Defibrillaator – elupäästev seade: toimimine, kasutus ja tähtsus

Defibrillaator (AED) — kuidas see toimib, kuidas kasutada ja miks on elupäästev seade südame seiskuse ja esmaabi puhul.

Defibrillaator on seade, mis aitab, kui inimese südames tekib ventrikulaarne fibrillatsioon — eluohtlik rütmihäire, mille korral süda ei suuda verd pumpata. Defibrillaator on elupäästev seade ja sageli otsustava tähtsusega elulemusest rääkides.

Fibrillatsioon tekib siis, kui paljud erinevad rakud südames hakkavad tegutsema nagu südamestimulaatorirakud. See tähendab, et tuhanded rakud annavad südamele käsu lüüa, kuid kõik erineval ajal ja ilma rütmita. See segadus põhjustab, et süda ei suuda verd kehas liigutada — tulemuseks võib olla südameseiskus ja surm, kui sekkumist ei toimu kiiresti.

Kuidas defibrillaator töötab

Defibrillaator saadab südamelihasesse lühikese kõrgeenergia elektriimpulsi, mis depolariseerib (või „peatab”) kogu südame elektrilise tegevuse hetkeks. See „häälestus” võimaldab südame normaalsel juhtesüsteemil — sinu enda sinoatriaalsel sõlmel — uuesti kontrolli võtta ja taastada regulaarne südametöö. Tänapäevased välised defibrillaatorid kasutavad enamasti bifaasilist lainekuju, mis on efektiivsem ja nõuab madalamat energiat võrreldes vanemate monophasiliste seadmetega.

Oluline: defibrillatsioon töötab eelkõige ventrikulaarse fibrillatsiooni ja pulsilise ventrikulaarse tahhükardia korral. See ei ole tõhus näiteks täieliku hingamise või südamelihase täieliku seiskumise (asüstoolia) puhul.

Millal defibrillaatorit kasutada

Kui isik on teadvuseta ja tal puudub normaalne pulss — eelkõige kahtlustatud ventrikulaarse fibrillatsiooni või pulsi puudumisega kiire tahhükardia korral.
Kui on saadaval automaatne välisele defibrillaator (AED), siis tuleb seadet koheselt kasutada koos elustamise (CPR)ga.
Defibrillaatorit ei kasutata inimesele, kes hingab normaalselt ja on ärkvel ega reageeri. Enne šoki andmist kontrolli pulssi ja hingamist vastavalt juhistele.

Avalikud AED-id ja sammud seadme kasutamiseks

Paljudes avalikes kohtades on paigaldatud AED-id, mis on mõeldud ka mittespetsialistide kasutamiseks. Peamised sammud on järgmised:

Helista häirekeskusesse (näiteks 112) ja alusta kohe elustamist (CPR), kui inimene on teadvuseta ja ei hinga normaalselt.
Käivita AED, kui see on käepärast — enamik AED-e annab hääl- ja visuaalseid juhiseid.
Eemalda riietus rinna pealt ja kinnita elektroodipadjad vastavalt piltidele seadmel (tavaliselt üks paremale ülakõhule, teine vasakule küljele rinnaku all või külje suunas).
Ära puuduta kannatanut, kui AED analüüsib rütmi ja enne šoki väljastamist.
Kui AED soovitab šokki, veendu, et keegi ei puutu kannatanut, ja vajuta šoki nuppu või lase automaatikal šokk anda.
Pärast šokki alusta kohe CPR-i umbes 2 minuti või seadme juhise järgi; AED jätkab rütmi analüüsimist ja juhendab edasist tegevust.

Lastel kasutatakse vajadusel lastepadjakeste režiimi või spetsiaalseid padju, mis vähendavad energiat. Kui sellised padjad puuduvad, võib AED-i kasutada tavaliste padjadega, kuid eelistatult tuleb kasutada lapsele mõeldud seadeid või adapterit.

Turvalisus ja ettevaatusabinõud

Enne padjakeste kinnitamist eemalda meditsiinilised plaastrid (nt nitroglütseriini plaastrid) ja nugaeritage rinnaalune ravi, kui võimalik.
Kui kannatanu on märg või hingab vees, kuivata rind pealt enne padjade kinnitamist ja šoki andmist; ära kasuta AED-i vette juhitaval pinnal.
Ära puuduta patsienti šoki andmise ajal; samuti ära ühendage AED-i teisele elektriseadmele samal ajal.
Ära ürita šokki anda inimesele, kes on liikumises (nt sõidukis), ning ära paiguta padju otseselt metallpindadele ega pealekaudsete implantaatidega kohale.

