Šoti Tööpartei ajalugu, ideoloogia ja poliitiline roll Šotimaal

Šoti Tööpartei on Šotimaa poliitiline partei. See on osa Briti leiboristide parteist. Partei poliitika edendab tavaliselt sotsiaaldemokraatiat ja demokraatlikku sotsialismi. Samuti toetab ta Šotimaa jäämist Ühendkuningriigi osaks. Šoti Tööpartei eesmärgiks on kombineerida tugevaid avalikke teenuseid ja sotsiaalset õiglust koos majandusliku kasvuga, rõhutades tööinimeste huve, võrdseid võimalusi ning tugevat avalikku tervishoiu- ja haridussüsteemi.

Ajalugu

Šoti Tööpartei juured ulatuvad 20. sajandi algusesse, kui töölisliikumine ja sotsiaaldemokraatlikud jõud organiseerusid Suurbritannias. Pärast Teist maailmasõda mängis partei olulist rolli rahvusliku heaolu- ja tervishoiusüsteemi arendamises ning Šoti Tööpartei oli pikka aega Šotimaa üks juhtivaid poliitilisi jõude. 1990. aastate lõpus ja 1999. aastal oli parteil keskne roll autonoomse Šoti parlamendi loomisel — see oli osa laiemast devolutsiooni protsessist Ühendkuningriigis, mille tulemuseks oli jõuandmise (devolution) laienemine Šotimaale.

Juhtimine ja hilisemad muutused

Pärast suurt kaotust Šotimaal 2015. aasta Ühendkuningriigi üldvalimistel teatas Jim Murphy 16. mail 2015 oma tagasiastumisest erakonna juhi kohalt. 15. augustil 2015 valiti erakonna juhiks Kezia Dugdale ja tema asetäitjaks Alex Rowley. 2017. aastal astus Dugdale tagasi ja Rowley sai juhi kohusetäitjaks. 18. novembril 2017 valiti erakonna juhiks Richard Leonard.

Pärast Richard Leonardi juhitust ja sisepoliitilisi vaidlusi astus ta 2021. aastal tagasi. 2021. aasta veebruaris valiti partei juhiks Anas Sarwar, kes on püüdnud keskenduda partei taasühendamisele, valijaskonna laiendamisele ja selgema alternatiivi pakkumisele valitsusele. Šoti Tööpartei juhib eraldi nii häälestust Šoti parlamendis kui ka Ühendkuningriigi alamkojas, kus tal on eraldi parlamentaarne struktuur ja ametikohad UK Labouriga kooskõlastamiseks.

Ideoloogia ja poliitilised prioriteedid

Šoti Tööpartei ideoloogia tugineb peamiselt sotsiaaldemokraatiale ja mitmes mõttes demokraatlikule sotsialismile. Peamised poliitilised prioriteedid sisaldavad:

  • Tugevad avalikud teenused: NHSi rahastamine, tasuta või soodustatud haridus ning kohaliku teenuste kaitse.
  • Sotsiaalne õiglus: vaesuse vähendamine, sotsiaaltoetuste süsteemide loomine ja kättesaadav elamispind.
  • Maksupoliitika: progressiivne maksustamine, et rahastada avalikke teenuseid ning vähendada ebavõrdsust.
  • Tööliste õigused ja väärikas palk: miinimumpalkade tõstmine, töötuskindlustuse ja tööstuslike õiguste kaitse.
  • Majanduse moderniseerimine ja roheline üleminek: investeeringud puhtasse energiasse, töökohtade loomine rohetehnoloogias ja tööstuse ümberkujundamine.

Lisaks on partei selgelt unionistlik — see toetab Šotimaa jäämist osa Ühendkuningriigi koosseisust ja suhtleb sageli pingeliselt iseseisvusliikumisega. Samas on partei sees käinud pikk arutelu selle üle, kuidas devolutioni ja föderaalsete lahenduste kaudu Šotimaale rohkem volitusi taotleda.

Organisatsioon ja poliitiline roll

Šoti Tööparteil on oma struktuur, mis hõlmab kohalikke õhukeid, tšehte ja kohalikke omavalitsusi ning parlamendimeeskonda. Parteil on eraldi juht ja esimeeskond, kes tegelevad Šotimaa-spetsiifiliste küsimustega, kuigi strateegiline koostöö ja kooskõlastus toimub tihedalt Briti leiboristide parteiga. Šoti Tööpartei roll on sageli kujunenud peamiselt opositsiooniliseks jõuks Šoti parlamendis: see kontrollib olulist osa istmetest ja vastutab opositsiooni pakkumise ning valitsuse poliitikate kriitilise järelevalve eest.

