Alastiolek

Mida ühiskonnad arvavad alastusest

Mõju inimeste arusaamadele alastusest

On mitmeid asju, mis mõjutavad inimeste ja ühiskonna suhtumist alastusse:

• Alasti isiku sugu
• Alasti isiku vanus
• Alasti keha
• Kui alasti inimene on
• Mida inimene teeb, kui ta on alasti.
• Kas alasti inimene on üksi või koos teiste inimestega.
• alastust nägeva isiku vanus ja sugu

Tagasihoidlikkus

Enamikus kultuurides on tavaline, et kehaosad on kaetud. Tunnet, mida inimene oma keha katmisega seoses tunneb, nimetatakse tagasihoidlikkuseks. Erinevates kultuurides on tagasihoidlikkus erinev. Sageli tunnevad inimesed häbi, kui nende keha ei ole kaetud vastavalt nende kultuuri ettekujutusele tagasihoidlikkusest. Riietuse hulk, mis on vajalik häbitunde kaotamiseks, on igas kultuuris erinev. Mõnede põlisrahvaste puhul, nagu näiteks janomamide puhul, piisab sellest tunnetusest kadumiseks ka nöörist.

Mõnes kultuuris hoiavad inimesed oma keha peaaegu alati kaetud. Nendes kultuurides on alastisus normaalne ainult siis, kui inimene on üksi, näiteks riietumisel või suplemisel. Teistes kultuurides on täiesti normaalne, et inimesed on koos alasti, näiteks riietumisel või ujumisel. Teistes kultuurides, eriti põlisrahvaste kultuurides, kannavad inimesed väga vähe riideid ja täielik alastiolek on normaalne.

Isegi samast kultuurist pärit inimestel võivad olla erinevad tunded alastuse suhtes. Mõned inimesed lääne kultuuris (näiteks Ameerika Ühendriikides) ei pane pahaks, kui mõni pereliige näeb neid vannis alasti. Teised samast kultuurist pärit inimesed tunneksid end ebamugavalt, kui keegi neid vannis alasti näeks. Mõned lääne kultuuris elavad naised kannavad hea meelega bikiini. Teised naised tunnevad end bikiinides alasti ja kannavad alati üheosalist ujumisriietust.

Reeglid

Paljudel ühiskondadel on alastust käsitlevad eeskirjad või seadused ja kus nad seda lubavad. Näiteks mõnes ühiskonnas lubab seadus alastust rannas, kuid ei luba alastust avalikul tänaval. Samalaadsed seadused võivad ka lubada inimestel olla mõnes kohas osaliselt alasti, kuid teistes mitte, näiteks võib olla lubatud, et naistel on rannas alasti rinnad, kuid kaubanduskeskuses mitte. Kui naine paljastab rannas oma rinnad, nimetatakse seda toplessnessiks (sest tema ujumisriietus on "topless"). Paljudes Euroopa ja Austraalia osades on see lubatud. Paljudes teistes riikides on see keelatud.

Riietuse ja alastuse reeglid võib kehtestada valitsus, kirik või mõni muu organisatsioon. Näiteks mõnes kristlikus kirikus peab naine katma oma õlad ja mehel ei tohi olla paljad jalad. Teine näide on see, et paljudes koolides peab mees kandma särgi kohal jopet ja naine peab kandma varrukatega kleiti. Veel üks näide on see, et mõned hotellid, mis asuvad randade lähedal, ei teeninda kliente, kes on riietatud ainult ujumisriietesse.

Mõnes riigis on väga ranged seadused selle kohta, kas inimene võib avalikult alasti olla ja milliseid kehaosi võib näidata. Kui inimene neid seadusi rikub, võib teda paljudes riikides süüdistada ebasündsuses (mis tähendab, et ta on käitunud ebaviisakalt ja inimesi ärritavalt). Näiteks kui mees võtaks kooli lähedal püksid jalast, nii et lapsed näeksid teda, saaks teda süüdistada ebasündsuses. Põhjus, miks inimene on alasti, mõjutab seda, kas seadus ütleb, et tema alastiolek on ebasündsus.

Funktsionaalne alastiolek

"Funktsionaalne alastio" on see, kui inimene on põhjusega alasti. Isegi seal, kus alastiolek ei ole üldiselt lubatud, on funktsionaalne alastiolek sageli lubatud.

Selle näiteks on see, kui inimene vahetab rannas märjast ujumisriietusest kuiva riietuse vastu. Sageli võib vahetav inimene kasutada rätikut, et teised inimesed ei näeks tema alastust ja ei muutuks piinlikuks või pahaseks.

Teine funktsionaalse alastuse liik on see, kui naine imetab avalikult. Naine, kes tavaliselt oma rindu tagasihoidlikkuse tõttu ei näita, võib lapse toitmise ajal oma rinda üsna hea meelega näidata.

Väga sarnast asja nimetatakse kontekstuaalseks alastuseks. See tähendab, et alastust peetakse konkreetses olukorras või kohas normaalseks. Näiteks on inimesed mõnikord alasti, et arst saaks kontrollida, kas nad on terved või mitte.

Sooline segregatsioon

Mõnes riigis on "funktsionaalne alastio" eri soost inimeste puhul mõnes kohas tavaline. Üks näide on segatud soost avalikus saunas. Paljudes kultuurides on "funktsionaalne alastio" tavaline samasooliste inimeste ees. Kohad, kus toimub funktsionaalne alastiolek, näiteks avalikud tualetid või riietusruumid, on tavaliselt sooliselt eraldatud. Üks on meestele ja teine naistele. Paljudes kultuurides on tavaline, et samast soost inimesed riietuvad või käivad avalikus riietusruumis duši all. Mõnes kultuuris, näiteks Jaapanis, ei ole avatud dušid ja avatud pissuaarid meeste tualettruumides lubatud.

Imetamine Natalis, Brasiilia


Lucas Cranach vanema maal Veenus, Kanada Rahvusgaleriis.


Mees duši all

Mõtlemine alastuse üle

On mitmeid asju, mis mõjutavad inimeste ja ühiskonna suhtumist alastusse:

• Alasti isiku sugu
• Alasti isiku vanus
• Alasti keha
• Kui alasti inimene on
• Mida isik teeb, kui ta on alasti
• Kas alasti inimene on üksi või koos teiste inimestega.
• alastust nägeva isiku vanus ja sugu

Tagasihoidlikkus

Enamikus kultuurides on tavaline, et kehaosad on kaetud. Tunnet, mida inimene oma keha katmisega seoses tunneb, nimetatakse tagasihoidlikkuseks. Erinevates kultuurides on tagasihoidlikkus erinev. Sageli tunnevad inimesed häbi, kui nende keha ei ole kaetud vastavalt nende kultuuri ettekujutusele tagasihoidlikkusest. Riietuse hulk, mis on vajalik häbitunde kaotamiseks, on igas kultuuris erinev. Mõnede põlisrahvaste puhul, nagu näiteks janomamide puhul, piisab sellest tunnetusest kadumiseks ka nöörist.

Mõnes kultuuris hoiavad inimesed oma keha peaaegu alati kaetud. Nendes kultuurides on alastisus normaalne ainult siis, kui inimene on üksi, näiteks riietumisel või suplemisel. Teistes kultuurides on täiesti normaalne, et inimesed on koos alasti, näiteks riietumisel või ujumisel. Teistes kultuurides, eriti põlisrahvaste kultuurides, kannavad inimesed väga vähe riideid ja täielik alastiolek on normaalne.

Isegi samast kultuurist pärit inimestel võivad olla erinevad tunded alastuse suhtes. Mõned inimesed lääne kultuuris (näiteks Ameerika Ühendriikides) ei pane pahaks, kui mõni pereliige näeb neid vannis alasti. Teised samast kultuurist pärit inimesed tunneksid end ebamugavalt, kui keegi neid vannis alasti näeks. Mõned lääne kultuuris elavad naised kannavad hea meelega bikiini. Teised naised tunnevad end bikiinides alasti ja kannavad alati üheosalist ujumisriietust.

Reeglid

Paljudel ühiskondadel on alastust käsitlevad eeskirjad või seadused ja kus nad seda lubavad. Näiteks mõnes ühiskonnas lubab seadus alastust rannas, kuid ei luba alastust avalikul tänaval. Samalaadsed seadused võivad ka lubada inimestel olla mõnes kohas osaliselt alasti, kuid teistes mitte, näiteks võib olla lubatud, et naistel on rannas alasti rinnad, kuid kaubanduskeskuses mitte. Kui naine paljastab rannas oma rinnad, nimetatakse seda toplessnessiks (sest tema ujumisriietus on "topless"). Paljudes Euroopa ja Austraalia osades on see lubatud. Paljudes teistes riikides on see keelatud.

Riietuse ja alastuse reeglid võib kehtestada valitsus, kirik või mõni muu organisatsioon. Näiteks mõnes kristlikus kirikus peab naine katma oma õlad ja mehel ei tohi olla paljad jalad. Teine näide on see, et paljudes koolides peab mees kandma särgi kohal jopet ja naine peab kandma varrukatega kleiti. Veel üks näide on see, et mõned hotellid, mis asuvad randade lähedal, ei teeninda kliente, kes on riietatud ainult ujumisriietesse.

