2008. aasta presidendivalimistel. Ta kuulub Demokraatlikku parteisse.
Hillary Clinton oli esimene endine First Lady, kes valiti USA senatisse ja kes täitis föderaalse kabineti ametikoha. Ta kandideeris 2006. aastal uuesti senatisse, mille ta ka võitis, ning paljud meedia- ja poliitikategelased pidasid teda 2008. aastal demokraatide presidendikandidaadiks kandideerimise võiduajaks, kuid ta kaotas Barack Obamale.
2015. aasta aprillis teatas Clinton, et kandideerib 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel taas presidendiks. Demokraatide presidendivalimiste eelvalimistel astus Clinton vastu Ameerika Ühendriikide Vermonti senaator Bernie Sandersile. 6. juunil 2016 saavutas Clinton delegaatide arvu, et saada eeldatavaks demokraatide partei kandidaadiks. Ta kaotas valimised 8. novembril 2016 Donald Trumpile.
Varane elu ja haridus
Hillary Rodham sündis 1947. aastal Chicagos ja kasvas üles Illinois'is ning later Ohio osariigis. Ta lõpetas 1969. aastal Wellesley College'i bakalaureusekraadi ning oli tudengina aktiivne ühiskondlikus töös ja esines ametlikul lõpetamisel. Õigusteaduse kraadi (J.D.) omandas ta 1973. aastal Yale'i ülikoolist, kus ta kohtus ka tulevase abikaasa Bill Clintoniga.
Töö ja roll Arkansasis
Pärast õigusteaduse lõpetamist töötas Rodham juristina ja osales lastekaitse ning avaliku sektori teemadel. 1975. aastal abiellus ta Bill Clintoniga ning elas aastakümneid Arkansases, kus Bill Clinton oli kuberner. Hillary Clinton töötas advokaadina Rose Law Firm'is ja osales kohalikes ja föderaalseis poliitilistes algatustes. Arkansas'i esimese leedi rollis keskendus ta haridusele, tervishoiule ja laste heaolule.
Esimene leedi (1993–2001) ja tervishoiualane töö
Kuni 2001. aastani teeninud Ameerika Ühendriikide esimese leedi rollis oli Hillary Clinton aktiivne tervishoiupoliitika algataja. 1993. aastal juhtis ta president Bill Clintoni administraatorina nimetatud Task Force on National Health Care Reform'i katset, mille eesmärgiks oli tervishoiusüsteemi reform — algatuse sai palju tähelepanu, kuid Kongressist ei läbinud see terviklikult. Lisaks töötas ta laste, perekondade ja naiste õiguste edendamise nimel ning toetas sotsiaalseid programme.
Senaatorina (2001–2009)
Hillary Clinton valiti 2000. ja uuesti 2006. aastal New Yorgi osariigi senaatoriks. Senaatorina tegeles ta muu hulgas tervishoiu, veteranide, julgeoleku ja majanduse küsimustega. Tema töösenatis tõi kaasa rahvusliku profiili hoidmise ja suutlikkuse käsitleda nii sise- kui välispoliitika teemasid.
Riigisekretär (2009–2013)
2009.–2013. aastani teenis Clinton kui 67. Ameerika Ühendriikide välisminister, teenides president Barack Obama administratsioonis. Välisministrina keskendus ta diplomaatiale, koostööle liitlastega ja Notsi toetusele. Tema ametiaja märksõnadeks olid püüdlused „reset'ida“ suhteid Venemaaga algfaasis, rõhuasetus naiste õigustele maailmas, aktiivne osalemine rahvusvahelistes küsimustes nagu Lähis-Ida sündmused ja NATO tegevused (sealhulgas Liibüa 2011. aasta kontekstis), samuti kaubandus- ja julgeolekupoliitika edendamine.
Presidendikandidatuurid 2008 ja 2016
Clinton kandideeris esimest korda 2008. aasta Demokraatide presidendieelvalimistel, kuid kaotas nominatsiooni Barack Obamale. 2015. aastal kuulutas ta välja uue kandidatuuri 2016. aasta valimisteks ja sai Demokraatliku Partei ametlikuks kandidaadiks, saades 6. juunil 2016 delegaatide enamuse. Ta oli esimene naine, keda üks suurem USA partei presidendikandidaadiks nomineeris. 8. novembril 2016 kaotas ta aga presidendivalimised Donald Trumpile, kuigi kogus selles valimistul ka üle 2,8 miljoni populaarse hääle enamuse.
Vaidlused ja uurimised
Hillary Clintoni ametiaja ja kampaaniate kõrvalt on olnud mitu vaidluskohta. Tuntum neist on olnud privaatse e-posti serveri kasutamine riigisekretäri ajal, mille kohta FBI viis läbi uurimise 2016. aastal. Uuring leidis, et oli olnud kõrge hoolimatuse tase käsitledes salajast teavet, kuid föderaalprokurörid ei algatanud süüdistust. Samuti levisid 2016. aastal DNC (Democratic National Committee) e-posti lekked ja muud kampaaniaid mõjutavad sündmused, mis mõjutasid avalikku arutelu valimiste ajal.
Pärand ja hilisem tegevus
Pärast 2016. aasta valimisi on Clinton jätkanud avalikus elus esinemist, kirjutanud mälestusi (nt raamat "What Happened", 2017) ning osalenud mitmetes akadeemilistes ja heategevusprojektides, sh on seotud Clintonide perekonna sihtasutusega. Tema poliitiline pärand on mitmetahuline: ta on olnud murdepunktiks naiste osalemisel kõrgemas poliitikas, samuti polariseeriva ja laialdase avaliku tähelepanu subjekt.
Isiklik elu
Hillary on abielus Bill Clintoniga (abiellus 1975) ja nende tütar on Chelsea Clinton (sündinud 1980). Clintonite perekond on olnud nii avalik- kui erasektori tegevuse keskmes, olles seotud poliitika, heategevuse ja avaliku kõnepidamisega.
See kokkuvõte annab ülevaate Hillary Clintoni pikaajalisest avalikust karjäärist, saavutustest ja vastuoludest. Tema tegevus on jätkuvalt osa Ameerika poliitilisest ajaloost ning tema roll naiste esindatuse edendamisel kõrgetel ametikohtadel on oluliseks märgiks järgmistele põlvkondadele.



