Ühendkuningriigi 2015. aasta üldvalimised: tulemused ja valitsuse moodustamine

Ühendkuningriigi 2015. aasta valimiste tulemused ja valitsuse moodustamine: võit konservatiividel, parlamendi ja ringkondade ülevaade ning mõjud poliitikale.

Ühendkuningriigi 2015. aasta üldvalimistel valiti Ühendkuningriigi 56. parlament. Need toimusid 7. mail 2015. Valimistel osalesid kõige suuremad parteid, sealhulgas Konservatiivid, Tööpartei ja Šoti Rahvuspartei, aga ka mitmed väiksemad jõud (Liberaaldemokraadid, UKIP, eri Põhja-Iiri ja Walesi parteid ning Rohelised). Valimiste tulemusena said Konservatiivid piisavalt kohti, et moodustada üheparteilist keskvalitsust.

Valimissüsteem ja osalus

Hääletamine toimus kõigis Ühendkuningriigi 650 parlamendivalimisringkonnas, millest igaühes valiti üks parlamendiliige alamkotta (House of Commons) läbi süsteemi, mida tuntakse kui üksikmandaadiline enamusehääletus või first-past-the-post. Valimispäeval toimusid ka kohalikud valimised enamikus Inglismaal, kuid mitte Suur-Londonis. Hääletuse üldine osalusprotsent oli ligikaudu 66%.

Tulemused ja peamised numbrid

Valimistulemused näitasid märkimisväärset nihkumist parteide vahel:

• Konservatiivid: said valimistel tugeva tulemuse ja moodustasid valitsuse. Partei häältesaak oli ligikaudu 36–37% ning kohti alamkodas üle 300, mis tagas enamusvalitsuse.
• Tööpartei: sai teise koha nii häälte kui kohtade arvestuses, häältesaak umbes 30% ja sadakond-kolmsada kohta (olenevalt loendustest 230+).
• Šoti Rahvuspartei (SNP): saavutas tugeva tulemuse Šotimaal, võites enamikku Šotlaste ringkondadest ning teenides ligi 50–60 kohalikku mandaati (SNP domineeris Šotimaal, võites peaaegu kõik selle 59 ringkonnast umbes 56).
• Liberaaldemokraadid: pidid tunnistama tugevat tagasilööki, nende kohtade arv langes oluliselt võrreldes eelmise parlamendiga.
• UKIP ja Rohelised: teenisid märkimisväärse häältesaagi, kuid koondusid vaid väga vähesed kohad (UKIP sai vaid ühe mandaadi Westminsteris).

Märkus: valimiste proportsioonid ja kohtade jaotus on tingitud valimissüsteemist — partei häältesaak kogu riigis ei tõlgu alati otseselt proportsionaalselt saadud kohtadeks.

Valitsuse moodustamine ja poliitilised järelmõjud

Pärast valimisi jätkas peaministrina David Cameron juhitud Konservatiivne Partei valitsuse moodustamist, sest neil oli piisav enamus kohalikes mandaatides. Konservatiivide võit tõi kaasa mitmeid otsuseid ja arenguid:

• Valitsus kinnitas plaani korraldada Ühendkuningriigi referendumi Euroopa Liidust väljapääsu (EU referendum), mida oli partei kampaaniavajaduses lubatud — see referendum toimus 2016. aastal.
• Valimiskaotusel kaotasid positsioone Liberaaldemokraadid ning nende juhtkond tegi pärast valimisi juhtimisotsuseid ja tagasiastumisi.
• SNP edu Šotimaal tõstis uuesti esile küsimused Šotimaa iseseisvuse ja suurema devolutioni kohta ning tugevdas Scotlandi poliitilist mõju Westminsteris.
• Valimistulemus tõi kaasa ka sisepoliitilisi muutusi Tööpartei juhtkonnas — partei juht astus tagasi ning toimus sisemine laagerdamine ja juhtkonna vahetus.

Miks tulemus oli tähelepanuväärne

• Konservatiivide võit oli paljudele ootamatu — eelnevad küsitlused olid viidanud tihedamale konkurentsile.
• SNP ülivõit Šotimaal muutis piirkondliku poliitika tasakaalu ja vähendas osaliselt Tööpartei esindatust seal.
• UKIP näitas suurt toetust häältes, kuid valimissüsteem jättis selle mõju Westminsteris piiratumaks, mis tõstatas arutelusid valimissüsteemi proportsionaalsuse üle.

2015. aasta valimised kujutasid endast olulist pöördepunkti Ühendkuningriigi kaasaegses poliitikas: nad määrasid valitsuse koosseisu järgnevaks parlamendiajaks ning seadsid aluse suurematele sündmustele, sealhulgas 2016. aasta EL-i referendumi läbiviimisele.

Otsing