Defibrillaator on seade, mis aitab, kui inimese südames tekib ventrikulaarne fibrillatsioon — eluohtlik rütmihäire, mille korral süda ei suuda verd pumpata. Defibrillaator on elupäästev seade ja sageli otsustava tähtsusega elulemusest rääkides.

Fibrillatsioon tekib siis, kui paljud erinevad rakud südames hakkavad tegutsema nagu südamestimulaatorirakud. See tähendab, et tuhanded rakud annavad südamele käsu lüüa, kuid kõik erineval ajal ja ilma rütmita. See segadus põhjustab, et süda ei suuda verd kehas liigutada — tulemuseks võib olla südameseiskus ja surm, kui sekkumist ei toimu kiiresti.

Kuidas defibrillaator töötab

Defibrillaator saadab südamelihasesse lühikese kõrgeenergia elektriimpulsi, mis depolariseerib (või „peatab”) kogu südame elektrilise tegevuse hetkeks. See „häälestus” võimaldab südame normaalsel juhtesüsteemil — sinu enda sinoatriaalsel sõlmel — uuesti kontrolli võtta ja taastada regulaarne südametöö. Tänapäevased välised defibrillaatorid kasutavad enamasti bifaasilist lainekuju, mis on efektiivsem ja nõuab madalamat energiat võrreldes vanemate monophasiliste seadmetega.

Oluline: defibrillatsioon töötab eelkõige ventrikulaarse fibrillatsiooni ja pulsilise ventrikulaarse tahhükardia korral. See ei ole tõhus näiteks täieliku hingamise või südamelihase täieliku seiskumise (asüstoolia) puhul.

Millal defibrillaatorit kasutada

  • Kui isik on teadvuseta ja tal puudub normaalne pulss — eelkõige kahtlustatud ventrikulaarse fibrillatsiooni või pulsi puudumisega kiire tahhükardia korral.
  • Kui on saadaval automaatne välisele defibrillaator (AED), siis tuleb seadet koheselt kasutada koos elustamise (CPR)ga.
  • Defibrillaatorit ei kasutata inimesele, kes hingab normaalselt ja on ärkvel ega reageeri. Enne šoki andmist kontrolli pulssi ja hingamist vastavalt juhistele.

Avalikud AED-id ja sammud seadme kasutamiseks

Paljudes avalikes kohtades on paigaldatud AED-id, mis on mõeldud ka mittespetsialistide kasutamiseks. Peamised sammud on järgmised:

  • Helista häirekeskusesse (näiteks 112) ja alusta kohe elustamist (CPR), kui inimene on teadvuseta ja ei hinga normaalselt.
  • Käivita AED, kui see on käepärast — enamik AED-e annab hääl- ja visuaalseid juhiseid.
  • Eemalda riietus rinna pealt ja kinnita elektroodipadjad vastavalt piltidele seadmel (tavaliselt üks paremale ülakõhule, teine vasakule küljele rinnaku all või külje suunas).
  • Ära puuduta kannatanut, kui AED analüüsib rütmi ja enne šoki väljastamist.
  • Kui AED soovitab šokki, veendu, et keegi ei puutu kannatanut, ja vajuta šoki nuppu või lase automaatikal šokk anda.
  • Pärast šokki alusta kohe CPR-i umbes 2 minuti või seadme juhise järgi; AED jätkab rütmi analüüsimist ja juhendab edasist tegevust.

Lastel kasutatakse vajadusel lastepadjakeste režiimi või spetsiaalseid padju, mis vähendavad energiat. Kui sellised padjad puuduvad, võib AED-i kasutada tavaliste padjadega, kuid eelistatult tuleb kasutada lapsele mõeldud seadeid või adapterit.

Turvalisus ja ettevaatusabinõud

  • Enne padjakeste kinnitamist eemalda meditsiinilised plaastrid (nt nitroglütseriini plaastrid) ja nugaeritage rinnaalune ravi, kui võimalik.
  • Kui kannatanu on märg või hingab vees, kuivata rind pealt enne padjade kinnitamist ja šoki andmist; ära kasuta AED-i vette juhitaval pinnal.
  • Ära puuduta patsienti šoki andmise ajal; samuti ära ühendage AED-i teisele elektriseadmele samal ajal.
  • Ära ürita šokki anda inimesele, kes on liikumises (nt sõidukis), ning ära paiguta padju otseselt metallpindadele ega pealekaudsete implantaatidega kohale.

Seadmete tüübid

  • AED (automaatne välisest defibrillaator) — sageli poolautomaatsed või automaatsed, analüüsivad rütmi ise ja juhendavad kasutajat.
  • Manuaalne defibrillaator — kasutavad spetsialistid haiglates või kiirabi, võimaldavad valida energiat ja ajastust.
  • Implanteeritav kardioverter-defibrillaator (ICD) — implanteeritakse operatsiooniga patsiendi kehasse, jälgib pidevalt rütmi ja lülitab sisse elektrilöögi südame korrigeerimiseks.

Hooldus, kontroll ja koolitus

  • Ärahoidlik hooldus on tähtis: kontrolli patareide olekut, padjakeste aegumiskuupäevi ja seadme enese-eesmärki regulaarselt.
  • Kui AED annab hoiatused või padjad on aegunud, vaheta need kohe välja.
  • Koolitus elustamises ja AED-i kasutamises tõstab kasutaja enesekindlust ja parandab ellujäämisvõimalusi — kuigi AED on loodud ka juhendatud kasutamiseks, on koolitus soovitatav.

Miks defibrillaator on elupäästev

Kiirus on otsustav — iga viivitus defibrillatsiooni alustamisel vähendab ellujäämise tõenäosust märkimisväärselt. Üldiselt väheneb ellujäämise tõenäosus iga minutiga ilma defibrillatsioonita ligikaudu 7–10%. Kui defibrilleeritakse kiiresti (koos järgneva kvaliteetse CPR-iga), võivad ellujäämisvõimalused oluliselt suureneda.

Summa summarum: defibrillaator on kriitiline abivahend ägedate eluohtlike rütmihäirete korral. Avalikult kättesaadavad AED-id, kiire reageerimine ja korrektne elustamine parandavad inimeste ellujäämist oluliselt.