Seadmete tüübid

AED (automaatne välisest defibrillaator) — sageli poolautomaatsed või automaatsed, analüüsivad rütmi ise ja juhendavad kasutajat.
Manuaalne defibrillaator — kasutavad spetsialistid haiglates või kiirabi, võimaldavad valida energiat ja ajastust.
Implanteeritav kardioverter-defibrillaator (ICD) — implanteeritakse operatsiooniga patsiendi kehasse, jälgib pidevalt rütmi ja lülitab sisse elektrilöögi südame korrigeerimiseks.

Hooldus, kontroll ja koolitus

Ärahoidlik hooldus on tähtis: kontrolli patareide olekut, padjakeste aegumiskuupäevi ja seadme enese-eesmärki regulaarselt.
Kui AED annab hoiatused või padjad on aegunud, vaheta need kohe välja.
Koolitus elustamises ja AED-i kasutamises tõstab kasutaja enesekindlust ja parandab ellujäämisvõimalusi — kuigi AED on loodud ka juhendatud kasutamiseks, on koolitus soovitatav.

Miks defibrillaator on elupäästev

Kiirus on otsustav — iga viivitus defibrillatsiooni alustamisel vähendab ellujäämise tõenäosust märkimisväärselt. Üldiselt väheneb ellujäämise tõenäosus iga minutiga ilma defibrillatsioonita ligikaudu 7–10%. Kui defibrilleeritakse kiiresti (koos järgneva kvaliteetse CPR-iga), võivad ellujäämisvõimalused oluliselt suureneda.

Summa summarum: defibrillaator on kriitiline abivahend ägedate eluohtlike rütmihäirete korral. Avalikult kättesaadavad AED-id, kiire reageerimine ja korrektne elustamine parandavad inimeste ellujäämist oluliselt.

Väline defibrillaator.

Defibrillaatorite tüübid

Sisemine defibrillaator

Implanteeritavad kardioverter-defibrillaatorid (ICD) on defibrillaatorid, mis on mõeldud patsientide abistamiseks nende kehast. Need paigaldatakse inimeste sisse, kellel on suur risk südame seiskumise tekkeks, ja jälgivad inimese südame löögisagedust, rütmi ja lainekuju. Võrreldes aktiivsust erinevates südamekambrites, suudab icd tuvastada südame rütmihäireid ja neid kiiresti ravida.

Välised defibrillaatorid

Väliseid defibrillaatoreid kasutatakse sageli haiglates ja kiirabiautodes. Nüüd kasutatakse neid ka väljaspool meditsiinikeskkonda, kuna automaatsed välised defibrillaatorid (vt allpool) muutuvad ohutumaks ja odavamaks. Väliseid defibrillaatoreid on palju erinevaid ning edusammud südameuuringute valdkonnas on viinud nende aluseks oleva tehnoloogia suurele arengule.

Kahefaasiline defibrillatsioon

Kuni 1990ndate aastateni kasutasid välised defibrillaatorid monofaasilisi (ühefaasilisi) lööklaineid. Elektriimpulsid saadetakse kiiresti ühest elektroodist teise ühes suunas.

Bifaasiline (kahefaasiline) defibrillatsioon muudab aga impulsside suunda. See lõpetab ühe tsükli umbes 10 millisekundiga. See tähendab, et edukaks defibrillatsiooniks on vaja vähem energiat. See tähendab väiksemat põletuste ja muude kahjustuste ohtu. Defibrillaatori jaoks vajaliku väikese kondensaatori (aku) suurus võib tuua kaasa suure kulude ja suuruse kokkuhoiu.

Automaatsed välised defibrillaatorid

Automaatne väline defibrillaator (AED) on iseseisev defibrillaator, mis on mõeldud liikuvaks ning lihtsaks ja hõlpsasti kasutatavaks. Sageli on need sahtli kujulised, et neid saaks käepidemest lähtuvalt kaasas kanda. AED sisaldab akut, juhtarvutit ja elektroode. Kui elektroodid kleebitakse patsiendile, hindab juhtarvuti patsienti, kontrollides tema südame rütmi. Seejärel laeb ta end sobiva võimsuse tasemeni ja teatab kasutajatele, et isikule tuleb anda šokk. Kui patsient ei vaja defibrillatsiooni, ei luba automaatne väline defibrillaator šokki anda. Šoki käivitamiseks tuleb ikkagi käsitsi vajutada nuppu, sest operaator peab eelnevalt veenduma, et keegi ei puutu patsienti. Sageli on automaatsetel välistel defibrillaatoritel kõlarid, mis annavad juhiseid, kui need avatakse.