Mõnes riigis, näiteks Hispaanias, on väga ranged seadused selle kohta, kas inimene võib avalikult alasti olla ja milliseid kehaosi võib näidata. Kui inimene neid seadusi rikub, võib teda paljudes riikides süüdistada ebasündsuses (mis tähendab, et ta on käitunud ebaviisakalt ja inimesi ärritavalt). Näiteks kui mees võtaks kooli lähedal püksid jalast, nii et lapsed näeksid teda, saaks teda süüdistada ebasündsuses. Põhjus, miks inimene on alasti, mõjutab seda, kas seadus ütleb, et tema alastiolek on ebasündsus.

Funktsionaalne alastiolek

"Funktsionaalne alastio" on see, kui inimene on põhjusega alasti. Isegi seal, kus alastiolek ei ole üldiselt lubatud, on funktsionaalne alastiolek sageli lubatud.

Selle näiteks on see, kui inimene vahetab rannas märjast ujumisriietusest kuiva riietuse vastu. Sageli võib vahetav inimene kasutada rätikut, et teised inimesed ei näeks tema alastust ja ei muutuks piinlikuks või pahaseks.

Teine funktsionaalse alastuse liik on see, kui naine imetab avalikult. Naine, kes tavaliselt oma rindu tagasihoidlikkuse tõttu ei näita, võib lapse toitmise ajal oma rinda üsna hea meelega näidata.

Väga sarnast asja nimetatakse kontekstuaalseks alastuseks. See tähendab, et alastust peetakse konkreetses olukorras või kohas normaalseks. Näiteks on inimesed mõnikord alasti, et arst saaks kontrollida, kas nad on terved või mitte.

Sooline segregatsioon

Mõnes riigis on "funktsionaalne alastio" eri soost inimeste puhul mõnes kohas tavaline. Üks näide on segatud soost avalikus saunas. Paljudes kultuurides on "funktsionaalne alastio" tavaline samasooliste inimeste ees. Kohad, kus toimub funktsionaalne alastiolek, näiteks avalikud tualetid või riietusruumid, on tavaliselt sooliselt eraldatud. Üks on meestele ja teine naistele. Paljudes kultuurides on tavaline, et samast soost inimesed riietuvad või käivad avalikus riietusruumis duši all. Mõnes kultuuris, näiteks Jaapanis, ei ole avatud dušid ja avatud pissuaarid meeste tualettruumides lubatud.

Imetamine Natalis, Brasiilia


Lucas Cranach vanema maal Veenus, Kanada Rahvusgaleriis.


Mees duši all

Lääne kultuur

Lääne kultuuris elavate inimeste seas üle kogu maailma on mitmeid mõjusid sellele, kuidas ühiskonnas alastust tajutakse. Euroopa ühiskonnas ei ole tavaline, et vanemad lapsed või täiskasvanud on avalikult täiesti alasti. Enamikus Euroopa ühiskondades katavad inimesed avalikult ujudes oma suguelundid ja naised ka oma rinnad. Enamikus Euroopa ühiskondades on riietusruumid ja tualetid eraldi meeste ja naiste jaoks.

Lõuna-Euroopa riikides, kus katoliku kirik on väga oluline, ning ingliskeelsetes riikides, mida on mõjutanud puritaanlus, on alastikkuse suhtes avalikus kohas tavaliselt vähem tolerantsed. Kesk-Euroopa ja Skandinaavia riigid suhtuvad avalikku alastusse vähem.

Naturism

Naturism (või nudism) on kultuuriline ja poliitiline liikumine. Selle liikumise järgijad arvavad, et alastiolek peaks saama kõrgema väärtuse nii era- kui ka avalikus kontekstis. See on ka elustiil, mis põhineb isiklikul, perekondlikul ja/või sotsiaalsel alastiolekus.

Naturistid lükkavad tagasi praegused tagasihoidlikkuse standardid. Need standardid heidutavad inimesi teiste inimestega koos alasti olemisest, ütlevad nad. Nad soovivad luua sotsiaalse keskkonna, kus inimesed tunnevad end alasti inimeste seltskonnas mugavalt. Nad tahavad ühiskonda, kus inimesed ei karda, et neid nähakse alasti, isegi mitte avalikkuse ees.

Skandaal

Lauljatar Janet Jackson põhjustas 2004. aasta Super Bowli ajal skandaali. Ta esines vaheajal, kui tema hommikumantel liikus. Tema vasakpoolne rind oli mõne sekundi jooksul näha. Tänapäeval on see meedias tuntud kui "Wardrobe Malfunction" või "Nipplegate", kusjuures viimast on võrreldud Watergate'i skandaaliga.

Kuninglik Kunstiakadeemia haldab mõningaid muuseume Londonis ja mujal. 2008. aastal tegid nad reklaami, et rohkem inimesi külastaks nende muuseume. Selles reklaamis näitasid nad pilti alasti naisest. Selle maali tegi Lucas Cranach vanem 15. sajandil. Selle nimi on Veenus (pildil üleval). Pilt oli trükitud Londoni metroo reklaamidele. See põhjustas Londonis proteste. Protestide tõttu keeldus Transport for London reklaami kasutamise lubamisest metroos. 7. detsembril 2008 pani Internet Watch Foundation Vikipeedia artikli Virgin Killer, oma musta nimekirja. See tähendas, et enamik Suurbritannia internetikasutajaid ei saanud enam artiklile ligi. Sihtasutus tegi seda, sest nad uskusid, et albumi originaalkaane võib olla lapsporno. Vikipeedia artiklis on kujutatud kaane. Sellel on kujutatud alasti kümneaastast tüdrukut seksuaalses poosis, kus on näidatud tema rinnad.

Aafrika

Aafrikas on erinevaid traditsioone alastuse kohta. Osa Aafrikast Saharast lõuna pool (nn Sahara-tagune Aafrika) on sarnane sellega, kuidas nad olid pärast kolonialismi. Teatud Togo hõimupiirkondades on suurte perede puhul tavaline, et teatud pidustustel ei kanta üldse riideid. Teised ei kanna mingeid riideid allpool vöökohta. See võimaldab noortel meestel näha naisi ja tüdrukuid, kellega nad võivad abielluda. Kepikõnniturniirid on selleks väga populaarsed kohad.

Teistele rahvastele, nagu bantud, ei meeldi avalik alastio üldse. Üks Botswana ajaleht avaldas kord foto, kus näidati, kuidas varast karistati. Teda piitsutati palja tagumiku peale. Paljudele inimestele see ei meeldinud. Probleem ei olnud mitte piitsutamine, vaid ajaleht, mis näitas pilti.

Uganda Kavirondo hõimud on segu bantu ja nilootia immigrantidest. Traditsiooniliselt käisid nad enamasti alasti. Aja jooksul hakkasid mehed kandma Lääne kultuuri meestele sarnaseid riideid.

Moslemi kultuur

Paljude moslemite seas arvatakse, et naine ei ole korralikult riietatud, kui tema jalad, käed ja juuksed ei ole täielikult kaetud. Mõnes araabia riigis kannavad naised rõivastust, mida nimetatakse burkaks. Burka katab naise täielikult ja sellel on ainult pilu, mille kaudu on näha tema silmi. Kui naine ei kanna seda rõivastust, kui ta läheb välja, vaid näitab oma nägu, juukseid ja käsi, peetakse teda alasti olevaks. Burka kandmata jätmine toob häbi endale ja perekonnale.

Skinny-dipping järves 1942. aastal


Traditsioonilise riietusega naine Lõuna-Etioopias, kus naiste hulgas on toplessness tavaline

Lääne kultuur

Lääne kultuuris elavate inimeste seas üle kogu maailma on mitmeid mõjusid sellele, kuidas ühiskonnas alastust tajutakse. Euroopa ühiskonnas ei ole tavaline, et vanemad lapsed või täiskasvanud on avalikult täiesti alasti. Enamikus Euroopa ühiskondades katavad inimesed avalikult ujudes oma suguelundid ja naised ka oma rinnad. Enamikus Euroopa ühiskondades on riietusruumid ja tualetid eraldi meeste ja naiste jaoks.

Lõuna-Euroopa riikides, kus katoliku kirik on väga oluline, ning ingliskeelsetes riikides, mida on mõjutanud puritaanlus, on alastikkuse suhtes avalikus kohas tavaliselt vähem tolerantsed. Kesk-Euroopa ja Skandinaavia riigid suhtuvad avalikku alastusse vähem.

Naturism

Naturism (või nudism) on kultuuriline ja poliitiline liikumine. Selle liikumise järgijad arvavad, et alastiolek peaks saama kõrgema väärtuse nii era- kui ka avalikus kontekstis. See on ka elustiil, mis põhineb isiklikul, perekondlikul ja/või sotsiaalsel alastiolekus.

Naturistid lükkavad tagasi praegused tagasihoidlikkuse standardid. Need standardid heidutavad inimesi teiste inimestega koos alasti olemisest, ütlevad nad. Nad soovivad luua sotsiaalse keskkonna, kus inimesed tunnevad end alasti inimeste seltskonnas mugavalt. Nad tahavad ühiskonda, kus inimesed ei karda, et neid nähakse alasti, isegi mitte avalikkuse ees.

Skandaal

Lauljatar Janet Jackson põhjustas 2004. aasta Super Bowli ajal skandaali. Ta esines vaheajal, kui tema hommikumantel liikus. Tema vasakpoolne rind oli mõne sekundi jooksul näha. Tänapäeval on see meedias tuntud kui "Wardrobe Malfunction" või "Nipplegate", kusjuures viimast on võrreldud Watergate'i skandaaliga.

