Lehmarõuged
Lehmarõuged on haigus. See haigus mõjutab nahka. Seda põhjustab viirus (lehmavähiviirus), mis on seotud vaktsiiniviirusega. Haigust põdevatel inimestel (või loomadel) on punased villid. Haigus võib levida lehmadelt inimesele puudutuse teel. Lehmarõugeid põhjustavat viirust kasutati esimese eduka vaktsineerimise läbiviimiseks teise haiguse vastu. Haigus, mille vastu vaktsineeriti, oli surmav rõugete haigus. Rõugeid põhjustab sellega seotud variola-viirus. Seetõttu on sõna "vaktsineerimine" ladinakeelse sõna vaca, mis tähendab lehma.
1798. aastal tegi inglise arst Edward Jenner kummalise tähelepaneku. Jenner elas maal, mitte linnas. Mõned tema patsiendid olid saanud lehmarõuged ja paranesid sellest. Ta täheldas, et need patsiendid ei haigestunud uuesti, nad näisid olevat selle vastu immuunsed. Veelgi enam, nad näisid olevat immuunsed ka rõugete vastu. Rõuged olid tollal surmav haigus, mis tappis enamiku nakatunud inimestest. Seega kasutas ta lehmarõugete kahjustustest saadud vedelikku ja kraapis seda tervetele inimestele. Nii suutis ta need inimesed muuta rõugete vastu immuunseks.
Lehmarõugete (Catpox) viirust leidub Euroopas ja peamiselt Ühendkuningriigis. Inimeste haigestumine on väga harv ja enamasti nakatub ta kodukassidelt. Viirust ei leidu tavaliselt lehmadel; viiruse peremeesorganismid on metsanärilised närilised, eriti kärnkonnad. Kodukassid saavad viiruse just nendelt närilistelt. Kassidel esinevad sümptomid on kahjustused näol, kaelal, esijalgadel ja käppadel ning harvemini ülemiste hingamisteede infektsioon. Lehmakärbse viirusega nakatumise sümptomid inimestel on lokaliseeritud, pustuloossed kahjustused, mida tavaliselt leidub kätel ja mis piirduvad sissekandmise kohaga. Inkubatsiooniperiood (aeg nakatumise ja esimeste haigusnähtude ilmnemise vahel) on 9-10 päeva. Viirust võib leida peamiselt hilissuvel ja sügisel.
Ajalooline kasutamine
Lehmarõuged olid omamoodi algne vaktsiin rõugete vastu. Pärast haigusega nakatumist omandab organism (tavaliselt) võime ära tunda sarnase rõugeviiruse antigeene ja on seega võimeline palju tõhusamalt rõugete vastu võitlema.
Hiljem ja ka tänapäeval kasutati teist vaktsiini: vaktsiini. Vaccinia on sarnane lehmavähi vaktsiiniga, kuid mitte sama.
Seotud leheküljed
- Tuulerõuged
- Haiguste loetelu
Küsimused ja vastused
K: Mis on lehmavähk?
V: Lehmarõuged on haigust, mis kahjustab nahka ja mida põhjustab lehmarõugete viirus, mis on sugulane vaktsiiniviirusega. See võib levida lehmadelt inimesele puudutuse kaudu ja põhjustab nahal punaseid villid.
K: Kuidas kasutati lehmarõugedega vaktsineerimist mõne teise haiguse vastu?
V: Lehmarõugeid põhjustavat viirust kasutati esimese eduka vaktsineerimise läbiviimiseks surmava haiguse, rõugete vastu. Edward Jenner täheldas, et lehmarõugetest paranenud inimesed tundusid olevat immuunsed rõugete vastu, nii et ta kraapis lehmarõugete kahjustustest saadud vedelikku tervetele inimestele, et muuta ka neid immuunseks.
K: Kust tuleb sõna "vaktsineerimine"?
V: Sõna "vaktsineerimine" ladinakeelne juur on vaca, mis tähendab "lehma", sest algselt kasutati seda sõna rõugete vastu vaktsineerimiseks lehmarõugete abil.
K: Kes avastas, kuidas kasutada lehmarokke vaktsineerimiseks?
V: 1798. aastal tegi selle avastuse inglise arst Edward Jenner, kes elas maal ja jälgis oma patsiente, kes olid saanud lehmarõuged ja paranesid sellest.
K: Kus leitakse lehmarõugete (Catpoc) viirust?
V: Lehmarõugete (Catpoc) viirust leidub peamiselt Euroopas ja eriti Ühendkuningriigis. Inimeste haigestumine on väga haruldane ja enamasti nakatub ta kodukassidelt. Seda leidub ka metsanärilistel närilistel, näiteks kärnkonnal, kellelt kodukassid seda saavad.
Küsimus: Millised on lehmapiisaviirusega nakatumise sümptomid inimestel?
V: Cowpoz'i viirusega nakatumise sümptomid inimestel on lokaalsed pustuloosid, mida tavaliselt leidub kätel sissekandmise kohas ja mille inkubatsiooniaeg on 9-10 päeva.
K: Millal Cowpoz tavaliselt esineb?
V:: Cowpoz esineb tavaliselt hilissuvel või sügisel.
