Mošee

Arhitektuur

Paljud mošeed on kuulsad arhitektuuriteosed. Sageli on need ehitatud stiilis, mis on püsinud samaks juba mitu sajandit. Paljudel mošeedel on palvesaalid, kupplid ja minaretid. Neil võib olla ka sisehoov. Mosheedid on sageli ehitatud mustriliste seintega.

Mošeed ehitati kõigepealt Araabia poolsaarel. Moslemid, kes neid ehitasid, kasutasid vanu arhitektuuristiile. Nad kombineerisid neid stiile ka uutel viisidel. Suurt mõju avaldasid Pärsia Parthia ja Sassaniidide dünastia ajal ehitatud paleed. Sassaniidide ajastu Sarvestani palee on hea näide sellest. Sellel on kaarjas sissepääs ja keskne kuppel. Need tunnused olid Pärsias olemas juba enne islamit.

Pärast araablaste sissetungi Pärsiasse kasutati uue islamimaailma jaoks uut, sassaniidide mõjutustega stiili. Islamimaailma eri piirkondades kujunesid välja paljud mošeede vormid. Olulised mošeetüübid on varased Abbassiidide mošeed, T-tüüpi mošeed ja Anatoolia keskkuppeliga mošeed. 20. sajandil tasusid paljud naftast rikastunud riigid paljude uute mošeede ehitamise eest. Nende riikide valitsejad palkasid sageli juhtivaid arhitekte nende mošeede projekteerimiseks. Nende hulgas olid ka mittemoslemid.

Araabia plaan

Paljud varased mošeed on ruudu- või ristkülikukujulise plaaniga. Neil on ka palvesaal ja kinnine õu. Seda nimetatakse araabia plaaniks. Esimesed seda tüüpi mošeed ehitati Umayyaadide dünastia ajal.

Palvesaali lame katus oli toetatud sammastega. Selliste katuste toetamiseks oli vaja mitmeid ridu sambaid; seda nimetatakse "hüpostüülarhitektuuriks". Üks kuulsamaid hüpostiilseid mošeesid on Hispaanias asuv Mezquita de Córdoba. Seda toetab üle 850 samba.

Soojas Vahemere ja Lähis-Ida kliimas oli õu mõeldud suure hulga jumalateenistujate mahutamiseks reedese palvuse ajal. Sageli on hüpostiilsetel mošeedel välised kaarjad. Need võimaldavad külastajatel nautida varju. Araabia planeeringuga mošeed ehitati peamiselt Umajaadide ja Abbassiidide dünastia ajal. Araabia plaan oli väga lihtne, mis ei võimaldanud palju edasi arendada. See põhjustas selle mošee stiili langemise.

Keskne kuppel

Osmanid hakkasid kesksete kuppelde mošeede ehitamisega tegelema viieteistkümnendal sajandil. Nendel mošeedel on suur kuppel, mis asub palvesaali kohal. Võib olla ka väiksemaid kuppleid, mis on keskelt väljaspoole palvemajasaali või ülejäänud mošee kohal. See stiil on tugevalt mõjutatud Bütsantsi religioossest arhitektuurist, kus kasutatakse keskseid kuppleid.

Iwan

Iwani mošeed on kuulsad oma kuppelsaalide ja iwanide poolest. Iwanid on kaarekatusega ruumid. Nende ühes otsas on avaus. Üks või mitu iwanit on suunatud keskväljakule, mis on palvesaaliks. Stiil on laenatud islamieelsest Iraani arhitektuurist. Enamik selle stiiliga mošeesid on Iraanis.

Jami Ul Alfari mošee Colombos, Sri Lankal, on silmatorkava mauri ja koloniaalse arhitektuuriga, mille fassaad on kommiraidadega.


Al Azhar mošee Kairos, Egiptuses on hüpostiilne saal.

Mošeede osad

Minaretid

Enamikul mošeedest on minaretid. Minaretid on kõrged tornid. Tavaliselt asuvad need mošee ühes nurgas. Minareti tipp on mošee kõrgeim punkt ja tavaliselt ka mošee ümbruse kõrgeim punkt. Maailma kõrgeim minarett on Hassan II mošee Casablancas Marokos.