Kuninglik Kunstiakadeemia haldab mõningaid muuseume Londonis ja mujal. 2008. aastal tegid nad reklaami, et rohkem inimesi külastaks nende muuseume. Selles reklaamis näitasid nad pilti alasti naisest. Selle maali tegi Lucas Cranach vanem 15. sajandil. Selle nimi on Veenus (pildil üleval). Pilt oli trükitud Londoni metroo reklaamidele. See põhjustas Londonis proteste. Protestide tõttu keeldus Transport for London reklaami kasutamise lubamisest metroos. 7. detsembril 2008 pani Internet Watch Foundation Vikipeedia artikli Virgin Killer, oma musta nimekirja. See tähendas, et enamik Suurbritannia internetikasutajaid ei saanud enam artiklile ligi. Sihtasutus tegi seda, sest nad uskusid, et albumi originaalkaane võib olla lapsporno. Vikipeedia artiklis on kujutatud kaane. Sellel on kujutatud alasti kümneaastast tüdrukut seksuaalses poosis, kus on näidatud tema rinnad.

Aafrika

Aafrikas on erinevaid traditsioone alastuse kohta. Osa Aafrikast Saharast lõuna pool (nn Sahara-tagune Aafrika) on sarnane sellega, kuidas nad olid pärast kolonialismi. Teatud Togo hõimupiirkondades on suurte perede puhul tavaline, et teatud pidustustel ei kanta üldse riideid. Teised ei kanna mingeid riideid allpool vöökohta. See võimaldab noortel meestel näha naisi ja tüdrukuid, kellega nad võivad abielluda. Kepikõnniturniirid on selleks väga populaarsed kohad.

Teistele rahvastele, nagu bantud, ei meeldi avalik alastio üldse. Üks Botswana ajaleht avaldas kord foto, kus näidati, kuidas varast karistati. Teda piitsutati palja tagumiku peale. Paljudele inimestele see ei meeldinud. Probleem ei olnud mitte piitsutamine, vaid ajaleht, mis näitas pilti.

Uganda Kavirondo hõimud on segu bantu ja nilootia immigrantidest. Traditsiooniliselt käisid nad enamasti alasti. Aja jooksul hakkasid mehed kandma Lääne kultuuri meestele sarnaseid riideid.

Moslemi kultuur

Paljude moslemite seas arvatakse, et naine ei ole korralikult riietatud, kui tema jalad, käed ja juuksed ei ole täielikult kaetud. Mõnes araabia riigis kannavad naised rõivastust, mida nimetatakse burkaks. Burka katab naise täielikult ja sellel on ainult pilu, mille kaudu on näha tema silmi. Kui naine ei kanna seda rõivastust, kui ta läheb välja, vaid näitab oma nägu, juukseid ja käsi, peetakse teda alasti olevaks. Burka kandmata jätmine toob häbi endale ja perekonnale.

Skinny-dipping järves 1942. aastal


Traditsioonilise riietusega naine Lõuna-Etioopias, kus naiste hulgas on toplessness tavaline

Alastikkus kunstis

Alastuse tasemed

On olemas erinevad alastuse tasemed. Ühiskondadel on nende tasemete jaoks erinevad moraaliväärtused. Üks selline tase on inglise keeles nn full frontal nudity. See on tavaliselt selline poos, kus alasti inimene on vaatajaga silmitsi. Selles poosis ei ole kehaosi katvaid asju. Paljud ühiskonnad peavad seda väga halvaks. Allpool olev pilt nimega Truth näitab seda poosi.

Enamik filme püüab sellist alastust mitte näidata. Seda tehakse sageli nii, et kuskile pannakse mingi ese. See ese varjab alasti näitleja või näitleja häbemepiirkonna. Sellist alastust võib näha ka pildil Woman Bathing.

Juba väga varajasest ajastust alates on alastiolek olnud kunstiteema. Üks esimesi teadaolevaid kunstiteoseid on Willendorfi Veenus. See on alasti naise kuju (väike kuju). Naise nägu ei ole nähtav. Naise kõht ja rinnad on liialdatud. Ei ole teada, mida see kujur selle valmistajate jaoks tähendas või milline tähtsus sellel oli. Alates renessansiajast alates näidati kunstiteostes üha sagedamini alasti figuure. Michelangelo on üks renessansiaja kunstnikest, kes on selle poolest tuntud.

Alastikkus fotograafias

Fotograafia algusest peale on inimesed pildistanud alasti inimesi. Mõned inimesed lihtsalt pildistasid alasti inimesi. Mõned fotod on tehtud inimeste seksuaalseks äratamiseks. Neid nimetatakse üldiselt pornograafiaks. Mõned inimesed pildistasid alasti inimesi ka seetõttu, et nad arvasid, et inimkeha on midagi ilusat, mida näidata. Need fotod ei ole tavaliselt seksuaalset laadi ja neid tuntakse kui aktfotograafiat. Sellist fotograafiat, mis jääb nende vahele, nimetatakse erootiliseks fotograafiaks.

Willendorfi Veenus on valmistatud umbes 25.000 aastat tagasi.


Naine ujumas . Foto umbes aastast 1900.

Alastikkus kunstis

Alastuse tasemed

On olemas erinevad alastuse tasemed. Ühiskondadel on nende tasemete jaoks erinevad moraaliväärtused. Üks selline tase on inglise keeles nn full frontal nudity. See on tavaliselt selline poos, kus alasti inimene on vaatajaga silmitsi. Selles poosis ei ole kehaosi katvaid asju. Paljud ühiskonnad peavad seda väga halvaks. Allpool olev pilt nimega Truth näitab seda poosi.

Enamik filme püüab sellist alastust mitte näidata. Seda tehakse sageli nii, et kuskile pannakse mingi ese. See ese varjab alasti näitleja või näitleja häbemepiirkonna. Sellist alastust võib näha ka pildil Woman Bathing.

Juba väga varajasest ajastust alates on alastiolek olnud kunstiteema. Üks esimesi teadaolevaid kunstiteoseid on Willendorfi Veenus. See on alasti naise kuju (väike kuju). Naise nägu ei ole nähtav. Naise kõht ja rinnad on liialdatud. Ei ole teada, mida see kujur selle valmistajate jaoks tähendas või milline tähtsus sellel oli. Alates renessansiajast alates näidati kunstiteostes üha sagedamini alasti figuure. Michelangelo on üks renessansiaja kunstnikest, kes on selle poolest tuntud.

Alastikkus fotograafias

Fotograafia algusest peale on inimesed pildistanud alasti inimesi. Mõned inimesed lihtsalt pildistasid alasti inimesi. Mõned fotod on tehtud inimeste seksuaalseks äratamiseks. Neid nimetatakse üldiselt pornograafiaks. Mõned inimesed pildistasid alasti inimesi ka seetõttu, et nad arvasid, et inimkeha on midagi ilusat, mida näidata. Need fotod ei ole tavaliselt seksuaalset laadi ja neid tuntakse kui aktfotograafiat. Sellist fotograafiat, mis jääb nende vahele, nimetatakse erootiliseks fotograafiaks.

Willendorfi Veenus on valmistatud umbes 25.000 aastat tagasi.


Naine ujumas . Foto umbes aastast 1900.

Alastikkus eri aegadel

Vana-Egiptus

Mood oli Vana-Egiptuses suhteliselt püsiv ja ei muutunud palju. Üldiselt ei kandnud egiptlased palju riideid. Mehed olid sageli toplata ja paljasjalgsed. Nad kandsid tavaliselt tuunikat ümber vöökoha. Naised kandsid lahtiseid riideid. Inimesed, kes näitasid prille, ei kandnud tavaliselt mingeid riideid. See kehtis nii meeste kui ka naiste kohta. Üldiselt ei kandnud lapsed mingeid riideid, kuni nad jõudsid puberteediikka, st kuni nad olid umbes kaheteistkümneaastased. Hilisemates kultuurides ei meeldinud need riietumisreeglid.

Ka eurooplastele ei meeldinud need riietusreeglid. Kui 1880. aastatel ilmus Meyers Konversationslexikon (entsüklopeedia), muudeti Ti hauakambri seinamaalingute kujutist paremal nähtava pildi võrra. Samamoodi muudeti ka teisi väljaandeid.

Vana Testament ja judaism

Piibli Vana Testamendi loomisloos mainitakse alastust kui süütuse märki. Alles pärast seda, kui Aadam ja Eeva on söönud teadmiste puust, saavad nad teadlikuks oma alastusest ja hakkavad end häbenema. Teoloogid näevad seda häbitunnet armust langemise tagajärjena. Selle tõttu aetakse nad hiljem Eedeni aiast välja. Piibel ei tee vahet häbi kui reegli mittetäitmise tagajärjel ja alastusest tuleneva häbi vahel.

Vanas Testamendis nähakse alastust sageli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse tagajärjena. Seda ei nähta reeglite rikkumise tagajärjena ja aktsepteeritakse. Hilisem õigeusu judaism näeb alastust kui halba asja.

Vana-Kreeka

Vana-Kreekas, eriti Vana-Ateenas, ei näinud inimesed probleeme alasti meestega. Alasti naisi peeti aga halvaks ja naistel oli keelatud avalikult alasti olla. Küünikud õpetasid, et maiste hüvede omamine on halb. Ka selliseid tundeid nagu häbi peeti halvaks. Alasti olemises ei olnud midagi halba.

Gümnaasium näitab juba ainuüksi oma nime järgi, et avalik alastus ei olnud Vana-Kreekas tavaline. Nimi tuleneb sõnast gynós, mis tähendab alasti. Gümnaasion oli kasutusel sportimiseks. Vana-Kreekas tehti enamik spordialasid täiesti alasti. Enamikus Vana-Kreeka paikades oli naistel keelatud sportida või osaleda spordiüritustel.