Praegused automaatsed välised defibrillaatorid on mõeldud meditsiinitehnikutele, kodukasutajatele, politsei- ja turvaametnikele ning muudele inimestele, kellel on minimaalsed meditsiinialased teadmised. Neid seadmeid leidub tavaliselt suurtes kogunemiskohtades, näiteks lennujaamades, kasiinodes, spordistaadionitel ja ülikoolilinnakutes.

Avaliku juurdepääsuga automaatne väline defibrillaator Monacos. Neid saavad kasutada kõrvalseisjad.

Elektroodide konstruktsioon

Elektrood on defibrillaatori osa, mis annab šoki.

Kõige tuntum elektrooditüüp on traditsiooniline isoleeritud käepidemega metallist labidas. Seda tüüpi tuleb hoida patsiendi nahal löökide andmise ajal. Enne elektroodide kasutamist tuleb patsiendi nahale kanda geeli, et tagada hea ühendus ja vähendada elektritakistust.

Teist tüüpi elustamiselektrood on mõeldud kleepuva padina, mida saab kleepida patsiendi nahale. Need elektroodid jäetakse defibrillaatoriga ühendatuks. Kui on vaja defibrillatsiooni, laaditakse masinat ja antakse šokk, ilma et oleks vaja mingit geeli peale kanda või mingeid paddeid välja võtta ja asetada.

Saadaval on nii tahke- kui ka märg-geeliga kleepelektroodid. Tahke geeliga elektroodid on mugavamad, sest pärast elektroodide eemaldamist ei ole vaja patsiendi nahka puhastada. Siiski on tahke geeliga elektroodide kasutamisel suurem oht põletuste tekkeks defibrillatsiooni ajal, kuna märg-geeliga elektroodid juhivad elektrit kehasse ühtlasemalt.

Viited popkultuurile

Defibrillaatoreid kujutatakse sageli filmides, televisioonis, videomängudes ja muus fiktiivses meedias. Seda seetõttu, et see võib kiiresti põhjustada dramaatilisi parandusi patsiendi tervislikus seisundis. Nende funktsiooni on aga sageli liialdatud.

Sageli näidatakse, kuidas meditsiinitöötajad defibrilleerivad patsiente, kelle EKG-rütm on "lame" (tuntud ka kui tsüstoolia); seda ei tehta tegelikus elus, sest defibrillaator ise ei käivita südant uuesti.

Seotud leheküljed

Defibrillatsioon

Küsimused ja vastused

K: Mis on defibrillaator?

V: Defibrillaator on masin, mida kasutatakse, kui inimese südames tekib ventrikulaarne fibrillatsioon.

K: Mis on defibrillaatori eesmärk?

V: Defibrillaatori eesmärk on päästa inimese elu, kõrvaldades ventrikulaarfibrillatsiooni.

K: Mis toimub ventrikulaarfibrillatsiooni ajal?

V: Kambriafibrillatsiooni ajal hakkavad paljud erinevad rakud südames tegutsema kui südamestimulaatorirakud, mis põhjustab segadust ja võimetust verd kehas liigutada.

K: Kuidas defibrillaator töötab?

V: Defibrillaator saadab kõrge energiaimpulsi südame paremast ülaosast südame alumisest keskosast, mis põhjustab kogu südame igasuguse tegevuse peatumise. See võimaldab südame normaalsel südamestimulaatoril taas normaalset südamelööki alustada.

K: Kas defibrillatsioon on alati edukas?

V: Ei, defibrillatsioon ei toimi alati.

K: Miks on defibrillatsioon oluline?

V: Defibrillatsioon on oluline, sest see võib päästa inimese elu, kui tal tekib ventrikulaarne fibrillatsioon, mis võib viia südame seiskumise ja surmani.

K: Mis on ventrikulaarfibrillatsiooni peamine põhjus?

V: Kambriafibrillatsiooni peamine põhjus on see, kui paljud erinevad rakud südames tegutsevad südamestimulaatorirakkudena, põhjustades segadust ja võimetust verd kehas liigutada.