Liberaaldemokraadid (Suurbritannia) — tsentristlik liberaalne partei

Liberaaldemokraadid (Lib Dems) — Suurbritannia tsentristlik liberaalne partei, toetab Euroopa Liitu, keskkonnakaitset ja proportsionaalset valimissüsteemi.

Liberaaldemokraadid, sageli lühendatult Lib Dems, on Ühendkuningriigi tsentristlik poliitiline partei, mis edendab liberaalset poliitikat. See asutati 2. märtsil 1988, ühendades 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Suurbritannias võimsaks poliitiliseks erakonnaks olnud Liberaalpartei ja 1981. aastal Tööparteist moodustatud Sotsiaaldemokraatliku Partei. Need kaks erakonda olid juba seitse aastat koos töötanud. Ühinemine oli otsus likvideerida kahe väiksema, kuid ideeliselt lähedase jõu fragmentatsioon ja tugevdada liberaalset keskosa Briti poliitikas.

Ajalugu

Liberaaldemokraatide eelkäijad mängisid Suurbritannia poliitikas olulist rolli juba 19. sajandil. Modernne Lib Dem-liikumine sai alguse 1980. ja 1990. aastatel toimunud liikumiste kogunemisest ning ametlikult 1988. aastal toimunud ühinemisest. Partei saavutas oma suurima poliitilise mõjuga eri ajaperioodidel, kuid eriti tähelepanuväärne oli periood 2010–2015, mil Konservatiivse Parteiga moodustatud koalitsioonivalitsuse ajal oli partei esindatud valitsuses ja selle endine juht Nick Clegg oli asepeaminister. Koalitsiooniaegsete otsuste, eriti kõrgete õppemaksude küsimuses tehtud kokkulepete, mõjutasid partei populaarsust ja viisid 2015. aasta valimistel märkimisväärsete kaotusteni.

Põhimõtted ja poliitika

Liberaaldemokraadid toetavad:

• individuaalseid vabadusi ja kodanike õigusi;
• sotsiaalset õiglust ja majanduslikku keskkonda, mis soodustab võimaluste võrdsust;
• keskkonnakaitset ja kliimameetmeid, sealhulgas taastuvenergia edendamist;
• Euroopa koostööd — partei on olnud tugevalt Euroopa Liidu ja Euroopa-suunalise koostöö pooldaja ning oli vastu Brexiti lahendustele, mis vähendavad Suurbritannia sidemeid Euroopa partneritega;
• poliitiliste institutsioonide reformi, sealhulgas toetust proportsionaalset esindatust kasutava alamkoja loomisele ning ülemkoja ja valimissüsteemi reformimisele;
• hariduse, tervishoiu ja avalike teenuste rahastamist ning nende tõhususe parandamist.

Organisatsioon ja juhtimine

Partei on föderaalstruktuuriga, koosnedes piirkondlikest osakondadest, kohalikel organisatsioonidel põhinevatest seltsidest ning spetsiaalsetest võrgustikest (näiteks noorte- ja naistevõrgud). Liberaaldemokraatide juhtide hulka on ajalooliselt kuulunud mitmeid tuntud poliitikuid, näiteks:

• Paddy Ashdown (1999–2006)
• Charles Kennedy (1999–2006) — tal oli suur roll partei taaselustamisel 1990ndatel ja 2000ndate alguses;
• Nick Clegg (2007–2015) — asepeaminister koalitsioonivalitsuses 2010–2015;
• Jo Swinson (2019) ning hilisemad juhid, kelle seas on olnud ka Ed Davey (kes tagasi tõusis parteijuhi ametisse pärast 2019. aastat).

Parteil on aktiivne noorterühmitus (Young Liberals) ning mitmeid kohalikku tasandit ühendavaid struktuure, mis korraldavad kampaaniaid, poliitilisi arutelusid ja valimistoetust.

Esindatus ja valimistulemused

Liberaaldemokraatide esindatus on ajas kõikunud — parteil on olnud kohalikke ja riiklikke edusamme, aga ka rasketel perioodidel tagasilangusi. Nad on esindatud nii alamkojas kui ka ülemkojas, samuti Šoti ja Walesi devolutionaalsetes kogu- õiguslikes organites ning varem ka Euroopa Parlamendis (enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust). Parteiliikmete ja toetajate hulk erineb piirkonniti: Lib Demid on traditsiooniliselt tugevad teatud kohalikes omavalitsustes ja ülikoolilinnade valimisringkondades.

Mõju tänapäeval

Tänapäeval keskenduvad Liberaaldemokraadid mitmele võtmeteemale: kliimamuutuste vastu võitlemine, demokraatia ja kodanikuõiguste kaitse, haridus- ja tervishoiusüsteemi tugevdamine ning Euroopa-suunaline välispoliitika. Partei on jätkuvalt üks peamisi hääli Suurbritannias, mis pooldab valimissüsteemi reformi ning suuremat regionaalset autonoomiat ja devolution’i. Kuigi partei kohtade arv seadusandlikes organites kõigub, püüavad Lib Demid läbi kohaliku organiseerimise, valimiskampaaniate ning koalitsioonide ja liitmiste mõjutada poliitilist agenda ja seadusandlust kogu Suurbritannias.

Oluline on märkida, et partei poliitiline seisu ja valimistulemused võivad kiiresti muutuda; huvilistel on soovitatav kontrollida viimaseid andmeid ja ametlikke allikaid, et saada ajakohast teavet partei esindatuse ja juhtkonna kohta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on liberaaldemokraadid?

K: Millal see asutati?

K: Millised on nende peamised poliitikavaldkonnad?

K: Mitu kohta neil on erinevates parlamentides?

K: Kes oli nende endine juht?

K: Kus nad tavaliselt valimistel kõige rohkem hääli saavad?

K: Kellest liikmed enamasti koosnevad?

Otsing