Ainus koht, kus naistel oli lubatud sporti teha, oli Sparta. Seal tegid nad samuti sporti nagu mehed, kuid neist eraldi. Nad olid ka sportimise ajal alasti.

Teine koht, kus alastust salliti, oli kunstis.

Vana-Rooma

Vana-Roomas ei olnud alastisus midagi erilist ega ebatavalist. Seda peeti pigem märgiks, et ei ole palju vaja. Inimesed ei seostanud sellega seksuaalseid tundeid. Kui roomlased olid vallutanud Vana-Kreeka, ei pidanud nad vajalikuks arutada või keelata, et olümpiamänge peeti alasti. Cato vanem mainib, et tavaliselt töötasid vooruslikud roomlased suvekuudel alasti.

Keldid, saksa hõimud

Keldi ja germaani hõimud suplesid koos jõgedes ja järvedes alasti ning mõnikord kasvasid lapsed alasti üles. Roomlased räägivad ka, et mõned neist võitlesid roomlastega alasti.

Džainism ja hinduism

Nii džainismil kui ka hinduismil on erilised mungad. Džainismis nimetatakse neid Digambarideks (või Digambarradeks), hinduismis aga Sadhudeks. Mõlemad elavad askeetlikku eluviisi ja on oma kogukonnas väga lugupeetud. Selle elustiili juurde kuulub ka see, et nad kannavad vähe või ei kanna üldse riideid.

Alastikkus ja seksuaalsus

Paljudes kultuurides, kus oodatakse teatud tagasihoidlikkust, seostatakse alastust seksuaalsusega. Need kultuurid tunnevad tavaliselt striptiisi mingis vormis. Kui nende kultuuride peavoolumeedias näidatakse sugude erinevust, peetakse seda sageli seksuaalseks. Ladina kultuurides ei luba üldine tagasihoidlikkuse määratlus üldiselt suguelundite alastust, kuid selle määratlus, mis on rõve, on muutunud ja naiste rindu paljastatakse või kujutatakse nüüd tavaliselt ilma skandaalita.

Alastsus seksuaalpartneri ees on laialdaselt aktsepteeritud, kuid võib olla piiranguid - näiteks ainult seksimise ajal ja kohas või hämaras valguses, koos partneriga suplemise ajal või pärast seda, linaga või tekiga kaetud või magamise ajal.

Muusikud ja tantsijad haual Theobas, umbes 1400 eKr. Tantsivad naised on alasti, flööti mängivad kunstnikud näevad välja paljasjalgsed.


Rooma keiser Antoninus Pius, kes poseerib nagu kreeka kangelane.


Sitsiilia villas asuv mosaiik näitab, mida Vana-Rooma tüdrukud sportides kandsid.

Alastikkus eri aegadel

Vana-Egiptus

Mood oli Vana-Egiptuses suhteliselt püsiv ja ei muutunud palju. Üldiselt ei kandnud egiptlased palju riideid. Mehed olid sageli toplata ja paljasjalgsed. Nad kandsid tavaliselt tuunikat ümber vöökoha. Naised kandsid lahtiseid riideid. Inimesed, kes näitasid prille, ei kandnud tavaliselt mingeid riideid. See kehtis nii meeste kui ka naiste kohta. Üldiselt ei kandnud lapsed mingeid riideid, kuni nad jõudsid puberteediikka, st kuni nad olid umbes kaheteistkümneaastased. Hilisemates kultuurides ei meeldinud need riietumisreeglid.

Ka eurooplastele ei meeldinud need riietusreeglid. Kui 1880. aastatel ilmus Meyers Konversationslexikon (entsüklopeedia), muudeti Ti hauakambri seinamaalingute kujutist paremal nähtava pildi võrra. Samamoodi muudeti ka teisi väljaandeid.

Vana Testament ja judaism

Piibli Vana Testamendi loomisloos mainitakse alastust kui süütuse märki. Alles pärast seda, kui Aadam ja Eeva on söönud teadmiste puust, saavad nad teadlikuks oma alastusest ja hakkavad end häbenema. Teoloogid näevad seda häbitunnet armust langemise tagajärjena. Selle tõttu aetakse nad hiljem Eedeni aiast välja. Piibel ei tee vahet häbi kui reegli mittetäitmise tagajärjel ja alastusest tuleneva häbi vahel.

Vanas Testamendis nähakse alastust sageli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse tagajärjena. Seda ei nähta reeglite rikkumise tagajärjena ja aktsepteeritakse. Hilisem õigeusu judaism näeb alastust kui halba asja.

Vana-Kreeka

Vana-Kreekas, eriti Vana-Ateenas, ei näinud inimesed probleeme alasti meestega. Alasti naisi peeti aga halvaks ja naistel oli keelatud avalikult alasti olla. Küünikud õpetasid, et maiste hüvede omamine on halb. Ka selliseid tundeid nagu häbi peeti halvaks. Alasti olemises ei olnud midagi halba.

Gümnaasium näitab juba ainuüksi oma nime järgi, et avalik alastus ei olnud Vana-Kreekas tavaline. Nimi tuleneb sõnast gynós, mis tähendab alasti. Gümnaasion oli kasutusel sportimiseks. Vana-Kreekas tehti enamik spordialasid täiesti alasti. Enamikus Vana-Kreeka paikades oli naistel keelatud sportida või osaleda spordiüritustel.

Ainus koht, kus naistel oli lubatud sporti teha, oli Sparta. Seal tegid nad samuti sporti nagu mehed, kuid neist eraldi. Nad olid ka sportimise ajal alasti.

Teine koht, kus alastust salliti, oli kunstis.

Vana-Rooma

Vana-Roomas ei olnud alastisus midagi erilist ega ebatavalist. Seda peeti pigem märgiks, et ei ole palju vaja. Inimesed ei seostanud sellega seksuaalseid tundeid. Kui roomlased olid Vana-Kreeka vallutanud, ei pidanud nad vajalikuks arutada või keelata, et olümpiamänge peeti alasti. Cato vanem mainib, et tavaliselt töötasid vooruslikud roomlased suvekuudel alasti.

Keldid, saksa hõimud

Keldi ja germaani hõimud suplesid koos jõgedes ja järvedes alasti ning mõnikord kasvasid lapsed alasti üles. Roomlased räägivad ka, et mõned neist võitlesid roomlastega alasti.

Džainism ja hinduism

Nii džainismil kui ka hinduismil on erilised mungad. Džainismis nimetatakse neid Digambarideks (või Digambarradeks), hinduismis aga Sadhudeks. Mõlemad elavad askeetlikku eluviisi ja on oma kogukonnas väga lugupeetud. Selle elustiili juurde kuulub ka see, et nad kannavad vähe või ei kanna üldse riideid.

Alastikkus ja seksuaalsus

Paljudes kultuurides, kus oodatakse teatud tagasihoidlikkust, seostatakse alastust seksuaalsusega. Need kultuurid tunnevad tavaliselt striptiisi mingis vormis. Kui nende kultuuride peavoolumeedias näidatakse sugude erinevust, peetakse seda sageli seksuaalseks. Ladina kultuurides ei luba üldine tagasihoidlikkuse määratlus üldiselt suguelundite alastust, kuid selle määratlus, mis on rõve, on muutunud ja naiste rindu paljastatakse või kujutatakse nüüd tavaliselt ilma skandaalita.

Alastsus seksuaalpartneri ees on laialdaselt aktsepteeritud, kuid võib olla piiranguid - näiteks ainult seksimise ajal ja kohas või hämaras valguses, koos partneriga suplemise ajal või pärast seda, linaga või tekiga kaetud või magamise ajal.

Muusikud ja tantsijad haual Theobas, umbes 1400 eKr. Tantsivad naised on alasti, flööti mängivad kunstnikud näevad välja paljasjalgsed.


Rooma keiser Antoninus Pius, kes poseerib nagu kreeka kangelane.


Sitsiilia villas asuv mosaiik näitab, mida Vana-Rooma tüdrukud sportides kandsid.

Avalik alastus

Alastiolek spordis ajaloos

Vana-Kreekas peeti normaalseks, et spordivõistlustel, näiteks olümpiamängudel, osalenud sportlased olid enamikul võistlustel alasti. Tollal ei lubatud naistel osaleda ega mänge vaadata. Naiste alastiolekus oli taunitud.

20. sajandil oli Ameerika Ühendriikides väga tavaline, et poisid ujusid alasti. Tavaliselt leidsid poisid ujumiseks jõgesid, tiike või järvi. Kui seal ei olnud tüdrukuid ega täiskasvanuid, võtsid poisid ujumiseks lihtsalt riided seljast. Ameerika Ühendriikides kutsutakse harrastuslikku (lõbusat) alasti ujumist (kuid mitte koolide alasti ujumist) sageli skinny dippinguks. Poisid ei hoolinud sellest, kui teised poisid neid ilma riieteta nägid. Vaesed poisid ja talupojad ei omanud isegi ujumisriietust. Mõned teismelised, tavaliselt poisid, käivad ikka veel alasti ujumas. See on kõige tavalisem väljaspool linnu.

Kuni 1960ndate keskpaigani olid poisid basseinides tavaliselt alasti. Alates 1890. aastatest kuni 1962. aastani ujusid mehed ja poisid alasti YMCA-s (Young Men's Christian Association.) YMCA on organisatsioon, millel on Ameerika Ühendriikides palju ujulaid. Pärast seda, kui naistel lubati YMCA-sse astuda, muutus reegel. Keegi ei saanud seal alasti ujuda.

