Modesty }}

Hädaolukorras ei kehti tagasihoidlikkus

Sallivus on sotsiaalne norm, see ei kehti seal, kus seda ei saa, näiteks hädaolukorras. Hädaolukorras on olulisem, et arstid raviksid haavatuid. Ei ole oluline, et arstid võivad neid inimesi alasti näha. Mõnel juhul võib olla vajalik, et nad võtaksid kõik riided seljast, et neid paremini ravida.

Mõned inimesed nõuavad ikka veel oma tagasihoidlikkuse standardite säilitamist, isegi hädaolukorras.

Erinevad tagasihoidlikkuse tasemed erinevate inimrühmade jaoks

Sallivus ütleb tavaliselt, et need kehaosad, mida ei ole vaja paljastada, ei tohi seda teha. Tavaliselt kehtib see palja naha, juuste, aluspesu ja eriti intiimsete osade kohta. Mõnikord ei ütle normid ainult seda, et vastav osa peaks olema varjatud, vaid ka seda, et spetsiaalne riietus peaks varjama selle kuju, seda, kuidas see välja näeb. Teatud standardid ütlevad, kuidas tuleks riideid vahetada, näiteks rannas rätiku kasutamine või etteantud kajuti ukse sulgemine (ja lukustamine).

Erinevates kultuurides on erinevad tagasihoidlikkuse standardid. Kuid standardid on erinevad ka vastavalt sellele, kes on teised inimesed, kes võivad oma keha näha:

• abikaasa või partner
• Sama soost sõber või pereliige
• Vastassugupoolsed pereliikmed.
• Vastassugupoolne sõber.

Ka sotsiaalne positsioon või klass võib olla oluline. Nii võivad samasse sotsiaalsesse klassi kuuluvate inimeste suhtes kehtida teistsugused reeglid kui teistesse (või madalamatesse) sotsiaalsetesse klassidesse kuuluvate inimeste suhtes.

Muud asjad, mis neid norme mõjutavad, on järgmised:

• koht, kus see toimub (kodus partneri ees lahti riietumine on erinev sellest, kui riietuda kellegi vaevalt tuttava kodus).
• Töö, mida inimesed teevad (striptiisitantsijal on teistsugused normid kui õpetajal)

Nii võidakse õpetajat, kes esineks ööklubis, vaadelda nii, et ta paneb elukutse halba korda. Mõned inimesed ütlevad, et selline tagasihoidlikkus on keha häbi.

Liiga palju tagasihoidlikkust nimetatakse pruudulikkuseks. Meditsiinilise seisundina nimetatakse seda ka gümnofoobiaks. Liigset tagasihoidmatust nimetatakse ekshibitsionismiks. Tagasihoidlikkuse pooldajad näevad selles sageli austust oma keha ning enda ja teiste tunnete vastu ning mõned inimesed usuvad, et see võib vähendada seksuaalkuritegusid. Kriitikud väidavad, et negatiivne suhtumine inimkehasse ei ole tervislik. Mõned väidavad, et repressiivse kehahoiaku ja ebasoovitavate tulemuste, nagu seksuaalkuriteod, vägivald ja stress, vahel võib olla seos.

1868. aasta diagramm Harper's Bazaarist, mis näitab viktoriaanliku ajastu keskpaiga ettekujutust sellest, kui pikad peaksid olema tüdrukute seelikud, võrreldes neid kandvate tüdrukute vanusega.

Eri kultuurides on erinevad vaated

Kultuuriline ja religioosne taust mõjutavad tugevalt inimese vaateid tagasihoidlikkusele.

Üldtunnustatud lääne normid

Lääne kultuur eeldab, et intiimsed kehaosad on avalikes kohtades alati kaetud. Eranditeks on kohad, kus inimesed vahetavad riideid, sest need on tavaliselt sooliselt eristatud. See tähendab, et üks riietusruum on meestele ja teine naistele. Muude erandite hulka kuuluvad saunad, mis on tavaliselt segasoolised (üks saun on nii meestele kui ka naistele).

Erieeskirjad kehtivad ka kohtades, kus suplemine on tavaline. Võib olla lubatud, et naine on rannas või basseini lähedal topless. Kui ranna või basseini lähedal on restoran, on tavaline, et naine võib rannas olla topless, kuid kui ta tahab restoranis midagi süüa, peab ta oma rinnad katma. Väga sageli on sellised restoranid visuaalselt eraldatud piirdega. Ühel pool piirdest on rand, teisel pool on restoran.

