Suurbritannia Iseseisvuspartei
Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (sageli ka UKIP, öeldakse "you-kipp") on poliitiline partei Ühendkuningriigis. Selle poliitika propageerib konservatiivsust, rahvuskonservatismi ja euroskeptitsismi. Nende peamine poliitika on Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust.
Partei asutati 1993. aastal ja esimest korda said nad kohti Euroopa Parlamendis 1999. aastal. Nad said 1999. aastal 3 kohta, mis 2004. aastal suurenesid 12-le ja 2009. aastal 13-le kohale. Praegu on see 9. Suurbritannia "First-past-the-post" valimissüsteemis ei saa partei hästi hakkama ja neil on vaid üks koht Briti alamkojas, kuigi nad said 2015. aasta Ühendkuningriigi üldvalimistel 3,8 miljonit häält (12,6% kõigist häältest).
UKIP-i toetajad usuvad enamasti järgmistesse asjadesse:
- - Ühendkuningriik peaks EuroopaLiidust lahkuma.
- - Teatud küsimustes peaks olema rohkem rahvahääletusi.
- - Britid ei peaks kandma ID-kaarti.
2008. aastal keelas UKIP inimestel, kes olid varem Briti Rahvuspartei (BNP) liikmed, ühineda.
9. oktoobril 2014 sai Douglas Carswellist UKIP-i esimene valitud parlamendiliige. Carswell lahkus erakonnast 2017. aasta märtsis.
Nigel Farage oli Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei juht kuni 2016. aasta juulini.
Mai 2014 kohalikud valimised
2014. aasta mais toimunud kohalikel valimistel sai UKIP Sunderlandis 30% häältest. Erakond sai 155 kohalikku volikogu kohta kogu riigis.
2015. aasta üldvalimised
UKIP tuli 2015. aasta mais toimunud üldvalimistel tööpartei ja konservatiivide partei järel kolmandaks. Partei sai 12,9% häältest ja sai ühe koha.
2017. aasta üldvalimised
2017. aasta üldvalimistel langes UKIP-i häälte osakaal 1,8-le ja nad ei võitnud ühtegi kohta. Järgmisel päeval astus UKIPi juht Paul Nuttall tagasi.
Praegused liikmed
Praegu on üle 20 000 inimese UKIPi liikmed.
Gerard Batten saab juhiks (2018)
2018. aasta veebruaris sai Gerard Batten erakonna juhiks esialgu ajutiselt, enne kui ta võitis 2018. aasta aprillis UKIP-i juhtivalimised ilma vastuhääletuseta.
2018 Ühendkuningriigi kohalikud valimised
2018. aasta Ühendkuningriigi kohalikel valimistel kaotas UKIP 124 kohta 126-st, mida ta kaitses, ja võitis ühe koha Derbys.
Süüdistused paremäärmuslaste omaksvõtmises
Pärast Batteni valimist partei juhiks on esitatud süüdistusi, et UKIP võtab omaks paremäärmuslased. Need väited, et partei liigub paremale, algasid Batteni juhtimise alguses, kui ta hakkas keskenduma partei islami ideoloogia tagasilükkamisele ja kui ilmus tsitaat, milles Battern nimetas islamit "surmakultuseks". 2018. aasta septembris kritiseeriti Batternit ka selle eest, et ta osales Sunderlandis moslemivastasel meeleavaldusel. Need süüdistused muutusid palju tugevamaks pärast seda, kui paremäärmuslik aktivist Tommy Robinson nimetati 2018. aasta novembris Batterni nõunikuks. See viis selleni, et paljud UKIP-i Euroopa Parlamendi liikmed ja erakonna endised juhid Nigel Farage ja Paul Nuttall lahkusid erakonnast, samuti erakonna juht Šotimaal.
Küsimused ja vastused
K: Mis on UKIP?
V: UKIP tähistab Ühendkuningriigi Iseseisvusparteid (United Kingdom Independence Party), mis on Ühendkuningriigi poliitiline partei.
K: Millist poliitikat UKIP propageerib?
V: UKIP propageerib konservatiivsust, rahvuskonservatismi ja euroskeptitsismi.
K: Milline on UKIPi peamine poliitika?
V: UKIPi peamine poliitika on Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust.
K: Millal UKIP asutati?
V: UKIP asutati 1993. aastal.
K: Mitu kohta võitis UKIP 1999. aastal Euroopa Parlamendis?
V: UKIP võitis 1999. aastal Euroopa Parlamendis 3 kohta.
K: Miks on UKIPil vaid üks koht Briti alamkojas, kuigi ta sai 2015. aastal 3,8 miljonit häält?
V: UKIP ei saa Suurbritannia "First-past-the-post" valimissüsteemis hästi hakkama.
K: Millised on UKIP-i toetajate uskumused?
V: UKIPi toetajad usuvad, et Ühendkuningriik peaks lahkuma Euroopa Liidust, et teatud küsimustes peaks olema rohkem rahvahääletusi ja et britid ei peaks kandma ID-kaarti.
