Al-Askari mošee ja pühamu Samarras — šiitide tähtis mausoleum Iraagis
Al-`Askarī ehk `Askariyya mošee/ pühamu (araabia keeles: مرقد الامامين علي الهادي والحسن العسكري; transliterat: Marqad al-Imāmayn `Alī l-Hādī wa l-Ħassan al-`Askarī) on šī`a moslemite oluline pühapaik. See asub Iraagi linnas Samarra (Bagdadist umbes 60 miili kaugusel). Al-`Askari on üks tuntumaid ja tähtsamaid šiiitlikke mošeesid maailmas: see pühakoda on oma ajaloo, arhitektuuri ja usulise tähenduse tõttu oluline sihtkoht nii palveränduritele kui ka uurijatele. Mošee algupärane ehitusaeg ulatub 944. aastasse. Selle kuppel hävitati 2006. aasta veebruaris (vt al-`Askarī mošee pommitamine).
Ajalooline ja usuline tähendus
Pühakojas puhkavad kümnenda ja üheteistkümnenda šī`a imaami, `Alī l-Hādī ja tema poja Hassan al-`Askarī, keda tuntakse kokku kui "kahe `Askarī" (al-`Askariyyān), säilmed. Nende hauad on olulised eriti kaheksateistkümnenda sajandi šiiitliku traditsiooni järgijatele, kuid ka kogu Twelver-šiiitide ajaloos on koht eriline. Samas kompleksis asub ka kaheksateistkümnenda ehk varjatud imaami, Muħammad al-Mahdī, seos – tema varjatud ilmumise (occultation) ja tulevase tagasituleku (Mahdi) doktriin kuulub šiiitliku usumõtetele ja suurendab paiga tähtsust.
Muud hauad ja perekondlikud ühendused
Lisaks kahe imami säilmetele on mošeesse maetud ka `Alī l-Hādī õde Hakimah Khatuni ning Muħammad al-Mahdi ema Narjis Khatuni. Need haudad ja perekondlikud ühendused suurendavad koha usulist kaalu ja muudavad selle palveränduritele tähendusrikkaks matkamärgiks.
Arhitektuur ja kunstiline kujundus
Enne 2006. aasta rünnakut oli al-`Askari kuulus oma rikkaliku arhitektuuri poolest: pühakoda oli kaunilt kaetud detailse mosaiigi- ja plaattööga, selles oli kullatud kuppel ning kaks silmapaistvat minaretti. Sisealad sisaldasid ornamentikat, islami kalligraafiat ja reliikviaid austavaid elemente. Pühamu koridorid ja palverännakute alad võimaldasid külastajatel osaleda palvetel ja mälestusteenistustel. Pärast rünnakuid on tehtud restaureerimis- ja taastamistöid, et säilitada ja taastada kompleksile omast välimust ning turvalisust.
2006. aasta pommitamine ja tagajärjed
2006. aasta veebruaris toimunud rünnak, mille käigus hävis al-`Askari kuppel, oli Iraagi kaasaegse ajaloo üks silmapaistvamaid sündmusi. See rünnak süvendas juba olemasolevaid sektantlikke pingeid ja vallandas laialdase sektaarse vägivalla laine, millel oli tugev destabiliseeriv mõju kogu riigile. Hiljem said pühamu ja selle torni-minaretid täiendavat kahju mitmete teiste rünnakute ja vandalisme episoodide käigus. Rünnakute tagajärjel kannatasid nii kultuuriväärtused kui ka kogukondlikud ja religioossed suhted eri usurühmade vahel.
Taastamine, kaitse ja rahvusvaheline tähelepanu
Pärast hävitamist on pühamu saanud taastamistöid ja konserveerimistoetust – nii Iraagi riiklikud ametkonnad kui ka rahvusvahelised ja regiooni-organisatsioonid ning erasektor on osalenud rekonstrueerimisel. Taastamistööde eesmärk on taastada nii arhitektuurne ilme kui ka tagada pühamu pikaajaline säilimine ja külastajate turvalisus. Restaureerimine üritab tasakaalustada ajaloolise autentsuse säilitamist ja kaasaegseid ehitusnõudeid (nt tugevamad konstruktsioonid ja turvasüsteemid).
Palverännakud ja tänapäevane olukord
Al-`Askari on jätkuvalt oluline palverännaku sihtkoht šiiitidele Iraagist ja välismaalt. Seda külastatakse eri tähtpäevadel, palverändepäevadel ja isiklike pühendumiste puhul. Samas on külastuste korraldamisel rõhutatud turvalisust: pärast rünnakuid on territooriumil tugev politseijärelevalve ja ligipääsuregulatsioonid. Kogukondlik ja rahvuslik tähtsus paistab välja ka selles, et mošee kohta räägitakse püsivalt nii religioosses kui poliitilises kontekstis.
Kultuuriline ja sotsiaalne tähendus
Al-`Askari pühamu ei ole tähtis üksnes kui religioosne hauakompleks: see on ka sümbol šiiitliku identiteedi, ajaloolise mälu ja paikse kultuuri jaoks. Ajakiri Time märkis 2006. aasta pommitamise ajal, et "al-Askari [on] üks šiiitliku islami pühamaid paiku. Ainult Najafi ja Karbala pühapaigad on tähtsamad. Isegi Samarra sunniidid peavad al-Askarit kõrgelt lugu. Väljendit 'pühamu juures vanduda' kasutavad mõlemad kogukonnad regulaarselt". See peegeldab pühamu laiemat kultuurilist mõju ja väärtust erinevate kogukondade jaoks.