Koolide ujula- ja avalikes basseinides olid poistele ja tüdrukutele erinevad ujumisajad. Mõnikord olid basseinis tüdrukutele ujumisriided selga pandud. Paljudel peredel ei olnud siis raha, et lastele ujumisriideid osta.

Enamikus Ameerika Ühendriikide keskkoolides käskisid õpetajad poistel ujuda ilma ujumisriieteta. See oli poiste jaoks normaalne. Tüdrukutele ei olnud koolis alasti ujumine tavaliselt lubatud. (Üksikutes koolides oli tüdrukutele alasti ujumine lubatud. Mõnes koolis ei lubatud tüdrukutel üldse ujuda). Houstonis, Texase osariigi keskkoolides pidid poisid ujuma alasti alates 1930. aastast või varem kuni 1960. aastate keskpaigani. Chicago, Illinoisi osariigi koolides pidid poisid ujuma alasti kuni 1970. aastate alguseni.

Kuni 1960. aastateni oli paljudes kolledžites ja ülikoolides meeste jaoks reegliks alasti ujumine. Mõnes kolledžis olid ainult meessoost üliõpilased. Teistes kolledžites olid ainult naisüliõpilased. Kolledžites, kus olid mehed ja naised, olid meeste ja naiste jaoks eraldi basseinid või erinevad ujumisajad.

Ameerika Ühendriikides ja Kanadas ei toimu praegu koolis alasti ujumist.

Alastiolek spordis täna

On mõned kohad, kus inimesed ujuvad alasti. Inimesed ujuvad alasti spetsiaalsetes rõivastuseta randades. Tavaliselt nimetatakse neid alasti randadeks. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas ei ole see nii levinud kui Euroopas. Mõnikord kuulub rand linnale või maakonnale. Mõnikord kuulub rand osariigile või provintsile. Mõnikord kuulub rand föderaalsele (riiklikule) valitsusele. Vabatahtlik tähendab, et inimesed võivad ujuda kas alasti või ujumisriietega. Tavaliselt ei ütle valitsus inimestele, et nad peavad olema alasti. Iga inimene võib ise valida, mida kanda.

Mõnel inimesel on oma majas bassein. Mõnel inimesel on tagahoovis välibassein või tiik. Mõned inimesed ujuvad oma basseinis või tiigis alasti. Mõnikord kaebavad naabrid. Mõned inimesed ujuvad alasti järvedes või jõgedes, kui nad lähevad telkima. Mõnes avalikus basseinis on eriaeg või eripäevad, mil saab alasti ujuda. See on tavalisem avalikes sisebasseinides.

Klubides, mis on mõeldud inimestele, kellele meeldib olla alasti, on tavaliselt alasti ujumine. Neid nimetatakse tavaliselt nudistide klubideks või nudistide puhkekodudeks. Retriit on nagu laager või park. See on tavaliselt linnast eemal. Palju aastaid tagasi nimetati neid tavaliselt nudistide klubideks. Nüüdseks on nudistide klubi nimetus vähem levinud. Kui on piisavalt ruumi, võivad klubis olla ka muud alasti spordialad. Mõnikord mängitakse seal ka alasti võrkpalli või alasti korvpalli. Mõnikord on neil ka alasti jalgpall (jalgpall), kui neil on suur ruum. Mõnikord kasutavad inimesed paate ilma riieteta. Mõnikord kasutavad inimesed purjepaati, sõudepaati või kanuud alasti. Mõnikord on kirikule kuuluvas laagris või puhkekodus alasti ujumine või muud spordialad.

Alastiolekus ainult samaealiste inimestega

Kui majas on bassein või tiik, siis mõnikord ujuvad teismelised hea meelega koos oma teismeliste sõprade või vendade või õdedega alasti. Nad ei pruugi soovida, et nende vanemad neid alasti näeksid. Nad ei pruugi soovida, et palju nooremad vennad või õed neid alasti näeksid. Mõnikord on vanemad õnnelikud, kui nad saavad koos teiste täiskasvanutega alasti ujuda. Nad võivad rõõmuga ujuda alasti koos väikeste lastega. Kuid nad ei pruugi soovida, et teismelised neid alasti näeksid.

Erinev käitumine erinevates kohtades

Mõnikord on inimestel eri kohtades erinevad reeglid (mida mõnikord nimetatakse sotsiaalseteks normideks). Näiteks ei pruugi inimesed perekonnas kodus alasti olla. Nad võivad pärast duši või vanni alati rätiku enda ümber panna. Aga kui nad lähevad kuhugi mujale, võivad reeglid muutuda. Pered lähevad mõnikord puhkusele (puhkusele) telkima või majja (mida mõnes kohas nimetatakse ka järvemajaks või rannamajaks või suvilaks). Seal võivad pereliikmed ujuda või alasti päikese käes lamada. Nad võivad koos alasti hommikusööki süüa. Samad inimesed. Teine koht. See, mis on nende jaoks normaalne, oodatav või mugav, muutub vastavalt kohale või olukorrale.

Mõned pered, kelle majas on välibassein, on kehtestanud reegli, et majas ei tohi alasti olla. Nad ujuvad alasti, lamavad päikese käes alasti, kuid panevad riided või rätiku selga, kui nad tulevad majja. See reegel võib olla viisakuse või austuse näitamiseks teiste vastu. Fancy väljendus selle kohta on viisakus. See on võrreldav reegliga nagu "mobiilseid seadmeid (nagu telefonid) võib kasutada hommikusöögi ajal, kuid mitte õhtusöögi ajal".

Ühised tegevused alasti

Vähemalt alates 20. sajandi algusest on tekkinud liikumine, kus inimesed tahavad koos teha mõningaid asju, kui nad on alasti. Mõnikord nähti seda lihtsalt funktsionaalselt, nagu ühist suplust tiigis või järves. Mõned inimesed teevad koos (alasti) muid tegevusi, kus alasti olemine tavaliselt ei ole nõutav. Näiteks eelistavad mõned inimesed alasti päevitamist, kui muidu võiks kanda ujumisriietust. On olemas mõned alasti jalgrattamatkad. Seda liikumist nimetatakse üldiselt nudismiks või nudismiks. 2009. aastal hääletas Appenzell Innerrhoden, väike Šveitsi kanton, alasti matkamise lõpetamise poolt. Saksa turistid on kõndinud alasti läbi Alpide, kandes ainult saapaid, sokke ja seljakotti. Kanton trahvib alastuid matkajaid 200 Šveitsi frangi suuruse trahviga.

Alastiolek ja tervis

20. sajandi looduslusliikumine väidab, et alasti olemine on tervislik. Alates 1853. aastast ütles reformierakondlane Arnold Rikli, et päikese- ja õhuvannitamine on hea asi ja et see saab oma täieliku potentsiaali anda ainult siis, kui seda tehakse alasti. Paljud neist seisukohtadest on tänaseks osutunud valeks. Suitsetamisest ja alkoholist loobumine on tervisele kasulik, sõltumata sellest, kas kanda riideid või mitte. Inimesed kannatavad ka siis, kui nad liiga vähe päikese käes viibivad, kui nad on riides. Niiskete riiete kandmine võib põhjustada tsüstiiti (põiepõie infektsioon).

Mõned arstid soovitavad magada mugavas riietuses või magada alasti. Mõnel hetkel dikteerib mood väga kitsalt istuvaid riideid. Need võivad tervisele halvasti mõjuda.

Alastiolek ja seadus

Paljudes Euroopa riikides ei ole avalikus kohas alasti olemine karistatav, kui keegi ei tunne end ahistatuna. Alasti olemine kohtade lähedal, kus inimesed riideid vahetavad, on tavaline ja paljudes jurisdiktsioonides seaduslik. Avalikus ruumis alasti olemist käsitletakse sageli eriseadustega (mis on tehtud politsei jaoks). Sellisel juhul juhtub sageli nii, et politsei määrab rikkujale trahvi ja käsib tal mujale minna. Teatud kohtades on hakatud vastu võtma seadusi, mis keelavad alastust teatud kohas. Tuntud juhtum on see, et Appenzelli kanton Inner Rhodes võttis vastu seaduse, mis keelab alasti matkamise.

Ajaloolistel põhjustel on paljud ingliskeelsed riigid alasti inimeste suhtes vähem sallivad. Ekshibitsionistid saavad seksuaalset naudingut sellest, et nad end alasti või osaliselt alasti näitavad. Seaduse kontekstis käsitletakse ekshibitsionismi sageli erinevalt.

Mõnedes lääneriikides, näiteks Kanadas ja Ühendkuningriigis, ei ole seadusi, mis keelaksid avalikus kohas alasti ujumise. Kanadas on palju väikesi järvi, kus on vähe maju ja inimesi. Inimesed ujuvad neis mõnikord alasti. Sageli ujuvad inimesed alasti öösel või väga varahommikul.

Ameerika Ühendriikides ei ole föderaalset (riiklikku) seadust, mis keelaks alastiolekut riiklikes randades. Kuid mõnikord on olemas kohalikud seadused, mis ütlevad, et inimesed ei tohi olla alasti. Mõnikord arreteerib kohalik politsei inimesi föderaalsetel maadel või randades. Mõnikord kasutab politsei üldisi seadusi, öeldes, et alastiolek on rahu häirimine.

Naine harjutab vibulaskmist alasti


Naturistid Floridas


Alasti telkimine


Naine koos bodypaint art

Avalik alastus

Alastikkus spordis ajaloos

Vana-Kreekas peeti normaalseks, et spordivõistlustel, näiteks olümpiamängudel, osalenud sportlased olid enamikul võistlustel alasti. Tollal ei lubatud naistel osaleda ega mänge vaadata. Naiste alastiolekus oli taunitud.

