Striptiis
Strippimine on meelelahutus, tavaliselt naiste poolt, publiku ees. See kuulub sageli teatrivormi, mida nimetatakse burleskiks. Muusika ja tantsu saatel võtab strippar järk-järgult oma riided maha. See on väga vana tantsuvorm, mis esineb paljudes ühiskondades.
Strippimine toimub kiusatavalt, kuid ilma rõveduseta (näiteks viivitades mingi eseme äravõtmisega). Teatud kehaosasid käte või riidetükkidega varjates tantsib strippar ringi. Mõnikord korraldatakse näitemänge, stripparid on maskeeritud araabia tantsijateks, Salome, Lolita või muudeks tuntud isikuteks. Vaataja samastub mõnikord strippariga. Striptiisile võidakse projitseerida erootilisi unenägusid ja ekshibitsionistlikke fantaasiaid.
Gustave Moreau "Salome
Striptiis
Vana
Salome
Sumeritel oli müüt jumalanna Inanna allmaailma laskumisest. Igast seitsmest väravast võttis ta välja ühe riideeseme või ehte. Niikaua kui ta põrgus viibis, oli maa viljatu. Kui ta naasis, oli viljakus rikkalik.
Salome tantsimist kuningas Heroodese jaoks on mainitud ka Uues Testamendis (Matteuse 14:6 ja Markuse 6:21-22). Kuid esimest korda mainitakse tema seitsme loori eemaldamist Oscar Wilde'i 1893. aasta näidendis "Salome". Mõned on väitnud, et see on kaasaegse striptiisi päritolu. Pärast Wilde'i näidendit ja Richard Straussi 1905. aastal esietendunud ooperit "Salome" muutus erootiline "seitsme loori tants" ooperi, vaudeville'i, filmi ja burleski tavapraktikaks. Kuulus varajane praktik oli Maud Allan, kes 1907. aastal esitas tantsu eraviisiliselt Edward VII-le.
Kreeka ja Rooma
Vana-Kreekas kehtestas seaduseandja Solon 6. sajandi lõpul eKr. mitu prostituutide klassi. Nende hulka kuulusid auletrid: naissoost tantsijad, akrobaadid ja muusikud, kes olid tuntud selle poolest, et tantsisid alasti ja ahvatlevalt meeste publiku ees. Vana-Roomas oli striptiisiga tantsimine osa aprillifestivalist Floralia.
Mitmed antiikajalised allikad teatavad, et keisrinna Theodora, 6. sajandi Bütsantsi keisri Justinianuse abikaasa, alustas oma elu kurtisaanina ja näitlejana, kes esines mütoloogilistest teemadest inspireeritud näitemängudes, kus ta riisus end "niivõrd, kuivõrd seda lubasid tolleaegsed seadused". Ta oli kuulus oma striptiisietendusega "Leda ja luik". Nendest kirjeldustest selgub, et see tava ei olnud erandlik ega uus. Kristlik kirik astus sellele siiski aktiivselt vastu, saades järgmisel sajandil seadused, mis selle keelustasid. On küsitav, mil määral neid seadusi rakendati. Euroopa keskaja tekstides ei ole sellist praktikat mainitud.
Modern
Pariis
1880ndatel ja 1890ndatel aastatel tantsisid Pariisi etendustes, nagu Moulin Rouge ja Folies Bergère, atraktiivsed, nappidesse riietatud naised ja tableaux vivants (staatilised poseeringud). 1890. aastate etendustes oli naine aeglaselt riideid eemaldamas, otsides asjatult oma kehal roomavat kirbu. The People's Almanac nimetab seda kaasaegse striptiisi alguseks.
Alates 1905. aastast astus lavale Mata Hari. Emile Guimet'i kutsel tantsis ta hoolikalt valitud publiku ees. Etenduse lõpustseen, kus ta oli alasti, oli sensatsioon. Järgnesid sarnased etendused parun von Rothschildi, Cécile Soreli, Gaston Menier' ja Natalie Clifford Barney palvel. Mata Hari ei olnud kunagi õppinud tantsida ega indiaani ja idamaise tantsu. Tema tantsud olid tema kujutlusvõime tulemus. 1917. aastal süüdistati Mata Harit spionaažis ja mõisteti surma. Ta lasti maha 15. oktoobril 1917 Vincennes'is, Pariisi lähedal.
Teine pöördeline etendus oli 1907. aastal Moulin Rouge'is esinenud näitlejanna Germaine Aymos, kes astus sisse ainult kolme väga väikesesse kestasse riietatuna. 1930. aastatel tantsis kuulus Josephine Baker Folies'is pooleldi alasti danse sauvage'i ja teisi selliseid etendusi anti ka Tabarinis. Need etendused paistsid silma oma keerulise koreograafia ja tihtipeale riietasid tüdrukud säravatesse paelingutesse ja sulgedesse. 1960. aastateks anti "täiesti alasti" etendusi sellistes kohtades nagu Le Crazy Horse Saloon.
Pärast Teist maailmasõda
Pärast sõda, 1950. aastatel sai striptiisist tekkiva seksitööstuse mootoriks (peamiselt väljaannetele nagu Playboy). Pariisis avati kõrgseltskonna striptiisiklubid, nagu Alcazar või Crazy Horse.
Tänapäeval läheb striptiisikunst üha enam kaduma. 1990. aastatel tegi üks Saksa eratelekanal (RTL) striptiisisaadet nimega Tutti Frutti. Sellest ajast alates on paljudes telekanalites öösel naised, kes üritavad riietest vabaneda (isegi tantsimata), samal ajal reklaamivad nad mingeid telefoniseksi numbreid (või muid prime-rate numbreid).
On olemas ka film nimega Striptiis. See mängib USA striptiisiklubides, andmata palju taustinformatsiooni.
Algselt tegid striptiisi ainult naised. Tänapäeval on väga väike arv meessoost striptiisitantsijaid. Neist tuntuimad on Chippendales.
Mata Hari. Tema lavaetenduse kõige kuulsam osa oli riiete järkjärguline eemaldamine, kuni ta kandis ainult juveelidega rinnahoidjat ja mõningaid kaunistusi üle käte ja pea.
