Südame isheemiatõbi (koronaarhaigus): põhjused, sümptomid ja ravi
Südame isheemiatõbi, mida nimetatakse ka südame isheemiatõveks, on südamehaigus. ("Koronaar" tähendab "südame veresooned".) Südame koronaarhaiguse tagajärjel koguneb südame pärgarterite sisemusse naastu. See põhjustab pärgarterite ahenemist. Arteria on veresoon - toru, mis kannab verd. Pärast seda, kui süda annab hapnikku ja toitaineid täis verd, kannavad arterid seda verd keha eri osades. Pärgarterid on väga olulised: need varustavad verega südamelihast. Seega, kui pärgarterid ahenevad, jõuab südamelihasesse vähem verd.
Enamik südame isheemiatõvega inimesi võib end aastaid tervena tunda, enne kui neil hakkavad tekkima sümptomid. Kõige tavalisem sümptom on südameatakk. Kui südame isheemiatõbe ei ravita, võivad mõned südame isheemiatõve arterites olevad naastud ära murduda ja blokeerida verevoolu südamesse. Südame isheemiatõbi on kõige levinum äkksurma põhjus. Samuti on see kõige sagedasem surma põhjus üle 65-aastastel inimestel. Mehed haigestuvad südame isheemiatõvesse 10 korda sagedamini kui naised.
Põhjused ja riskifaktorid
Südame isheemiatõbi ehk koronaararterite haigus tekib peamiselt arterite ateroskleroosi (naastu ehk fibromüokollageense naastu) tõttu. Naast koosneb kolesteroolist, rasvadest, kaltsiumist ja sidekoest. Ateroskleroosi arengut soodustavad:
- Suitsetamine;
- Kõrge vererõhk (hüpertensioon);
- Kõrge kolesteroolitase, eriti LDL-kolesterool;
- Diabeet;
- Ülekaal ja rasvumine;
- Vähene füüsiline aktiivsus;
- Ebatervislik toitumine (rohkem küllastunud rasvu ja töödeldud toitu);
- Perekondlik eelsoodumus koronaarhaigustele;
- Vanus ja sugu: risk suureneb vananedes; meeste risk esialgu kõrgem, kuid naiste risk kasvab pärast menopausi;
- Psühhosotsiaalsed tegurid: krooniline stress, depressioon, unehäired.
Sümptomid
Sümptomid võivad olla erineva raskusastmega või puududa täielikult (asümptomaatiline isheemiatõbi). Levinumad nähud on:
- Rindkerevalu (angina pectoris): survetunne, kitsenemine või valulikkus rinnas, mis võib kiirguda vasakusse õlga, kätte, lõualuusse või selga;
- Hingeldus ja väsimus: eriti pingutuse ajal;
- Pearinglus või minestamine;
- Südameatakk (müokardiinfarkt): tugev, püsiv valu rinnas, higistamine, iiveldus, oksendamine, tugev ärevus — see on hädaolukord;
- Südamepuudulikkuse nähud: paistetus jalgadel, õhupuudus lamades või öösel.
Diagnoos
Arst hindab sümptomeid, riskitegureid ja teeb järgmisi uuringuid:
- Elektrokardiogramm (EKG) — seisundi esmane hindamine;
- Vereanalüüsid — lipiidiprofiil, glükoos, südameensüümid (troponiinid) ägeda kahtluse korral;
- Koormustest (treening- või farmakoloogiline stressitest) — testib südame funktsiooni pingutuse ajal;
- Ekokardiograafia — südame pumpamisvõime ja struktuuri hindamiseks;
- Koronaarangiograafia — pärgarterite otsene pildistamine (invasiivne) stendi või šunteerimise planeerimiseks;
- Kompuutertomograafiline koronaarangiograafia (CT) — mitteinvasiivne pärgarterite visualiseerimine sobivatel juhtudel.
Ravi
Ravi eesmärk on vähendada sümptomeid, parandada elukvaliteeti ja vähendada südameataki ning äkksurma riski. Peamised ravi komponendid:
- Elustiili muutused: suitsetamisest loobumine, tervislik toitumine (vähem küllastunud rasvu, transrasvu ja lihtsuhkruid), regulaarne füüsiline aktiivsus, kehakaalu kontroll;
- Ravimid:
- Antiplateetsed ravimid (näiteks aspiriin) trombide riski vähendamiseks;
- Statiinid kolesterooli ja põletiku vähendamiseks;
- Beetablokaatorid, ACE-inhibiitorid või angiotensiiniretseptori blokaatorid veresoonte kaitseks ja vererõhu kontrolliks;
- Nitraadid ja kaltsiumikanali blokaatorid valu ja spasmi leevendamiseks;
- Diabeedi ja teiste kaasuvate haiguste ravimid vastavalt vajadusele.
- Revaskularisatsioon: kui ravimitega ei saavutata piisavat efekti või on arterite olulisem ahenemine, kasutatakse:
- Perkutaanse koronaarse sekkumise (PCI) ehk seenitamise ja stentimise meetodit;
- Koronaarne šunteerimine (CABG) ehk südame ümbersõidutehnika keerukamate juhtumite korral.
