Defibrillaator
Defibrillaator on masin, mis aitab, kui inimese südames tekib ventrikulaarne fibrillatsioon. Defibrillaator on elupäästev seade.
Fibrillatsioon tekib siis, kui paljud erinevad rakud südames hakkavad tegutsema kui südamestimulaatorirakud. See tähendab, et paljud tuhanded rakud annavad südamele käsu lüüa, kuid kõik erineval ajal ja ilma rütmita. See segadus põhjustab, et süda ei suuda verd kehas liigutada. See põhjustab südameseiskuse ja surma.
Defibrillaator saadab kõrge energiaimpulsi südame paremast ülaosast südame alumisse keskmesse. See põhjustab kogu südame tegevuse peatumise. Südame tavaline südamestimulaator saab seejärel püüda taastada normaalset löögisagedust. Defibrillatsioon ei toimi alati.
Väline defibrillaator.
Defibrillaatorite tüübid
Sisemine defibrillaator
Implanteeritavad kardioverter-defibrillaatorid (ICD) on defibrillaatorid, mis on mõeldud patsientide abistamiseks nende kehast. Need paigaldatakse inimeste sisse, kellel on suur risk südame seiskumise tekkeks, ja jälgivad inimese südame löögisagedust, rütmi ja lainekuju. Võrreldes aktiivsust erinevates südamekambrites, suudab icd tuvastada südame rütmihäireid ja neid kiiresti ravida.
Välised defibrillaatorid
Väliseid defibrillaatoreid kasutatakse sageli haiglates ja kiirabiautodes. Nüüd kasutatakse neid ka väljaspool meditsiinikeskkonda, kuna automaatsed välised defibrillaatorid (vt allpool) muutuvad ohutumaks ja odavamaks. Väliseid defibrillaatoreid on palju erinevaid ning edusammud südameuuringute valdkonnas on viinud nende aluseks oleva tehnoloogia suurele arengule.
Kahefaasiline defibrillatsioon
Kuni 1990ndate aastateni kasutasid välised defibrillaatorid monofaasilisi (ühefaasilisi) lööklaineid. Elektriimpulsid saadetakse kiiresti ühest elektroodist teise ühes suunas.
Bifaasiline (kahefaasiline) defibrillatsioon muudab aga impulsside suunda. See lõpetab ühe tsükli umbes 10 millisekundiga. See tähendab, et edukaks defibrillatsiooniks on vaja vähem energiat. See tähendab väiksemat põletuste ja muude kahjustuste ohtu. Defibrillaatori jaoks vajaliku väikese kondensaatori (aku) suurus võib tuua kaasa suure kulude ja suuruse kokkuhoiu.
Automaatsed välised defibrillaatorid
Automaatne väline defibrillaator (AED) on iseseisev defibrillaator, mis on mõeldud liikuvaks ning lihtsaks ja hõlpsasti kasutatavaks. Sageli on need sahtli kujulised, et neid saaks käepidemest lähtuvalt kaasas kanda. AED sisaldab akut, juhtarvutit ja elektroode. Kui elektroodid kleebitakse patsiendile, hindab juhtarvuti patsienti, kontrollides tema südame rütmi. Seejärel laeb ta end sobiva võimsuse tasemeni ja teatab kasutajatele, et isikule tuleb anda šokk. Kui patsient ei vaja defibrillatsiooni, ei luba automaatne väline defibrillaator šokki anda. Šoki käivitamiseks tuleb ikkagi käsitsi vajutada nuppu, sest operaator peab eelnevalt veenduma, et keegi ei puutu patsienti. Sageli on automaatsetel välistel defibrillaatoritel kõlarid, mis annavad juhiseid, kui need avatakse.
Praegused automaatsed välised defibrillaatorid on mõeldud meditsiinitehnikutele, kodukasutajatele, politsei- ja turvaametnikele ning muudele inimestele, kellel on minimaalsed meditsiinialased teadmised. Neid seadmeid leidub tavaliselt suurtes kogunemiskohtades, näiteks lennujaamades, kasiinodes, spordistaadionitel ja ülikoolilinnakutes.
Avaliku juurdepääsuga automaatne väline defibrillaator Monacos. Neid saavad kasutada kõrvalseisjad.
Elektroodide konstruktsioon
Elektrood on defibrillaatori osa, mis annab šoki.
Kõige tuntum elektrooditüüp on traditsiooniline isoleeritud käepidemega metallist labidas. Seda tüüpi tuleb hoida patsiendi nahal löökide andmise ajal. Enne elektroodide kasutamist tuleb patsiendi nahale kanda geeli, et tagada hea ühendus ja vähendada elektritakistust.
Teist tüüpi elustamiselektrood on mõeldud kleepuva padina, mida saab kleepida patsiendi nahale. Need elektroodid jäetakse defibrillaatoriga ühendatuks. Kui on vaja defibrillatsiooni, laaditakse masinat ja antakse šokk, ilma et oleks vaja mingit geeli peale kanda või mingeid paddeid välja võtta ja asetada.
Saadaval on nii tahke- kui ka märg-geeliga kleepelektroodid. Tahke geeliga elektroodid on mugavamad, sest pärast elektroodide eemaldamist ei ole vaja patsiendi nahka puhastada. Siiski on tahke geeliga elektroodide kasutamisel suurem oht põletuste tekkeks defibrillatsiooni ajal, kuna märg-geeliga elektroodid juhivad elektrit kehasse ühtlasemalt.
Viited popkultuurile
Defibrillaatoreid kujutatakse sageli filmides, televisioonis, videomängudes ja muus fiktiivses meedias. Seda seetõttu, et see võib kiiresti põhjustada dramaatilisi parandusi patsiendi tervislikus seisundis. Nende funktsiooni on aga sageli liialdatud.
Sageli näidatakse, kuidas meditsiinitöötajad defibrilleerivad patsiente, kelle EKG-rütm on "lame" (tuntud ka kui tsüstoolia); seda ei tehta tegelikus elus, sest defibrillaator ise ei käivita südant uuesti.
Seotud leheküljed
- Defibrillatsioon
Küsimused ja vastused
K: Mis on defibrillaator?
V: Defibrillaator on masin, mida kasutatakse, kui inimese südames tekib ventrikulaarne fibrillatsioon.
K: Mis on defibrillaatori eesmärk?
V: Defibrillaatori eesmärk on päästa inimese elu, kõrvaldades ventrikulaarfibrillatsiooni.
K: Mis toimub ventrikulaarfibrillatsiooni ajal?
V: Kambriafibrillatsiooni ajal hakkavad paljud erinevad rakud südames tegutsema kui südamestimulaatorirakud, mis põhjustab segadust ja võimetust verd kehas liigutada.
K: Kuidas defibrillaator töötab?
V: Defibrillaator saadab kõrge energiaimpulsi südame paremast ülaosast südame alumisest keskosast, mis põhjustab kogu südame igasuguse tegevuse peatumise. See võimaldab südame normaalsel südamestimulaatoril taas normaalset südamelööki alustada.
K: Kas defibrillatsioon on alati edukas?
V: Ei, defibrillatsioon ei toimi alati.
K: Miks on defibrillatsioon oluline?
V: Defibrillatsioon on oluline, sest see võib päästa inimese elu, kui tal tekib ventrikulaarne fibrillatsioon, mis võib viia südame seiskumise ja surmani.
K: Mis on ventrikulaarfibrillatsiooni peamine põhjus?
V: Kambriafibrillatsiooni peamine põhjus on see, kui paljud erinevad rakud südames tegutsevad südamestimulaatorirakkudena, põhjustades segadust ja võimetust verd kehas liigutada.