20. sajandil oli Ameerika Ühendriikides väga tavaline, et poisid ujusid alasti. Tavaliselt leidsid poisid ujumiseks jõgesid, tiike või järvi. Kui seal ei olnud tüdrukuid ega täiskasvanuid, võtsid poisid ujumiseks lihtsalt riided seljast. Ameerika Ühendriikides kutsutakse harrastuslikku (lõbusat) alasti ujumist (kuid mitte koolide alasti ujumist) sageli skinny dippinguks. Poisid ei hoolinud sellest, kui teised poisid neid ilma riieteta nägid. Vaesed poisid ja talupojad ei omanud isegi ujumisriietust. Mõned teismelised, tavaliselt poisid, käivad ikka veel alasti ujumas. See on kõige tavalisem väljaspool linnu.

Kuni 1960ndate keskpaigani olid poisid basseinides tavaliselt alasti. Alates 1890. aastatest kuni 1962. aastani ujusid mehed ja poisid alasti YMCA-s (Young Men's Christian Association.) YMCA on organisatsioon, millel on Ameerika Ühendriikides palju ujulaid. Pärast seda, kui naistel lubati YMCA-sse astuda, muutus reegel. Keegi ei saanud seal alasti ujuda.

Koolide ujula- ja avalikes basseinides olid poistele ja tüdrukutele erinevad ujumisajad. Mõnikord olid basseinis tüdrukutele ujumisriided selga pandud. Paljudel peredel ei olnud siis raha, et lastele ujumisriideid osta.

Enamikus Ameerika Ühendriikide keskkoolides käskisid õpetajad poistel ujuda ilma ujumisriieteta. See oli poiste jaoks normaalne. Tüdrukutele ei olnud koolis alasti ujumine tavaliselt lubatud. (Üksikutes koolides oli tüdrukutele alasti ujumine lubatud. Mõnes koolis ei lubatud tüdrukutel üldse ujuda). Houstonis, Texase osariigi keskkoolides pidid poisid ujuma alasti alates 1930. aastast või varem kuni 1960. aastate keskpaigani. Chicago, Illinoisi osariigi koolides pidid poisid ujuma alasti kuni 1970. aastate alguseni.

Kuni 1960. aastateni oli paljudes kolledžites ja ülikoolides meeste jaoks reegliks alasti ujumine. Mõnes kolledžis olid ainult meessoost üliõpilased. Teistes kolledžites olid ainult naisüliõpilased. Kolledžites, kus olid mehed ja naised, olid meeste ja naiste jaoks eraldi basseinid või erinevad ujumisajad.

Ameerika Ühendriikides ja Kanadas ei toimu praegu koolis alasti ujumist.

Alastiolek spordis täna

On mõned kohad, kus inimesed ujuvad alasti. Inimesed ujuvad alasti spetsiaalsetes rõivastuseta randades. Tavaliselt nimetatakse neid alasti randadeks. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas ei ole see nii levinud kui Euroopas. Mõnikord kuulub rand linnale või maakonnale. Mõnikord kuulub rand osariigile või provintsile. Mõnikord kuulub rand föderaalsele (riiklikule) valitsusele. Vabatahtlik tähendab, et inimesed võivad ujuda kas alasti või ujumisriietega. Tavaliselt ei ütle valitsus inimestele, et nad peavad olema alasti. Iga inimene võib ise valida, mida kanda.

Mõnel inimesel on oma majas bassein. Mõnel inimesel on tagahoovis välibassein või tiik. Mõned inimesed ujuvad oma basseinis või tiigis alasti. Mõnikord kaebavad naabrid. Mõned inimesed ujuvad alasti järvedes või jõgedes, kui nad lähevad telkima. Mõnes avalikus basseinis on eriaeg või eripäevad, mil saab alasti ujuda. See on tavalisem avalikes sisebasseinides.

Klubides, mis on mõeldud inimestele, kellele meeldib olla alasti, on tavaliselt alasti ujumine. Neid nimetatakse tavaliselt nudistide klubideks või nudistide puhkekodudeks. Retriit on nagu laager või park. See on tavaliselt linnast eemal. Palju aastaid tagasi nimetati neid tavaliselt nudistide klubideks. Nüüdseks on nudistide klubi nimetus vähem levinud. Kui on piisavalt ruumi, võivad klubis olla ka muud alasti spordialad. Mõnikord mängitakse seal ka alasti võrkpalli või alasti korvpalli. Mõnikord on neil ka alasti jalgpall (jalgpall), kui neil on suur ruum. Mõnikord kasutavad inimesed paate ilma riieteta. Mõnikord kasutavad inimesed purjepaati, sõudepaati või kanuud alasti. Mõnikord on kirikule kuuluvas laagris või puhkekodus alasti ujumine või muud spordialad.

Alastiolekus ainult samaealiste inimestega

Kui majas on bassein või tiik, siis mõnikord ujuvad teismelised hea meelega koos oma teismeliste sõprade või vendade või õdedega alasti. Nad ei pruugi soovida, et nende vanemad neid alasti näeksid. Nad ei pruugi soovida, et palju nooremad vennad või õed neid alasti näeksid. Mõnikord on vanemad õnnelikud, kui nad saavad koos teiste täiskasvanutega alasti ujuda. Nad võivad rõõmuga ujuda alasti koos väikeste lastega. Kuid nad ei pruugi soovida, et teismelised neid alasti näeksid.

Erinev käitumine erinevates kohtades

Mõnikord on inimestel eri kohtades erinevad reeglid (mida mõnikord nimetatakse sotsiaalseteks normideks). Näiteks ei pruugi inimesed perekonnas kodus alasti olla. Nad võivad pärast duši või vanni alati rätiku enda ümber panna. Aga kui nad lähevad kuhugi mujale, võivad reeglid muutuda. Pered lähevad mõnikord puhkusele (puhkuseks) telkima või majja (mida mõnes kohas nimetatakse ka järvemajaks või rannamajaks või suvilaks). Seal võivad pereliikmed ujuda või alasti päikese käes lamada. Nad võivad koos alasti hommikusööki süüa. Samad inimesed. Teine koht. See, mis on nende jaoks normaalne, oodatav või mugav, muutub vastavalt kohale või olukorrale.

Mõned pered, kelle majas on välibassein, on kehtestanud reegli, et majas ei tohi alasti olla. Nad ujuvad alasti, lamavad päikese käes alasti, kuid panevad riided või rätiku selga, kui nad tulevad majja. See reegel võib olla viisakuse või austuse näitamiseks teiste vastu. Fancy väljendus selle kohta on viisakus. See on võrreldav reegliga nagu "mobiilseid seadmeid (nagu telefonid) võib kasutada hommikusöögi ajal, kuid mitte õhtusöögi ajal".

Ühised tegevused alasti

Vähemalt alates 20. sajandi algusest on tekkinud liikumine, kus inimesed tahavad koos teha mõningaid asju, kui nad on alasti. Mõnikord nähti seda lihtsalt funktsionaalselt, nagu ühist suplust tiigis või järves. Mõned inimesed teevad koos (alasti) muid tegevusi, kus alasti olemine tavaliselt ei ole nõutav. Näiteks eelistavad mõned inimesed alasti päevitamist, kui muidu võiks kanda ujumisriietust. On olemas mõned alasti jalgrattamatkad. Seda liikumist nimetatakse üldiselt nudismiks või nudismiks. 2009. aastal hääletas Appenzell Innerrhoden, väike Šveitsi kanton, alasti matkamise lõpetamise poolt. Saksa turistid on kõndinud alasti läbi Alpide, kandes ainult saapaid, sokke ja seljakotti. Kanton trahvib alastuid matkajaid 200 Šveitsi frangi suuruse trahviga.

Alastiolek ja tervis

20. sajandi looduslusliikumine väidab, et alasti olemine on tervislik. Alates 1853. aastast ütles reformierakondlane Arnold Rikli, et päikese- ja õhuvannitamine on hea asi ja et see saab oma täieliku potentsiaali anda ainult siis, kui seda tehakse alasti. Paljud neist seisukohtadest on tänaseks osutunud valeks. Suitsetamisest ja alkoholist loobumine on tervisele kasulik, sõltumata sellest, kas kanda riideid või mitte. Inimesed kannatavad ka siis, kui nad liiga vähe päikese käes viibivad, kui nad on riides. Niiskete riiete kandmine võib põhjustada tsüstiiti (kusepõie infektsioon).

Mõned arstid soovitavad magada mugavas riietuses või magada alasti. Mõnel hetkel dikteerib mood väga kitsalt istuvaid riideid. Need võivad tervisele halvasti mõjuda.

Alastiolek ja seadus

Paljudes Euroopa riikides ei ole avalikus kohas alasti olemine karistatav, kui keegi ei tunne end ahistatuna. Alasti olemine kohtade lähedal, kus inimesed riideid vahetavad, on tavaline ja paljudes jurisdiktsioonides seaduslik. Avalikus ruumis alasti olemist käsitletakse sageli eriseadustega (mis on tehtud politsei jaoks). Sellisel juhul juhtub sageli nii, et politsei määrab rikkujale trahvi ja käsib tal mujale minna. Teatud kohtades on hakatud vastu võtma seadusi, mis keelavad alastust teatud kohas. Tuntud juhtum on see, et Appenzelli kanton Inner Rhodes võttis vastu seaduse, mis keelab alasti matkamise.