Mida teada külastajal
- Al-`Askari on oluline palverändurikoht; külastajad peaksid käituma austusega ja järgima mošee reegleid ning kohalikku etiketti.
- Turvareeglid ja ligipääs võivad olla rangemad võrreldes tavamošeedega – alati on soovitatav enne reisi uurida praegust olukorda ja vajadusel võtta ühendust kohalike ametkondadega.
- Mitmed restaureerimisprojektid jätkuvad, mistõttu osa kompleksi aladest võib olla suletud remondi või konservatsiooni tõttu.
Al-`Askari pühamu on seega nii ajalooline monument kui elav usuline paik, mille saatuse ja heaolu mõjutavad nii kohalikud kogukonnad, riiklik poliitika kui ka rahvusvaheline huvi kultuuripärandi kaitsmise vastu.
Vaade mošeele 1916. aastal.
Mošee enne esimest pommirünnakut 2006. aastal
Ajalugu
Imāmid `Alī l-Hādī (tuntud ka kui an-Naqī) ja Hassan al-`Askarī elasid koduaresti all Samarra linnaosas, mis oli olnud kaliif al-Mu'tasimi sõjaväelaager (`Askaru l-Mu'tasim). Selle tulemusena on nad tuntud kui `Askariyyān ("laagri elanikud"). Nad surid ja maeti oma majas Abī Ahmad'i tänaval Mu'tasimi ehitatud mošee lähedal. Hilisema pärimuse kohaselt on nende surma põhjuseks mürk.
Nende haudade ümber asuva pühamu ehitas 944. aastal Hamdaniidide kuberner Nasīr ad-Dawla. Sellest sai palverändurite keskpunkt. Järgnevatel sajanditel arendati ja ehitati seda mitu korda ümber, sealhulgas eelkõige Arslan al-Basasiri poolt 1053. aasta paiku ja kaliif an-Nasīr li-Dīn Allāhi poolt 1209. aastal.
Nasir ad-Din Shah Qajar tegi pühamu viimase ümberehituse 1868. aastal, kuldne kuppel lisati 1905. aastal. Kuppel, mis oli kaetud 72 000 kullatükiga ja ümbritsetud helesinistest plaatidest seintega, oli Samarra linnapilti domineerivaks elemendiks. Selle läbimõõt oli umbes 20 meetrit ja kõrgus 68 meetrit.
Pommiplahvatused
2006. aasta rünnak
22. veebruaril 2006 kell 6.55 kohaliku aja järgi (0355 UTC) toimusid mošees plahvatused. Plahvatused hävitasid selle kuldse kupli ja kahjustasid mošeed tõsiselt. Mitu meest, kellest üks kandis sõjaväeülikonda, olid varem mošeesse sisenenud. Nad sidusid seal olevad valvurid kinni ja asetasid lõhkeainet, mis põhjustas plahvatuse. Kaks pommi süütasid viis kuni seitse Iraagi eriüksuse töötajatena riietatud meest, kes sisenesid pühakotta hommikul.
2007. aasta rünnak
Umbes kell 9 hommikul 13. juunil 2007 hävitasid al-Qaeda kahtlusalused inimesed kaks allesjäänud 36 meetri kõrgust kuldset minaretti, mis ääristasid kuppli varemed. Surmajuhtumitest ei teatatud. Iraagi politsei teatas, et kuulis "umbes kell 9 hommikul kaks peaaegu samaaegset plahvatust, mis tulid mošee kompleksi seest". Riikliku Iraagi televisiooni aruandes öeldi, et "kohalike ametnike sõnul tulistati kahte minaretti kaks mürsku".
Iraagi Rahvuskaardi sõdurid valmistuvad 2004. aastal Samarra mošee ründamiseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Al-`Askarī?
V: Al-`Askarī on Iraagi linnas Samarras asuv šī`a moslemite pühapaik.
K: Kui kaugel Bagdadist on Samarra?
V: Samarra on Bagdadist 60 miili kaugusel.
K: Millal `Askariyya pühamu ehitati?
V: `Askariyya pühamu ehitati 944. aastal.
K: Kes on pühakotta maetud?
V: Pühakojas puhkavad kümnenda ja üheteistkümnenda šī`a imāmi, `Alī l-Hādī ja tema poja Hassan al-`Askarī, keda tuntakse "kahe `Askarī" (al-`Askariyyān) nime all, säilmed. Siin asuvad ka `Alī l-Hādī õe Hakimah Khatuni ja Muħammad al-Mahdi ema Narjis Khatuni säilmed.
Küsimus: Milliseid teisi nimesid see veel kannab?
V: `Askariyya pühamu on tuntud ka kui "kahe imāmi haud või mausoleum", "imāmide `Alī l-Hādī ja Hassan al-`Askarī haud" ja al-Hadhratu l-`Askariyya.
K: Mis juhtus selle kuppliga 2006. aastal?
V: Selle kuppel hävitati 2006. aasta veebruaris al-`Askari mošee pommitamise käigus, mis sai tuntuks kui al-`Askari mošee pommitamine.
K: Kui oluline on see paik šiiitliku islami jaoks?
V: Ajakiri Time teatas, et "al-Askari [on] üks šiiitliku islami pühamaid paiku - ainult Najaf ja Karbala on tähtsamad - ning isegi sunniidid peavad seda kõrgelt lugu."