- Ägeda südameataki ravi: kiire haiglaravi, trombolüütikumid või kiire invasiivne ravi (PCI), intensiivne monitorimine ja elutähtsate funktsioonide toetamine.
- Rehabilitatsioon: kardiorehabilitatsioon parandab taastumist, vähendab kordumisi ning toetab elustiili muutusi.
Ennetus
Ennetus keskendub riskitegurite vähendamisele:
- Suitsetamisest loobumine;
- Tervislik toitumine (rohkem puu- ja köögivilju, täisteratooteid, kala ja lahjat valku);
- Regulaarne füüsiline tegevus (näiteks 150 minutit mõõdukat aeroobset tegevust nädalas);
- Vererõhu, vere glükoosi ja kolesterooli kontroll;
- Mõõdukas alkoholitarbimine või sellest loobumine;
- Ülekaalu vähendamine ja stressi juhtimine.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu kohe erakorralisse meditsiiniabi, kui tekib tugev või kestv valu rinnas, mis ei kao puhkeasendis, sellega kaasneb tugev õhupuudus, teadvusekaotus, tugev higistamine või oksendamine. Ka kõigi uute, püsivate või halvenevate rinnanähtude puhul tuleb konsulteerida arstiga.
Prognoos ja järelkontroll
Varajane diagnoos ja efektiivne ravi parandavad pikaajalist prognoosi. Regulaarne arstlik järelevalve, ravimi võtmine vastavalt juhisele ning elustiili muutused vähendavad tüsistuste riski ja parandavad elukvaliteeti.
Summeeritult: südame isheemiatõbi on levinud ja potentsiaalselt eluohtlik haigus, kuid ennetus, õigel ajal alustatud ravi ja elustiili muutused vähendavad oluliselt raskeid tagajärgi.
Joonis sellest, kuidas pärgarterid ummistuvad naastudega
Ateroskleroos
Ateroskleroos on südamehaiguse üks vorm. See põhjustab rasvaste ainete (nagu kolesterool) kogunemist arteritesse, moodustades kõvemaid materjale, mida nimetatakse naastudeks. See põhjustab arterite kõvenemist. Samuti raskendab see vere voolamist arterites. See võib põhjustada verehüüvete tekkimist, mis takistavad vere liikumist arterites. Väikesed naastutükid võivad ka ära murduda ja väiksemaid veresooni blokeerida.
Kui arteria blokeerub täielikult, põhjustab see tõsiseid probleeme. Kõik rakud, koed ja organid organismis vajavad ellujäämiseks hapnikku ja toitaineid (mida kannab veri). Kui rakud või koed ei saa piisavalt verd, surevad nad. (Seda nimetatakse nekroosiks.) Kui see juhtub pärgarterites, sureb osa südamest. See võib põhjustada müokardiinfarkti (südameinfarkti).
Südame isheemiatõve ennetamine
Inimesed saavad teha palju erinevaid asju, et vältida südame isheemiatõbe:
- Nad võivad muuta oma toitumist. Näiteks võivad nad süüa vähem rasvaseid toiduaineid ja tarbida võimalikult vähe küllastunud rasvu.
- Nad võivad süüa rohkem köögivilju, puuvilju, kaunvilju ja täisteravilja.
- Nad võivad vältida alkoholi tarbimist ja võtta vähem soola.
- Nad saavad regulaarselt treenida.
- Nad saavad vältida ülekaalulisust või rasvumist, tehes asju oma kehakaalu kontrollimiseks.
Ateroskleroos
Küsimused ja vastused
K: Mis on südame isheemiatõbi?
V: Koronaararterite haigus on südamehaigus, mille tagajärjel koguneb koronaararterite sisemusse naastu, mis põhjustab nende ahenemist ja verevoolu vähenemist südamelihasesse.
K: Mida teevad pärgarterid?
V: Pärgarterid varustavad südamelihast verega.
K: Mis juhtub, kui pärgarterid ahenevad?
V: Kui pärgarterid ahenevad naastu kogunemise tõttu, jõuab südamelihasesse vähem verd, mis võib põhjustada valu rinnus, südameinfarkti või muid tüsistusi.
K: Mida tähendab sõna "koronaar" seoses südamega?
V: "Koronaar" tähendab südame veresooni.
K: Mis on arterid?
V: Arterid on veresooned, mis kannavad hapnikku ja toitaineid sisaldavat verd südamest erinevatesse kehaosadesse.
K: Kuidas mõjutab naastu kogunemine pärgartereid?
V: Tahkekihi kogunemine pärgarterite sees põhjustab nende ahenemist, mis vähendab verevoolu südamelihasesse.
K: Miks on pärgarterid olulised?
V: Pärgarterid on olulised, sest need varustavad südamelihast verega, mis võimaldab tal korralikult toimida.