Esimestel mošeedel ei olnud minarette. Kõige konservatiivsemad islamirühmitused, nagu wahhabistid, väldivad endiselt minarettide ehitamist. Nad peavad neid lihtsalt peeneks kaunistuseks ja ebavajalikuks. Esimene minarett ehitati 665. aastal Basras Umayyaadide kaliifi Muawiyah I valitsemise ajal. Muawiyah julgustas minarettide ehitamist, sest need pidid olema samasugused nagu kristlike kirikute kellatornid. Seetõttu kasutasid mošeede arhitektid oma minarettide puhul kellatorni kuju. Nii minarett kui ka kellatorn täidavad sama eesmärki - kutsuda usklikke palvele.

Enne viit nõutavat päevapalvet kutsub muezzin palvetajad minarettilt palvetama. Paljudes riikides, nagu Singapur, kus moslemid ei ole enamuses, on mošeedes keelatud palvekutse valjult esitada. Põhiprobleemiks on elektroonilise helistamise kasutamine, mida mošeed kasutavad nüüd laialdaselt.

Kuplid

Kupplid paiknesid sageli otse peamise palvesaali kohal. Need kujutavad universumit, mille Jumal lõi. Alguses olid need kuplid väikesed. Nad võtsid vaid väikese osa katusealusest, mis asus mihrabi lähedal. Hiljem võtsid nad kogu katuse palvesaali kohal. Kupplid on tavaliselt poolkera kujuga. India muhameedlased populariseerisid Lõuna-Aasias ja Pärsias sibulakujulised kuplid. Mõnel mošeel on lisaks peamisele suurele kuplile ka mitu kupplit. Teised kuplid on sageli väiksemad.

Kupplid aitasid imaami kuuldavaks teha, sest helilained põrkasid kupplisse sisse ja sealt välja, muutes hääle valjemini kuuldavaks.

Palvesaal

Kõigis mošeedes on palvesaal, mida nimetatakse ka musalla. Tavaliselt ei ole seal mööblit, välja arvatud palvematt või vaip. Need on vajalikud, sest islami palvetamine toimub tavaliselt põlvitades.

Mõne mošee seintel on araabia kalligraafia ja Koraani värsid, mis aitavad palvemeestel keskenduda islami ja selle pühima raamatu, Koraani, ilule, aga ka kaunistamiseks.

Qibla sein on tavaliselt palvesaali sissepääsu teisel pool. See sein on eriliselt kaunistatud. Korralikult paigutatud mošees on see risti Meka suunas kulgeva joonega. Inimesed palvetavad ridade kaupa paralleelselt qibla seinaga. Nad paigutuvad nii, et nad on suunatud Meka poole. Qibla seinas, tavaliselt selle keskel, on mihrab, nišš või süvend, mis näitab Meka suunda. Mihrab on koht, kus imaam viib läbi viis igapäevast palvet.

Pesemine (wudhu)

Kõik inimesed peavad end enne palvetamist pesema. Sageli on mošeedes purskkaevud või muud pesemisvõimalused sissepääsude või hoovide juures, et inimesed saaksid enne palvetamist pesemisrituaali sooritada. Väga väikestes mošeedes võivad palvetajad kasutada rituaalse pesemise ehk wu'du jaoks tualettruume. Traditsioonilistes mošeedes on sageli olemas spetsiaalselt pesemiseks mõeldud hoone. See asub sageli hoovi keskel. Palvesaalides ei tohi inimesed paljuski samal põhjusel kingi kanda.

Kaasaegsed omadused

Kaasaegsed mošeed peaksid kõnetama kogukonda, mida nad teenivad. Seetõttu võivad mošees olla ka muud rajatised, nagu tervishoiukliinikud, raamatukogud ja spordisaalid.

Mošeede sisemus

Seintel võivad olla dekoratiivsed plaadid, krohv või värvilised mosaiigid. Pildid või kujud puuduvad.

Suur mošee Aleppos, Süürias. Tornitaoline ehitis on minarett.


Khatem Al Anbiyaa mošee kupplid Beirutis, Liibanonis


Lihtne mošee Austraalia tagalas erineb vanemate islami kogukondade suurejoonelistest kujundustest. Bourke'i kalmistu, Uus-Lõuna-Wales.

