Mošee on koht, kus rahvad kummardavad. Sõna mošee tuleneb araabia sõnast masjid. Suuremat, "kollektiivset" mošeed nimetatakse masjid jāmi. Suuremad mošeed pakuvad oma kogukonnale rohkem teenuseid.
Paljude moslemite jaoks on mošee midagi enamat kui pelgalt pühakoda. Moslemid palvetavad, õpivad ja arutlevad islami üle ning teevad mošees ja selle ühendustes palju muudki. Ühendkuningriigis kasutatakse paljusid mošeesid kogukonnakeskustena. Neid kasutatakse ka islami õpetamiseks. Mošeedes peetakse usufestivale ja kogunemisi. Üheks näiteks on pulmad. Mošeedes on reeglid, et kontrollida, mida inimesed seal teevad. Üks neist on see, et peetakse ebaviisakaks häirida teist inimest, kes kummardab.
Ajalugu
Mošeede ajalugu ulatub islami algusaega. Varasemad mošeed, mis avati 7. sajandil, olid sageli vabaõhuruumid või lihtsad varjualused, kus koguneti ühispalvusteks ja õppetööks. Näited varajastest mošeedest on Quba mošee ja Masjid al-Nabawi, mis omavad suurt ajaloolist ja kultuurilist tähtsust. Aja jooksul hakkasid mošeed arenema spetsiaalselt kavandatud hooneteks, mis peegeldavad nii religioosseid vajadusi kui ka piirkondlikke ehitustraditsioone.
Arhitektuur ja põhielemendid
Mošeede arhitektuur võib olla väga mitmekesine, kuid mitmed ühised tunnused korduvad üle maailma:
- Mihrab – seinas olev süvend, mis näitab Mekka suunda (qibla) ja juhib palvetajaid.
- Minbar – saal või pjedestaal, kust imam peab jutluse (khutbah), eriti reedel (jumma).
- Minarett – tornilaadne struktuur, kust traditsiooniliselt kutsutakse palvusele (adhaan); tänapäeval on minaretid ka arhitektuuriline sümbol.
- Kuplid – sageli kasutatakse kupleid ruumi akustika ja ruumilise keskuse rõhutamiseks.
- Sisehoov ja avatud ruumid – paljud varajasemad mošeed olid vabaõhualad; isegi suurtel mošeedel on sageli sisehoovid ja väliabteeni pesemiseks (wudu) mõeldud alad.
Lisaks ilmneb islami arhitektuuris rikkalik ornamentika, kalligraafia ja geomeetrilised mustrid, mis toetavad idenditeeti ning vältivad kujutava pildikunsti kasutamist pühapaigana.
Kogukonna roll ja teenused
Mošeed toimivad sageli kogukonna keskmetena: nad pakuvad religioosset õpetust, organiseerivad heategevust (nt zakāt jagamine), toetavad haridust (madrasad), aitavad sotsiaalsete probleemide lahendamisel ning korraldavad sündmusi – sealhulgas usufestivale, matuseid, pulmi ja muid kogunemisi. Suuremad kogukonnale mõeldud mošeed võivad pakkuda ka nõustamisteenuseid, keele- ja täiendõpet ning kultuurilisi programme, mis aitavad lõimida erinevaid rühmi ühiskonnas.
Reeglid ja etikett
Mošeede kasutamisel kehtivad tavaliselt konkreetsed reeglid:
- Palveruumides tuleb järgida puhtust – paljudes mošeedes on eraldi ala jalatsite jätmiseks ja kohad wudu teostamiseks.
- Riietus on tagasihoidlik ja korralik: meestel ja naistel on sageli soovitus katta teatud kehaosad.
- Vaid rahulik ja lugupidav käitumine: on ebaviisakaks häirida teist inimest, kes kummardab või palvetab.
- Mõned mošeed jagavad ruumi soopõhiselt, et võimaldada kõigile mugavat osalemist palvetes ja toimingutes.
Regionaalne mitmekesisus ja tänapäeva väljakutsed
Mošeede välimus ja funktsioonid varieeruvad oluliselt vastavalt kultuurilistele ja ajaloolistele tingimustele – nn islami arhitektuur kannab erinevates piirkondades kohalikke jooni. Tänapäeval leidub mošeid peaaegu igal kontinendil, välja arvatud Antarktikas, ning nad kohanevad modernse elu ja linnaplaneerimisega. Tänased väljakutsed hõlmavad religioosse vabaduse küsimusi, õiglast rahastamist, kultuuripärandi kaitset ja kogukondade lõimimist mitmekesistes ühiskondades.
Kokkuvõtlikult on mošee nii vaimne kui ka sotsiaalne keskus, mille kujunemine ja tähendus on ajas muutunud, kuid mis jätkuvalt mängib olulist rolli miljonite moslemite igapäevaelus ja kogukondlikus elus.