Ajaloolistel põhjustel on paljud ingliskeelsed riigid alasti inimeste suhtes vähem sallivad. Ekshibitsionistid saavad seksuaalset naudingut sellest, et nad end alasti või osaliselt alasti näitavad. Seaduse kontekstis käsitletakse ekshibitsionismi sageli erinevalt.

Mõnedes lääneriikides, näiteks Kanadas ja Ühendkuningriigis, ei ole seadusi, mis keelaksid avalikus kohas alasti ujumise. Kanadas on palju väikesi järvi, kus on vähe maju ja inimesi. Inimesed ujuvad neis mõnikord alasti. Sageli ujuvad inimesed alasti öösel või väga varahommikul.

Ameerika Ühendriikides ei ole föderaalset (riiklikku) seadust, mis keelaks alastiolekut riiklikes randades. Kuid mõnikord on olemas kohalikud seadused, mis ütlevad, et inimesed ei tohi olla alasti. Mõnikord arreteerib kohalik politsei inimesi föderaalsetel maadel või randades. Mõnikord kasutab politsei üldisi seadusi, öeldes, et alastiolek on rahu häirimine.

Naine harjutab vibulaskmist alasti


Naturistid Floridas


Alasti telkimine


Naine koos bodypaint art

Alastiolek kui kommunikatsioonivorm

Alastiolek kui protestivorm

Mõned inimesed kasutavad alastust protestina, nagu näiteks Ameerika Ühendriikides toimuv liikumine, mis soovib, et paljasrinnalisi mehi ja naisi koheldaks võrdselt. See liikumine võitleb naiste õiguse eest olla topless. Sageli tehakse seda topless-monstratsioonidega.

Üks näide sellest, et alastust kasutati ka keskajal protestivormina, on lugu leedi Godivast. Räägitakse, et ta ratsutas läbi Coventry täiesti alasti, ainult oma pikkade juustega kaetud. Ta tegi seda protestiks kõrgete maksude vastu.

Alastuse kasutamine reklaami eesmärgil

Alastust kasutatakse sageli selleks, et juhtida klientide tähelepanu konkreetsele tootele. Nii näidatakse ajakirjade kaanel sageli alasti või väga vähe riietatud inimesi, isegi kui ajakirja sisu ei ole alastusega seotud. Alasti inimesi kasutatakse mõnikord seoses kehamaalingutega üritustel lendlehtede levitamiseks.

See kasutab erootilisi stiimuleid, eriti vastassugupoole inimestele. Teisest küljest tundub, et alastiolekus toimib sellistes kontekstides iseenesest. Avalikes kohtades on alastust harva näha ja inimesed üldiselt ei oota seda. Mida rohkem seda aga kasutatakse, seda vähem see mõjub inimestele. Mingil hetkel on see muutunud normaalseks.

Inimesed protestivad alastuse keelustamise vastu San Franciscos 2013. aastal.


Alasti tüdruk jagab flaiereid Love Parade'il

Alastiolek kui kommunikatsioonivorm

Alastiolek kui protestivorm

Mõned inimesed kasutavad alastust protestina, nagu näiteks Ameerika Ühendriikides toimuv liikumine, mis soovib, et paljasrinnalisi mehi ja naisi koheldaks võrdselt. See liikumine võitleb naiste õiguse eest olla topless. Sageli tehakse seda topless-monstratsioonidega.

Üks näide sellest, et alastust kasutati ka keskajal protestivormina, on lugu leedi Godivast. Räägitakse, et ta ratsutas läbi Coventry täiesti alasti, ainult oma pikkade juustega kaetud. Ta tegi seda protestiks kõrgete maksude vastu.

Alastuse kasutamine reklaami eesmärgil

Alastust kasutatakse sageli selleks, et juhtida klientide tähelepanu konkreetsele tootele. Nii näidatakse ajakirjade kaanel sageli alasti või väga vähe riietatud inimesi, isegi kui ajakirja sisu ei ole alastusega seotud. Alasti inimesi kasutatakse mõnikord seoses kehamaalingutega üritustel lendlehtede levitamiseks.

See kasutab erootilisi stiimuleid, eriti vastassugupoole inimestele. Teisest küljest tundub, et alastiolekus toimib sellistes kontekstides iseenesest. Avalikes kohtades on alastust harva näha ja inimesed üldiselt ei oota seda. Mida rohkem seda aga kasutatakse, seda vähem see mõjub inimestele. Mingil hetkel on see muutunud normaalseks.

Inimesed protestivad alastuse keelustamise vastu San Franciscos 2013. aastal.


Alasti tüdruk jagab flaiereid Love Parade'il

Alastiolek ja lapsed

Enamikul lastel tekib häbitunne alles umbes viieaastaselt. Sel põhjusel on toimunud arutelud. Need arutelud püüavad vastata kahele põhiküsimusele:

• Kas lapsed peaksid nägema alasti täiskasvanuid?
• Kas lapsed peaksid üksteist alasti nägema?

Erinevatel inimestel on sel teemal erinevad arvamused.

Alasti lapsed

Kunstiteosed, nagu maalid, kujud või fotod, on kujutanud alasti lapsi või alasti lapsi koos alasti täiskasvanutega. Viimastel aastatel on alasti laste näitamine muutunud üha problemaatilisemaks, eriti fotode puhul. Mõnel juhul on kohtud pidanud lastepornoks vanemate tehtud fotosid, mis näitavad nende väikelast või väikest last alasti. 2008. aasta mais korraldas Austraalia Sydneys politsei reidi fotograaf Bill Hensoni näitusele. See näitus näitas pilte alasti lastest. Rünnak toimus lapsporno süüdistuste alusel. Sellised juhtumid saatsid ühiskonnale tugeva sõnumi.

Lapsed näevad oma vanemaid alasti

Inimesed ei suuda kokku leppida, kas vanemad peaksid oma laste ees alasti ilmuma. Gordon ja Schroeder ütlevad, et vanemate alastiolekus on perekonniti väga erinev. Nende sõnul "ei ole midagi (..) halba selles, et lastega koos supelda või muul viisil nende ees alasti esineda". Nende arvates võib see anda vanematele võimaluse anda olulist teavet. Nad märgivad, et viie- kuni kuueaastaseks saades hakkab lastel arenema tagasihoidlikkuse tunne, ja soovitavad vanematele, kes soovivad olla tundlikud oma laste soovide suhtes, piirata sellist tegevust alates sellest vanusest.

Bonner soovitab vältida alastust kodus, kus lapsed näitavad seksuaalset käitumist, mida peetakse problemaatiliseks.

Alfred Kinsey uuringust selgus, et 75% osalejatest väitis, et nende lapsepõlves ei olnud kodus kunagi alastust, 5% neist ütles, et kodus oli alastust "harva", 3% ütles, et "sageli" ja 17% ütles, et see oli "tavaline". Uuringus leiti, et meeste ja naiste poolt teatatud alastuse sageduse osas kodus ei olnud märkimisväärset erinevust.

1995. aasta kirjanduse ülevaates jõudis Paul Okami järeldusele, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis seostaksid vanemate alastiolekusse sattumist mis tahes negatiivse mõjuga. Kolm aastat hiljem lõpetas tema töörühm 18 aastat kestnud pikilõikeuuringu, mis näitas, et kui üldse, siis oli selline kokkupuude seotud kerge soodsa mõjuga, eriti poiste puhul.

Lapsed näevad teisi inimesi alasti

Erinevates kultuurides on erinevad arvamused selle kohta, kas lapsed peaksid nägema teisi inimesi peale oma vanemate ja teisi lapsi alasti. Üldiselt on arvamused ka erinevad, sõltuvalt sellest, kui vana on laps ja millises kontekstis alastiolekut näidatakse.

Paljud riigid on teinud seadusi, mis peaksid kaitsma lapsi selle eest, et nad ei näeks juhuslikult seksistseene televisioonis. Nii ei tohi selliseid stseene tavaliselt päevasel ajal näidata. Briti televisioonis ei tohi selliseid stseene näidata ajavahemikus 5.30 ja 21.00. Kellaaega, mil lastele mittesobivat sisu võib näidata, nimetatakse "watershed". Ringhäälingukoodeks nõuab, et "alastiolekteerimine enne "watershed" peab olema kontekstiga põhjendatud".

Õpilased koos duši all

Mõnikord on olnud probleemiks laste alastisus teiste laste ees. Euroopas on tavaline, et kõik õpilased käivad pärast sporditunde koos duši all. Tavaliselt on duši all käimine sooliselt eraldatud.

Ameerika Ühendriikides ja mõnes ingliskeelses Kanadas on maksudest rahastatavate koolide õpilased ajalooliselt kohustatud pärast kehalise kasvatuse tundi koos samasooliste klassikaaslastega duši all käima. Ameerika Ühendriikides on avalikkuse vastuseis ja kohtuprotsesside oht viinud selleni, et mitmed koolipiirkonnad on viimastel aastatel muutnud poliitikat, muutes duši all käimise vabatahtlikuks. Nüüd ei ole ühine duši all käimine (mida mõnikord nimetatakse ka ühiseks alasti duši all käimiseks) pärast spordiõpetust enam tavaline Ameerika Ühendriikide ja Kanada koolides. Paljud õpilased kannavad duši all lühikesi pükse. Uutes koolides on iga õpilase jaoks eraldi (individuaalsed) dušikabiinid (kapid), kus ta saab duši all käia. Paljudes vanades koolides ei kasutata kunagi duširuume. Õpilased lähevad järgmisesse klassi higisena ja haisevana. Kolledžites, avalikes basseinides, ülikoolides ja terviseklubides on ühine alasti duši all käimine endiselt tavaline. Mõnes avalikus ujulas ei saa mehed ja naised kasutada sama duširuumi, mida kasutavad vastavalt poisid ja tüdrukud. (Need reeglid on levinud Kanadas ja Ameerika Ühendriikides).