Usulised funktsioonid

Palved

Täiskasvanud moslemid peavad palvetama viis korda päevas. Enamikus mošeedes on iga kord ametlik palve. Kui palve sooritamine on raske, näiteks haigete inimeste puhul, tehakse erandeid.

Mošeedes peetakse ka spetsiaalset palveteenistust, mida nimetatakse jumuah'iks. Seda tehakse kord nädalas. See on üks hingamispäeva vorm ja asendab mošees toimuvaid reedeseid palveid. Igapäevapalveid võib teha ükskõik kus. Moslemid peavad aga oma reedese palvuse sooritama mošees.

Kui moslem sureb, peetakse tavaliselt matuserahu. Seda peetakse õues, mošee lähedal asuvas hoovis või platsil. Palves osalevad kõik kohalviibijad, sealhulgas imaam. Päikesepimeduse ajal peetakse mošeedes eripalveid, mida nimetatakse päikesevarjutuspalveteks.

Islami kalendris on kaks suurt püha (Eid). Nendel päevadel toimuvad hommikuti mošeedes eripalved. Suuremad mošeed korraldavad neid tavaliselt nii oma kogukonnale kui ka väiksemate kohalike mošeede inimestele. Mosheedid, eriti nendes riikides, kus moslemid on enamuses, korraldavad Eid-palveid ka õues või linnaväljakutel.

Rodmani sündmused

Islami pühaimal kuul, ramadaanil, toimub palju sündmusi. Ramadaani ajal peavad moslemid päevasel ajal paastuma. Mošeedes korraldatakse pärast päikeseloojangut iftar-õhtusööke. Need toimuvad pärast päeva neljandat kohustuslikku palvet. Osa toidust annavad koguduse liikmed, mis tekitab õhtuseid potilookide õhtusööke. Kogukonna panus nendele õhtusöökidele on nõutav. Seetõttu ei pruugi väiksemate kogukondadega mošeed olla võimelised iga päev iftar-õhtusööke korraldama.

Mõned mošeed korraldavad ka hommikul enne koidu algust sööki. Sageli kutsuvad mošeed nendele sööklatele ka vaesemaid kogukonnaliikmeid. Islam peab heategevust ramadaani ajal heategevuseks.

Suuremad mošeed pakuvad mõnikord spetsiaalseid, vabatahtlikke palveid. Need toimuvad pärast päeva viimast kohustuslikku palvet. Iga palveõhtu ajal loeb üks kogukonna liige, kes on kogu Koraani pähe õppinud, ühe osa sellest raamatust ette. See võib kesta kuni kaks tundi. Mõnikord teevad seda kordamööda mitu sellist inimest (mitte tingimata kohalikust kogukonnast). Ramadaani viimase kümne päeva jooksul korraldatakse suuremates mošeedes Laylat al-Qadr'i tähistamiseks terve öö kestvaid programme. See on öö, mil moslemid usuvad, et islami prohvet Muhammed sai esimest korda Koraani ilmutused. Sel ööl, päikeseloojangu ja päikesetõusu vahel, kasutavad mošeed kõnelejaid, kes õpetavad jumalateenistujaid islami kohta. Mosheedid või kogukond pakuvad tavaliselt kogu öö jooksul aeg-ajalt sööki.

Moslemid, kes sooritavad salatit Umayyaadide mošees


Mošee Afganistanis


Iraagis Karbalas asuvat Al-'Abbāsi mošeed külastavad igal aastal miljonid šiiitide palverändurid.

Poliitilised funktsioonid

Kahekümnenda sajandi lõpul on üha rohkem mošeesid kasutatud poliitilistel eesmärkidel. Tänapäeva mošeedid läänemaailmas tahavad kasvatada häid kodanikke. Üksikasjad on mošeede ja riikide lõikes väga erinevad.

