Tsüanoos – mis see on, põhjused, sümptomid ja ravi

Tsüanoos on meditsiiniline nähtus, mille korral nahk ja limaskestad muutuvad sinakaks või lillaks. See on märk sellest, et tsüanootilised (sinised) kehaosad ei saa piisavalt verd või hapnikku. Tsüanoos võib tekkida siis, kui veres on liiga vähe hapnikku (hüpokseemia) või siis, kui verevool väljaspool südametutest kehaosades väheneb (näiteks tugeva vasokonstriktsiooni tõttu).

Tavaliselt avaldub tsüanoos kõigepealt jäsemetes — kehaosades, mis asuvad südamest kõige kaugemal. Esimesena võivad siniseks muutuda sõrmeotsad (eriti küünte all), varbad, huuled, ninaots ja kõrvatipud. Pikemaajalise hapnikupuuduse korral võivad muutuda sinakaks ka kehatüvi, keel ja limaskestad.

Põhjused

Hingamisteede ja kopsuhaigused: tugev astmahoog, kopsupõletik, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), pulmonaalne embolism või akuutne respiratoorne puudulikkus võivad viia vere hapnikusisalduse languseni.
Südamega seotud probleemid: kaasasündinud südamerikked (sh šuntid), südamepuudulikkus või südame verevarustuse häired, mis segavad hapnikurikka vere jõudmist keharakkudeni.
Vereringe häired ja vasokonstriktsioon: külm, stress, Raynaud’ sündroom või tugev veresoonte ahenemine võivad põhjustada kohaliku tsüanoosi.
Vererakendite häired: methemoglobineemia või sulfhemoglobineemia on harvad seisundid, kus hemoglobiini omadused muutuvad ning hapnikku ei seota normaalselt — need võivad anda naha ja limaskestade sinaka värvuse.
Muud põhjused: nakkus, sepsis või tugev verevarustuse häire, samuti mõnede ravimite või mürgiste ainete toime.

Sümptomid ja märgid

Sinakas või lilakaskokard nahal ja limaskestadel (huuled, keel, limaskestad).
Jäsemete külm ja kahvatu väljanägemine (perifeerne tsüanoos).
Hingamisraskused, õhupuudus, kiire hingamine või hingeldus.
Väsimus, teadvuse häired või segasus raskema hapnikupuuduse korral.
Pikaajalise ja kroonilise tsüanoosiga võib tekkida näpuotsade paksenemine (clubbing).

Kes ei pruugi tsüanoosi näha

Oluline on teada, et tugev aneemia võib varjata tsüanoosi: kui veres on väga vähe hemoglobiini, ei pruugi sinakas värvus nii ilmne olla, kuigi hapnikupuudus olemas on. Samas polütsüteemia (liiga palju punaseid vereliblesid) muudab tsüanoosi nähtavamaks.

Diagnoos

Pulsoksümeetria: lihtne ja kiire viis hinnata vere hapniku küllastust (SpO2).
Arteriaalne verihape (ABG): mõõdab täpsemalt arteriaalse vere hapnikusisaldust ja süsihappegaasi taset.
Vereanalüüsid: hemoglobiini kontsentratsioon, methemoglobiini määramine, põletikunäitajad jm vastavalt kahtlusele.
Pildidiagnostika: röntgen, kopsude kompuutertomograafia või südame uuringud (EKG, ehhokardiograafia) põhjuste väljaselgitamiseks.

Ravi

Ravi sõltub alati põhjuse selgitamisest ja selle likvideerimisest. Peamised põhimõtted:

Hapnikuravi: esmaabi sageli hapnikuga, et parandada keha hapnikutagavara.
Põhjuskohtne ravi: antibiootikumid kopsupõletiku puhul, trombolüüs või kirurgiline ravi kui põhjus on kopsuemboolia; südameravi või operatsioon kaasasündinud anomaaliate korral.
Spetsiifiline ravi methemoglobineemia korral: sageli kasutatakse metyleensinist (methylene blue) — ainult arsti juhendamisel.
Perifeerse tsüanoosi korral: keha ja jäsemete soojendamine, verevoolu parandamine; vältida kokkusurumist ja külma.
Elustiili ja profülaktika: suitsetamisest loobumine, krooniliste haiguste regulaarne ravi ja vaktsineerimine gripi/haiguste vastu vähendavad riski.

Millal pöörduda arsti poole kohe

Äkiline ja tugev hingamisraskus või õhupuudus.
Sinakas värvuse kiire levik üha suuremale kehapiirkonnale.
Teadvuse häired, teadvusekaotus või tugev nõrkus.
Rinnavalu või tugev pearinglus koos tsüanoosiga.

Oluline meeles pidada

Tsüanoos ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom ehk märk sellest, et organismis on probleem. Kui märkate sinakat värvust nahal või limaskestadel, hinnake ka hingamist ja üldseisundit — sageli on vaja kiiret arstiabi. Varane diagnoos ja põhjusel põhinev ravi aitavad vältida tüsistusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on tsüanoos?

V: Tsüanoos on meditsiiniline probleem, mille puhul nahk ja limaskestad muutuvad hapnikuga rikastatud vere puudumise tõttu siniseks või lillaks.

K: Mis põhjustab tsüanoosi?

V: Tsüanoosi võib põhjustada kas vähenenud hapnikusisaldus veres või vasokonstriktsioon, mille puhul väikesed veresooned ahenevad, vähendades verevoolu.

K: Kus tsüanoos esimest korda ilmneb?

V: Tsüanoos ilmneb kõigepealt jäsemetes, nimelt sõrmeotstes, varvastes, huultes, ninaotsas ja kõrvaklappides.

K: Mis juhtub kehaga, kui tsüanoos püsib?

V: Kui tsüanoos püsib, muutub üha rohkem kehaosa tsüanoosseks, kuna hapnikuga rikastatud veri on pikema aja jooksul puudulik.

K: Kas tsüanoos on sümptom või meditsiiniline seisund?

V: Tsüanoos on meditsiinilise probleemi sümptom.

K: Kas tsüanoos on tõsine meditsiiniline seisund?

V: Tsüanoos võib viidata tõsisele meditsiinilisele seisundile, mis nõuab kiiret arstiabi.

K: Milline meditsiiniline sekkumine võib olla vajalik tsüanoosi korral?

V: Tsüanoosi põhjustav haigusseisund tuleb kindlaks teha ja ravida, sageli täiendava hapniku või muude meditsiiniliste sekkumistega, et parandada verevoolu.