Linnades on üha rohkem randu. See hägustab piiri veelgi rohkem. Seal võib olla ujumisriietes inimesi ülikonnas ärimeeste kõrval.

Eramutes võivad reeglid olla leebemad. Alastiolek on mõnikord lubatud lähedaste pereliikmete vahel kodus, eriti magamistoas ja vannitoas. Lubatud võib olla ka aluspesu kandmine juhuslikult. Mujal kodus võib oodata, et pereliikmed kannavad rohkem riideid, eriti kui kohal on külalised. Vannimantel võib siinkohal seda eesmärki täita.

Naturism

Naturistidel on erinevad vaated. Nad tahavad luua keskkonda, kus inimesed saavad end mugavalt tunda, isegi kui nad on alasti, neid võib näha alasti või alasti inimesed on nende seas. Need väärtused on vastuolus praeguste tagasihoidlikkuse standarditega. Sel põhjusel lükkavad nudistid enamasti praegused tagasihoidlikkuse standardid tagasi.

Põlisrahvaste hõimud

Traditsiooniliste põlisrahvaste kultuuride, näiteks Aafrika või Austraalia aborigeenide sotsiaalsed normid on väga erinevad. See, kui palju on vastuvõetav paljastus, varieerub mõnede naiste puhul sellest, et nad ei tee mitte midagi, kuni teatavate hõimude meeste puhul kõigeni, välja arvatud peenis. Teatud Aafrika kultuurides peetakse keha värvimist kehakatteks. Paljud arvavad, et see on "riietus".

Reageerimine tagasihoidlikule väljapanekule

Erinevad standardid meestele ja naistele

Meeste ja naiste puhul on erinevad tagasihoidlikkuse standardid. Lääne kultuur eeldab, et nii mehed kui ka naised hoiavad oma suguelundid kaetud. Samuti eeldatakse, et naised hoiavad enamasti oma rinnad kaetud. Erandeid võib teha suplemise või rinnaga toitmise puhul.

Teise maailmasõja ajal muutus alasti suplevaid sõdureid näitamine tavaliseks. Ka keskkooliealised poisid ujusid sel ajal alasti.

Nii mood kui ka muud sotsiaalsed normid eeldavad, et mehed katavad rohkem kehaosi kui naised, näiteks keskkoha ja selja ülaosa.

Ujumispüksid on meestel sageli suuremad kui naistel. Enne 1930. aastaid oli meestel üldjuhul keelatud avalikult rinda paljastada, isegi rannas. Sellised organisatsioonid nagu Topfree Equal Rights Association propageerivad selles osas soolist võrdõiguslikkust. 1992. aastal võttis New Yorgi osariigi kõrgeim kohus vastu 14. muudatuse argumendid ja tühistas New Yorgi isiku eksponeerimise seaduse sätte, mis muutis naiste rinna paljastamise ebaseaduslikuks seal, kus meestel oli see lubatud.

Seksuaalne orientatsioon on teema, mis on üha vähem tabu. Homoseksuaalsus näib olevat ka rohkem levinud või sellest räägitakse rohkem. See on toonud kaasa rangema tagasihoidlikkuse taseme samasooliste puhul, näiteks riietusruumides. Mitmes kohas on kogukonna duširuumid muudetud üksikuteks duširuumideks, millel on kardinad või uksed. Paljud õpilased ei kasuta pärast treeningut enam duši all. Uuringud on näidanud samasooliste seksuaalse aktiivsuse dramaatilist vähenemist noorukite seas, mis on korrelatsioonis homode sotsiaalse nähtavuse suurenemise ja tagasihoidlikkuse taseme tõusuga. Sellega seotud teguriteks on reklaamides näidatud meeste ideaalse kehaehituse üha suurem rõhutamine ning mure pildistamise ja videofilmimise pärast.

Mida usukogukonnad arvavad

Islam

Islami ühiskond peab tagasihoidlikkust oluliseks, kuid on erinevaid tõlgendusi selle kohta, millist riietust tuleks pidada tagasihoidlikuks. Paljud moslemi naised kannavad tagasihoidlikkuse märgiks pearätti (hidžaab). Konservatiivsemad ühiskonnad eeldavad, et naised katavad kogu oma keha, välja arvatud käed ja nägu.