Advokatuur

Väikese moslemi elanikkonnaga riigid kasutavad mošeed kodanikuosaluse toetamiseks. Nad teevad seda tõenäolisemalt kui Suurema Lähis-Ida moslemite enamusega riigid. Ameerika mošeed korraldavad valijate registreerimise ja kodanikuosaluse kampaaniaid. Ameerika Ühendriikides on moslemid sageli sisserändajad või sisserändajate lapsed. Mošeedid tahavad neid inimesi poliitika vastu huvi tunda. Samuti soovivad nad neid teavitada moslemikogukonda puudutavatest küsimustest. Inimesed, kes käivad regulaarselt mošees jumalateenistustel, osalevad suurema tõenäosusega protestides, allkirjastavad petitsioone ja kaasavad end poliitilistesse küsimustesse.

Seos poliitiliste vaadete ja mošeede külastatavuse vahel on endiselt näha ka mujal maailmas. Pärast 2006. aasta veebruaris toimunud al-Askarimošee pommirünnakut kasutasid imaamid ja teised islami juhid mošeed ja reedepalveid, et kutsuda rahule ja rahule laiaulatusliku vägivalla ajal.

Alates kahekümnenda sajandi lõpust kuni kahekümne esimese sajandi alguseni on vähesed mošeed muutunud ka äärmuslike imaamide baasiks, et toetada terrorismi ja äärmuslikke islamiideaale. Finsbury Parki mošee Londonis on mošee, mida on sel viisil kasutatud.

Sotsiaalne konflikt

Nagu teised pühakodad, võivad ka mošeed olla sotsiaalsete konfliktide keskmes.

Babri mošee oli sellise konflikti keskmes kuni 1990ndate alguseni, mil see lammutati. Enne, kui suudeti leida lahendus, hävitas mošee umbes 200 000 hindu. See toimus 6. detsembril 1992. Mošee ehitati Baburi poolt Rami sünnipaiga tähistamiseks. Arvati, et see asus varasema hinduistliku templi asukohas. Konflikt mošee pärast oli otseselt seotud rahutustega Bombays (praegune Mumbai) ning 1993. aastal toimunud pommiplahvatustega, milles hukkus 257 inimest.

Veebruaris 2006 sai pommirünnak Iraagis al-Askari mošee tõsiseid kahjustusi. See suurendas olemasolevaid pingeid. Kahe islamirühma vaheline konflikt Iraagis oli juba viinud teiste pommiplahvatusteni. Kuid mošeede pommitamised ei piirdu ainult Iraagiga. Juunis 2005 tappis enesetaputerrorist vähemalt 19 inimest ühes Afganistani mošees. Aprillis 2006 toimus kaks plahvatust India Jama Masjidis.

Pärast 11. septembri rünnakuid olid mitmed Ameerika mošeed rünnakute sihtmärgiks. Need ulatusid lihtsast vandalismist kuni süütamiseni.

Juudi Kaitseliitu kahtlustati selles, et nad kavatsesid pommitada Culver Citys, Californias asuvat King Fahdi mošeed. Ühendkuningriigis toimusid sarnased rünnakud pärast 7. juuli 2005. aasta Londoni pommiplahvatusi. Väljaspool läänemaailma oli 2001. aasta juunis rünnakute sihtmärk Hassan Beki mošee. Rünnakutes osalesid sajad iisraellased, kes olid vihased araablaste peale eelmise rünnaku pärast.

Saudi Araabia mõju

Saudi Araabia osalemine mošeede ehitamises üle maailma ulatub vaid 1960. aastatesse. 1980. aastatel hakkas Saudi Araabia valitsus maksma mošeede ehitamise eest maailma eri riikides. Saudi Araabia valitsus on kulutanud hinnanguliselt 45 miljardit USA dollarit mošeede ja islamikoolide ehitamiseks välisriikides. Saudi Araabia ajaleht Ain al-Yaqeen teatas 2002. aastal, et Saudi Araabia raha on aidanud ehitada kuni 1500 mošeed ja 2000 muud islamikeskust. Saudi Araabia kodanikud on andnud palju raha ka islamimaailma mošeedele, eriti riikides, kus moslemid on nende arvates vaesed ja rõhutud. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1992. aastal said Afganistani mošeed Saudi Araabia kodanikelt raha. Kuningas Fahdi mošee Culver Citys Californias ja Itaalia islami kultuurikeskus Roomas on kaks Saudi Araabia suurimat investeeringut välismaistesse mošeedesse, sest endine Saudi Araabia kuningas Fahd bin Abdul Aziz al-Saud andis neile kahele mošeele vastavalt 8 miljonit ja 50 miljonit USA dollarit.