Valimistulemused ja mõju

Parteilt on oodata varieeruvat valimistulemust sõltuvalt valimiskampaania teemadest, juhtimisest ja laiematest poliitilistest lainetest. Suured kaotused, nagu 2015. aasta Ühendkuningriigi üldvalimistel, on sundinud parteid ümber hinnata strateegiat ning pöörata suurt tähelepanu kohalikele küsimustele, identiteedile ja devolutionile. Samal ajal on partei endiselt oluline jõud Šotimaa poliitilisel maastikul, eriti kohalike teenuste, hariduse ja tervishoiu küsimustes.

Suhted iseseisvusliikumise ja UK Labouriga

Šoti Tööpartei ja Šoti iseseisvusliikumise (peamiselt SNP) vaheline konkurents on 21. sajandil tugevdanud polariseerumist Šotimaa poliitikas. Šoti Tööpartei rõhutab liitumise eeliseid Ühendkuningriigiga, samas kui SNP on keskendunud iseseisvusele. See poliitiline lahing mõjutab oluliselt hääletajaid, kes peavad valima sotsiaalmajandusliku poliitika ja rahvusliku iseseisvuse vahel.

Samuti on tähtis rõhutada Šoti Tööpartei ja Briti leiboristide partei omavahelist dünaamikat: kuigi nad jagavad põhiväärtusi, on Šotimaal sageli eripoliitikaid ja taktikaid, mis peegeldavad kohalikke vajadusi ja avalikku meelsust.

Väljavaade ja tähtsus tulevikus

Šoti Tööpartei väljavaade sõltub paljuski sellest, kui edukalt suudetakse taastada usaldus valijate seas, pakkuda selge, konkreetne poliitiline kava ning positsioneerida end usaldusväärse alternatiivina muudele peamistele jõududele. Teemad nagu tervishoid, haridus, elamispoliitika, rohepööre ja sotsiaalne õiglus jäävad partei peamisteks võitlusvaldkondadeks. Samuti jääb lahendamata küsimus, kuidas tasakaalustada ühtsust Ühendkuningriigi tasandil ja Šotimaa eripärasid devolutioni raames.

Märkus: ülaltoodud kokkuvõte kirjeldab partei ajalugu, ideoloogiat ja rolli üldisel tasemel ning sisaldab teavet juhtide vahetuste kohta alates 2015. aastast. Täpsemad kohalikud valimistulemused ja istmete arvud võivad ajas muutuda vastavalt tulevastele valimistele.

Donald Dewar, endine Šotimaa leiboristide juht ja Šotimaa esimene peaminister aastatel 1999-2000.Zoom
Donald Dewar, endine Šotimaa leiboristide juht ja Šotimaa esimene peaminister aastatel 1999-2000.

Juhtide nimekiri alates 1999. aastast

  • Donald Dewar (1999-2000), Šotimaa esimene peaminister, suri ametis.
  • Henry McLeish (2000-2001), Šotimaa teine peaminister, astus tagasi.
  • Jack McConnell (2001-2007), Šotimaa kolmas peaminister, kaotas Šotimaa parlamendi valimised.
  • Wendy Alexander (2007-2008), tagasiastunud.
  • Iain Gray (2008-2011), kaotas Šoti parlamendi valimised.
  • Johann Lamont (2011-2014), tagasiastunud
  • Jim Murphy (2014-2015), astus tagasi pärast Ühendkuningriigi üldvalimisi 2015. aastal.
  • Kezia Dugdale (2015-2017), tagasi astus.
  • Richard Leonard (2017 - praegu)

Esindus

  • Alamkoda - 1 Šoti parlamendiliige 59-st
  • Šoti parlament - 37 kohta 129-st
  • Euroopa Parlament - 2 kohta 6-st Šotimaa kohast

Küsimused ja vastused

K: Mis on Šoti Tööpartei?


V: Šoti Tööpartei on Šotimaa poliitiline partei ja Briti Tööpartei osa.

K: Millist poliitikat Šoti Tööpartei üldiselt propageerib?


V: Šoti Tööpartei propageerib tavaliselt sotsiaaldemokraatiat ja demokraatlikku sotsialismi.

K: Kas Šoti Tööpartei toetab Šotimaa jäämist Ühendkuningriigi osaks?


V: Jah, Šoti Tööpartei toetab Šotimaa jäämist Ühendkuningriigi osaks.

K: Milline on Šoti Tööpartei seisukoht Šoti parlamendis?


V: Šotimaa parlamendis on Šoti Tööpartei kolmas partei ja kontrollib 22 kohta 129-st kohast.

K: Mitu kohta Ühendkuningriigi parlamendi alamkojas kontrollib Šoti Tööpartei?


V: Šoti Tööpartei kontrollib 1 kohta Šotimaa 59-st kohast Ühendkuningriigi alamkojas (varem oli tal 41 kohta).

K: Kes oli Šoti Tööpartei juht enne Kezia Dugdale'i?


V: Jim Murphy oli Šoti Tööpartei juht enne Kezia Dugdale'i.

Küsimus: Kes on Šoti Tööpartei praegune juht?


V: Richard Leonard on Šoti Tööpartei praegune juht.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3