Naine, kes otsustab katta ka oma näo ja käed, väljendab väidetavalt suuremat "tagasihoidlikkust ja pühadust". Mõnes islami ühiskonnas kannavad naised niqabi, mis on kõikehõlmav rõivas, mille eesmärk on varjata kõik kehaosad, mõnikord ka silmad. Niqabi kandmine (mõnikord nimetatakse seda ka burkaks, kuigi see termin kehtib tehniliselt ainult Afganistani kõikehõlmava rõiva kohta) on tavaline mõnes enamus moslemi elanikkonnaga riigis.

Enamikus moslemiriikides võib naine valida, kuidas ta oma tagasihoidlikkust väljendab. Konservatiivsematel riikidel, nagu Afganistan või Iraan, on seadused, mis ütlevad, millist riietust naine peab kandma. Nende seaduste eiramine võib kaasa tuua karmid karistused.

Samuti peavad mehed mõnede islami hadithide tõlgenduste kohaselt katma kõik nabast põlveni; mõned mehed otsustavad seda laiendada ka traditsioonilisele islami peakattele taqiyah (müts), mis on meeste vaste hijabile, mis sarnaneb väga juudi jarmulka, kuid on veidi suurem. Taqiyahi müts võib erineda kuju, suuruse või värvi poolest, nagu ka hidžaab, ning traditsioonide ja isikliku maitse järgi on selles palju piirkondlikke erinevusi.

Burkini on moslemi naistele mõeldud ujumisriietus, mis katab kogu keha, välja arvatud nägu, käed ja jalad, ning võimaldab neil täita moslemite tagasihoidlikkuse nõudeid, võimaldades samal ajal osaleda ujumistegevuses.

Judaism

Judaistlikus religioonis on ka tagasihoidlikkus oluline, eriti naiste puhul. Üliortodoksselt abielunaise puhul eeldab nende kogukond, et ta katab oma juuksed avalikult ja mõnikord ka kodus. Juuste katmiseks võib olla sall, müts, mütsikepp või parukas ("sheitel"). Mõnedes kogukondades on rangemad normid ja neilt oodatakse, et naised kataksid oma küünarnukid ja jalad, kusjuures pluusid katavad kaenlaaluseid ja varrukad küünarnukke. Seelikud peavad katma põlved. Kõik lõhed seelikutes peavad olema suletud. Läbipaistvaid materjale ei tohi kasutada ning riietus ei tohi olla kitsas, provokatiivne, värviline ega tekstidega. Mõnedes kogukondades kohaldatakse neid standardeid juba kolmeaastaste tüdrukute suhtes. Kaasaegsed õigeusklikud naised kannavad tavaliselt pearätti või mütsi, mis katab pea ülaosa, paljastades alumise osa juustest.

Mitte-ortodokssed juudi naised kipuvad omaks võtma selle mitte-juudi ühiskonna moe, kus nad elavad.

Katoliku kristlus

Katoliiklastelt oodatakse tagasihoidlikku riietumist, kuid "ametlikke suuniseid" ei ole. Aeg-ajalt on preestrid ja paavstid oma arvamust avaldanud. Need arvamused ei ole siduvad, kuid paljud katoliiklased peavad neid siiski kasulikuks.

Paavst Pius XII sätestas, et naised peaksid katma oma ülakehad ja õlad, et nende seelikud peaksid katma vähemalt põlve ja et kaelus ei tohiks midagi paljastada. Teine näide on Genova kardinal Giuseppe Siri, kes teatas, et püksid on naistele vastuvõetamatu riietus. Paljud traditsioone järgivad katoliiklased on püüdnud seda viimast normi veelgi laiendada.

Mõned katoliiklased on püüdnud teha teooriat tagasihoidlikkusest. Mõnikord on seda tehtud sotsioloogilisest vaatenurgast, teinekord aga süstemaatilisemast, toomistlikust lähenemisest, kombineerituna kirikuisade kirjutistega. Võib leida ka lähenemisviise, mis lähtuvad peamiselt traditsioonilistest tavadest ja traditsioonilistest autoriteetidest, näiteks pühakutest.

Kirik ootab ka meestelt tagasihoidlikku riietumist, kuid nende puhul ei ole nõuded nii ranged kui naiste puhul; see tuleneb peamiselt sellest, et mehi peetakse sageli loomupäraselt seksuaalsetele mõtetele vastuvõtlikumaks.

Peakate


Burkad


Taqiyahi müts


Kolm juuste katmise stiili, mis on levinud abielus olevate õigeusu naiste seas. Paremalt paremalt vasakule: tutt, sügis ja müts.


Silt teavitab turiste Vatikani Püha Peetruse basiilikasse sisenemiseks nõutavast minimaalsest riietusest.