Mošee Cuiabas, Brasiilia

Reeglid ja käitumine mošeedes

Mošees peaksid inimesed keskenduma Jumala kummardamisele. Seetõttu on mošees õige käitumise kohta mitmeid reegleid. Mõned neist reeglitest on kõikjal maailmas samad, näiteks ei tohi palvesaalis kanda kingi. Teised reeglid on mošeedes erinevad.

Palvejuht

Üldiselt peetakse heaks, et keegi juhatab palveid, kuigi see ei ole tingimata vajalik. Tavaliselt nimetatakse palveid juhtivat isikut imaamiks. Ta peab olema vaba ja aus mees. Samuti peaks ta olema autoriteet, kui on vaja vastata religiooniga seotud küsimustele. Mošeedes, mis on ehitatud või mida hoiab üleval valitsus, valib imaami valitseja. Eramosheedides valib kogukond imaami enamushääletuse teel.

Ainult mehed võivad juhtida meeste eest palveid. Naised võivad juhtida palveid kogudustele, kus on ainult naisi.

Moshees käimine

Lisaks pesemisele on ka teisi reegleid, mis kehtivad neile, kes mošeesse sisenevad, isegi kui nad ei soovi seal palvetada. Palvesaali vaibaga kaetud alal on keelatud kanda jalatseid. Mõnedes mošeedes ei ole lubatud kingade kandmine ka teistes osades, kuigi need ei pruugi olla pühendatud palvetamiseks.

Islam nõuab, et tema usklikud kannaksid riideid, mis näitavad tagasihoidlikkust. Seetõttu peavad nii mehed kui ka naised mošees käies seda reeglit järgima (kuigi mošeed ei pruugi alati reegleid jõustada). Mehed peavad mošeesse tulema lahtiste ja puhaste riietega, mis ei näita keha kuju. Samamoodi peavad mošeesse tulevad naised kandma lahtiseid riideid, särke, pükse, mis katavad randmete ja pahkluude kohale ning katma oma pea näiteks hidžabiga. Paljud moslemid, olenemata nende etnilisest taustast, kannavad araabia islamiga seotud Lähis-Ida riideid erilistel sündmustel ja palvetel mošeedes.

Mošeed on jumalateenistused. Seepärast peaksid mošees viibijad olema austavamad palvetajate suhtes. Kõva rääkimine või arutelud teemadel, mis võivad olla lugupidamatus olukorras, on keelatud seal, kus inimesed palvetavad. Samuti peetakse ebaviisakaks, kui moslemite palvetajate ees kõndida või neid muul viisil häirida.

Mehed ja naised palvetavad erinevates osades

Islami seadus nõuab, et mehed ja naised oleksid palvesaalis eraldi. Ideaalis peaksid naised palvetama meeste taga. Teine kaliif Umar keelas omal ajal naistel mošeedes käia, eriti öösel, sest ta kartis, et mehed võivad neid kiusata, mistõttu ta sundis neid kodus palvetama. Mõnikord seoti naiste jaoks mošee spetsiaalne osa piirdega; näiteks laskis Meka kuberner 870. aastal seada köied sammaste vahele, et teha naistele eraldi koht.

Paljudes mošeedes pannakse naised tänapäeval barjääri või vaheseina taha või teise ruumi. Lõuna- ja Kagu-Aasia mošeed panevad mehed ja naised eraldi ruumidesse, sest sajandeid tagasi ehitati neisse eraldusruumid. Ligi kahes kolmandikus Ameerika mošeedes palvetavad naised vaheseinte taga või eraldi ruumides, mitte peamises palvesaalis; mõnedes mošeedes ei võeta naisi üldse vastu. Kuigi seal on sektsioonid ainult naistele ja lastele, on suur mošee Mekas desegregeeritud.

