Whigid — Briti konstitutsiooniline partei (1680–1850)

Whigid (1680–1850): konstitutsioonilised monarhid ja poliitiline jõud, kes võitlesid absoluutse monarhia vastu, juhtisid 1688. aasta revolutsiooni ja kujundasid varast Briti poliitikat.

Whigid (Whigide partei) olid poliitiline rühmitus ja seejärel poliitiline partei Inglismaa, Šotimaa, Suurbritannia, Iirimaa ja Ühendkuningriigi parlamentides. Ajavahemikul 1680. ja 1850. aastate vahel võitlesid nad võimu eest oma konkurentidega, tooridega. Whigid kujunesid sel perioodil üheks keskseks jõuks Briti poliitikas, mõjutades riigi valitsemise vormi, usu- ja majanduspoliitikat ning parlamendi ja monarhi vahelist võimusuhet.

Päritolu ja ideoloogia

Whigide päritolu oli konstitutsiooniline monarhism ja vastuseis absoluutsele monarhiale. Nende varajane kujunemine oli seotud 17. sajandi lõpu poliitiliste vastuoludega, eriti kuningavõimu piiramise ja troonipärimise küsimustega (näiteks Exclusion Crisis). Whigid pooldasid parlamendi õigusi, seaduste ülimust ja protestantlikku pärandit troonil; nad vastustasid Stuartide katseid taastada suuremat kuningavõimu või anda tähtsust katoliiklusele.

Roll 1688. aasta kuulsusrikkas revolutsioonis ja 18. sajandi alguses

Nad mängisid olulist rolli 1688. aasta kuulsusrikkas revolutsioonis, mis tõi troonile William III ja Mary II ning kindlustas parlamendi ja monarhi vahelise tasakaalu. Whigid toetasid ka 1689. aasta Bill of Rights’i sätteid, mis piirasid monarhi volitusi ja tugevdasid parlamentaarset valitsemist. Whigid olid Stuartide kuningate ja pretendentide vaenlased, kes olid roomakatoliiklased, ning nad astusid vastu Jacobite'i katsetele taastada katoliiklik troon.

Võimuaeg ja valitsus

18. sajandi alguses said Whigid järjest suurema mõjuvõimu: pärast 1714. aasta Hanoveri troonile tulekut (George I) tõusid nad valitsusse tugeval positsioonil ning 1715. aasta Jacobite ärkamine kinnitas nende vastuseisu Stuartide taastamisele. Whigid olid 18. sajandi keskpaigas sageli valitsev partei ning neist sai esimesi püsivaid valitsusfraktsioone esindav jõud. Eraldi tähelepanu väärib Robert Walpole, keda peetakse esimeseks de facto Suurbritannia peaministriks (1721–1742) ja kes juhtis pikalt Whigide valitsust.

Põhilised poliitilised seisukohad

• Parlamendi ülemuslikkus: Whigid kaitsesid parlamendi õigusi kuninga suhtes ja soovisid piirata monarhi võimu.
• Protestantlik pärandus: nad toetasid protestantlikku troonipärandit ning usuvabadust protestantlikele dissidentidele, ent sageli ei toetanud nad katoliiklaste õiguste laialdasemat taastamist.
• Majandus ja kaubandus: Whigid liikusid ärimeeste ja kaubandusklasside poole, toetasid finantssüsteemi arendamist ja merenduspoliitikat.
• Relatiivne reformaorientatsioon: paljud Whigid pooldasid kohanemist ja reforme, mis tugevdasid parlamendi ja kodanikuõigusi.

Fraktsioonid ja sisemised erimeelsused

Whigid ei olnud kunagi täiesti ühtne partei — nende sees kujunesid mitmed fraktsioonid ja liikumised: “Old Whigs”, “Patriot Whigs”, Rockinghami ja Foxi järgijad jm. Aja jooksul erinesid nad aruteludes välispoliitika, kaubanduse ja reformide ulatuse üle. Tuntud nimed seotud Whigidega on näiteks Robert Walpole, Charles James Fox, Edmund Burke (kes hiljem kriitilisem, ent algselt Whigidega seotud mõtleja) ja hulk aadlikke ning parlamendiliikmeid.

Langus ja pärand

18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses muutus Briti parteisüsteem. Whigide domineeriv positsioon nõrgenes, kuid nende ideed jäid poliitilisse diskursusesse. 19. sajandi alguses ja keskel mängisid endised Whigid suurt rolli riigireformides: näiteks Whigide juhitud valitsus toetas 1832. aasta Reform Act’i, mis laiendas valimisõigust ja muutis valimissüsteemi. Hiljem läks palju Whigide seisukohti üle uuenenud poliitilisse liikumisse, mis lõpuks arenes edasi Liberaalse Partei suunas 19. sajandi jooksul.

Oluline mõju

Whigid aitasid kujundada kaasaegset Briti konstitutsioonilist valitsemist, tugevdades parlamendi võimu, edendades seaduslikkust ja toetades majanduslikku moderniseerimist. Nende pärandina võib näha nii parlamentaarse demokraatia arengut kui ka liberaalsemate reformide järkjärgulist läbimist 19. sajandil.

• Olulised kuupäevad:
  • 1680.–1688. — Whigide kujunemine ja osalus Exclusion Crisis’i vastustes
  • 1688 — kuulus revolutsioon, Whigide toetus William ja Mary troonile
  • 1714–1760 — Whigide tugev mõju George I ja George II perioodil
  • 1721–1742 — Robert Walpole juhtimine (de facto esimene peaminister)
  • 1832 — Reform Act (Whigide osa reformi läbiviimisel)
  • 19. sajandi keskel — Whigide järk-järguline ühinemine ja üleminek Liberaalse Partei ideedele

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes olid vinged?

K: Kes olid whigide rivaalid?

K: Milline oli Whigide päritolu?

K: Millises olulises sündmuses mängisid whigid suurt rolli?

Küsimus: Kes olid whigide vaenlased?

K: Millal võtsid whigid valitsuse üle täieliku kontrolli ja kui kaua nad domineerisid?

K: Milline poliitiline partei võttis hilisemal 19. sajandil üle paljud whigide ideed?

Otsing