Colorado osariigi kohtuasi märkis, et õpilastel on pärast kehalise kasvatuse tundi duši all käies vähenenud privaatsuse ootus seoses "ühise riietumisega". Ühe keskkooli direktori intervjuu kohaselt oli enamik vastuväiteid, mida ta oli kuulnud koolide duši all käimise kohta, tegelikult pärit pigem õpilaste vanematelt kui õpilastelt endilt.

Mõtteviisi muutus hõlmab ka kiusamise, homo- ja teiste LGBTQ-õpilaste arvestamise ja kehapildi küsimusi (näiteks väga suured või väga peenikesed õpilased tunnevad end ebamugavalt, kui neid alasti nähakse).

Kaks last ujumas väikeses metallist vannis


Francis Sutcliffe'i vesirotid, värviline foto, umbes 1890. aasta


Ühisdoosid olid varem tavalised

Alastiolek ja lapsed

Enamikul lastel tekib häbitunne alles umbes viieaastaselt. Sel põhjusel on toimunud arutelud. Need arutelud püüavad vastata kahele põhiküsimusele:

• Kas lapsed peaksid nägema alasti täiskasvanuid?
• Kas lapsed peaksid üksteist alasti nägema?

Erinevatel inimestel on sel teemal erinevad arvamused.

Alasti lapsed

Kunstiteosed, nagu maalid, kujud või fotod, on kujutanud alasti lapsi või alasti lapsi koos alasti täiskasvanutega. Viimastel aastatel on alasti laste näitamine muutunud üha problemaatilisemaks, eriti fotode puhul. Mõnel juhul on kohtud pidanud lastepornoks vanemate tehtud fotosid, mis näitavad nende väikelast või väikest last alasti. 2008. aasta mais korraldas Austraalia Sydneys politsei reidi fotograaf Bill Hensoni näitusele. See näitus näitas pilte alasti lastest. Rünnak toimus lapsporno süüdistuste alusel. Sellised juhtumid saatsid ühiskonnale tugeva sõnumi.

Lapsed näevad oma vanemaid alasti

Inimesed ei suuda kokku leppida, kas vanemad peaksid oma laste ees alasti ilmuma. Gordon ja Schroeder ütlevad, et vanemate alastiolekus on perekonniti väga erinev. Nende sõnul "ei ole midagi (..) halba selles, et lastega koos supelda või muul viisil nende ees alasti esineda". Nende arvates võib see anda vanematele võimaluse anda olulist teavet. Nad märgivad, et viie- kuni kuueaastaseks saades hakkab lastel arenema tagasihoidlikkuse tunne, ja soovitavad vanematele, kes soovivad olla tundlikud oma laste soovide suhtes, piirata sellist tegevust alates sellest vanusest.

Bonner soovitab vältida alastust kodus, kus lapsed näitavad seksuaalset käitumist, mida peetakse problemaatiliseks.

Alfred Kinsey uuringust selgus, et 75% osalejatest väitis, et nende lapsepõlves ei olnud kodus kunagi alastust, 5% neist ütles, et kodus oli alastust "harva", 3% ütles, et "sageli" ja 17% ütles, et see oli "tavaline". Uuringus leiti, et meeste ja naiste poolt teatatud alastuse sageduse osas kodus ei olnud märkimisväärset erinevust.

1995. aasta kirjanduse ülevaates jõudis Paul Okami järeldusele, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis seostaksid vanemate alastiolekusse sattumist mis tahes negatiivse mõjuga. Kolm aastat hiljem lõpetas tema töörühm 18 aastat kestnud pikilõikeuuringu, mis näitas, et kui üldse, siis oli selline kokkupuude seotud kerge soodsa mõjuga, eriti poiste puhul.

Lapsed näevad teisi inimesi alasti

Erinevates kultuurides on erinevad arvamused selle kohta, kas lapsed peaksid nägema teisi inimesi peale oma vanemate ja teisi lapsi alasti. Üldiselt on arvamused ka erinevad, sõltuvalt sellest, kui vana on laps ja millises kontekstis alastiolekut näidatakse.

Paljud riigid on teinud seadusi, mis peaksid kaitsma lapsi selle eest, et nad ei näeks juhuslikult seksistseene televisioonis. Nii ei tohi selliseid stseene tavaliselt päevasel ajal näidata. Briti televisioonis ei tohi selliseid stseene näidata ajavahemikus 5.30 ja 21.00. Kellaaega, mil lastele mittesobivat sisu võib näidata, nimetatakse "watershed". Ringhäälingukoodeks nõuab, et "alastiolekteerimine enne "watershed" peab olema kontekstiga põhjendatud".

Õpilased koos duši all

Mõnikord on olnud probleemiks laste alastisus teiste laste ees. Euroopas on tavaline, et kõik õpilased käivad pärast sporditunde koos duši all. Tavaliselt on duši all käimine sooliselt eraldatud.

Ameerika Ühendriikides ja mõnes ingliskeelses Kanadas on maksudest rahastatavate koolide õpilased ajalooliselt kohustatud pärast kehalise kasvatuse tundi koos samasooliste klassikaaslastega duši all käima. Ameerika Ühendriikides on avalikkuse vastuseis ja kohtuprotsesside oht viinud selleni, et mitmed koolipiirkonnad on viimastel aastatel muutnud poliitikat, muutes duši all käimise vabatahtlikuks. Nüüd ei ole ühine duši all käimine (mida mõnikord nimetatakse ka ühiseks alasti duši all käimiseks) pärast spordiõpetust enam tavaline Ameerika Ühendriikide ja Kanada koolides. Paljud õpilased kannavad duši all lühikesi pükse. Uutes koolides on iga õpilase jaoks eraldi (individuaalsed) dušikabiinid (kapid), kus ta saab duši all käia. Paljudes vanades koolides ei kasutata kunagi duširuume. Õpilased lähevad järgmisesse klassi higisena ja haisevana. Kolledžites, avalikes basseinides, ülikoolides ja terviseklubides on ühine alasti duši all käimine endiselt tavaline. Mõnes avalikus ujulas ei saa mehed ja naised kasutada sama duširuumi, mida kasutavad vastavalt poisid ja tüdrukud. (Need reeglid on levinud Kanadas ja Ameerika Ühendriikides).

Colorado osariigi kohtuasi märkis, et õpilastel on pärast kehalise kasvatuse tundi duši all käies vähenenud privaatsuse ootus seoses "ühise riietumisega". Ühe keskkooli direktori intervjuu kohaselt oli enamik vastuväiteid, mida ta oli kuulnud koolide duši all käimise kohta, tegelikult pärit pigem õpilaste vanematelt kui õpilastelt endilt.

Mõtteviisi muutus hõlmab ka kiusamise, homo- ja teiste LGBTQ-õpilaste arvestamise ja kehapildi küsimusi (näiteks väga suured või väga peenikesed õpilased tunnevad end ebamugavalt, kui neid alasti nähakse).

Kaks last ujumas väikeses metallist vannis


Francis Sutcliffe'i vesirotid, värviline foto, umbes 1890. aasta


Ühisdoosid olid varem tavalised

Alastus kui karistus

Enamik inimesi tunneb end alasti (väljaspool sotsiaalset konteksti, kus see on vastuvõetav) ebamugavust või häbi. Seda asjaolu on kasutatud nii piinamisvahendina kui ka karistusena. Nii riisuti nõiajahi ajal väidetavaid nõidasid, et avastada nn nõiamärk. Arvati, et kurat jättis selle märgi osana nõiaga sõlmitud lepingust. Kui märk leiti, kasutati seda siis kohtuprotsessides tõendina.

Alastiolek võib olla ka osa karistusest või avalikust alandamisest. Piinamisjuhendid teevad mõnikord vahet, sest mehed ja naised reageerivad riisumisel erinevalt.

Ameerika Ühendriigid ja nende liitlased tungisid 2003. aastal Iraaki. Pärast seda kuritarvitasid Ameerika Ühendriikide armee reservi liikmed vange. Levisid fotod, mis näitasid, et vangid pidid poseerima alasti, neid seoti mõnikord köitega ja hirmutati niimoodi.

Alastus kui karistus

Enamik inimesi tunneb end alasti (väljaspool sotsiaalset konteksti, kus see on vastuvõetav) ebamugavust või häbi. Seda asjaolu on kasutatud nii piinamisvahendina kui ka karistusena. Nii riisuti nõiajahi ajal väidetavaid nõidasid, et avastada nn nõiamärk. Arvati, et kurat jättis selle märgi osana nõiaga sõlmitud lepingust. Kui märk leiti, kasutati seda siis kohtuprotsessides tõendina.

Alastiolek võib olla ka osa karistusest või avalikust alandamisest. Piinamisjuhendid teevad mõnikord vahet, sest mehed ja naised reageerivad riisumisel erinevalt.

Ameerika Ühendriigid ja nende liitlased tungisid 2003. aastal Iraaki. Pärast seda kuritarvitasid Ameerika Ühendriikide armee reservi liikmed vange. Levisid fotod, mis näitasid, et vangid pidid poseerima alasti, neid seoti mõnikord köitega ja hirmutati niimoodi.