Mitte-moslemid mošeedes

Mõned islami õiguse õpetlased usuvad, et mittemoslemid võivad mošeedesse siseneda, kui nad seal ei maga ega söö. Maliki islami õigusteaduse koolkonna järgijad ei ole sellega nõus. Nad ütlevad, et mittemoslemid ei tohi mošeedesse üldse siseneda.

Eri riikides on selles küsimuses erinevad arvamused. Peaaegu kõik Araabia poolsaare ja Maroko mošeed ei luba mitte-moslemid. Casablancas asuv Hassan II mošee on üks kahest mošeest Marokos, mis on praegu mittemoslemitele avatud.

Tänapäeva Saudi Araabias on suur mošee ja kogu Meka avatud ainult moslemitele. Samamoodi on ka Masjid al-Nabawi ja seda ümbritsev Mediina linn keelatud neile, kes ei usu islamit. Muudes piirkondades asuvate mošeede puhul on enamasti võetud, et mittemoslemid võivad mošeedesse siseneda ainult siis, kui moslemid on selleks loa andnud ja kui neil on nõuetekohane põhjus.

Tänapäeva Türgis on mittemoslemi turistidel lubatud siseneda kõikidesse mošeedesse, kuid nad peavad järgima viisakusreegleid. Mošee külastamine on lubatud ainult palvuste vahel; külastajad peavad kandma pikki pükse ja võtma kingad jalast; naised peavad katma oma pea; fotode tegemine on keelatud; valjuhäälne rääkimine on keelatud. Viited teistele religioonidele ei ole lubatud (riste ei tohi kanda kaelakeeles, risti ei tohi teha jne).

Kuid nii läänes kui ka islamimaailmas on ka palju teisi kohti, kus mittemoslemid on mošeedesse teretulnud. Näiteks enamik Ameerika Ühendriikide mošeedest teatab, et neisse saabub igal kuul mittemoslemi külastajaid. Paljud mošeed kogu Ameerika Ühendriikides tervitavad mittemoslemite külastamist, et näidata oma avatust ülejäänud kogukonnale ja julgustada islami usku pöördumist.

Koerad

Tavaliselt on koertel mošeedesse sisenemine keelatud, kuid 24. septembril 2008 tegi Ühendkuningriigi moslemi õigusnõukogu spetsiaalse otsuse, nn fatwa, millega anti pimedale moslemile luba võtta oma juhtkoer mošeesse.

Baitul Mukarram (Dhaka), Bangladeshi riiklik mošee Struktuur meenutab Kaaba't Mekas.


Hispaanias Córdobas asuva Mezquita, endise hüpostiilse mošee, mille sambad on paigutatud ruudustikku, sisemus.


Moslemid palvetavad mošee meeste sektsioonis Srinagaris, Jammu ja Kashmir, India

Mošeed kui hostelid

Väiksem mošee on tavaliselt majutusasutus moslemite jaoks, kes viibivad haj'il (palverännakul Mekasse). Mõnikord kasutatakse mošeesid pagulaste jaoks või kodutute ajutiste kodudena. Kohustused naabrite ees on islamis väga ranged ja konkreetsed. Koraanis ütles Muhammed (Õnnistegija), et inimene, kes aitab teisi hädas ja kes aitab rõhujaid, seda inimest aitab Jumal kannatuste päeval (agooniapäeval). On ka teisi käske, nagu näiteks vaeste aitamine ja inimeste suhtes sõbralik olemine. Oluline osa moslemiks olemisest või lihtsalt mošeesse kuulumisest on abi vajavate inimeste eest hoolitsemine. Mošee on nii sotsiaalne kui ka religioosne grupp.

Madrassa erineb veidi mošeest. Madrassa keskendub islami õpetamisele, tavaliselt lastele ja noortele.

Mošeed Hispaanias

Kui Hispaania oli moslemite kontrolli all, olid mõned kõige kaunimad ehitised mošeed. Pärast 1491. aastat oli Hispaania kristliku kontrolli all. Kuid kristlased ei lammutanud mošeesid maha. Nad lihtsalt panid neisse risti, et muuta need kirikuteks. Need mošeed mõjutasid Euroopa renessanssarhitektuuri (ehitusviisi).

Mezquita de Córdoba oli mošee. Täna on see Córdoba katedraal.