Edward VII (1841–1910) — Ühendkuningriigi kuningas ja rahutegija
Edward VII (1841–1910) — Ühendkuningriigi kuningas 1901–1910, populaarne rahutegija ja Walesi prints, omapärane eraelu ja diplomaatiline pärand, mis mõjutas 20. sajandi algust.
Edward VII (9. november 1841 – 6. mai 1910) oli Ühendkuningriigi kuningas aastatel 1901–1910, ajajärk, mida tuntakse ka kui Edwardi-perioodi. Ta oli esimene Briti monarh, kelle kuningakoda kandis nime Saksi-Coburgi ja Gotha suguvõsa (House of Saxe-Coburg and Gotha). Tema poeg, Ühendkuningriigi kuningas George V, muutis suguvõsanime 1917. aastal Windsoriks, mida kasutatakse tänapäevalgi.
Edward sündis Albert Edwardina ja oli kuninganna Victoria ja tema abikaasa prints Alberti vanim poeg. Ta oli Walesi prints ja troonipärija erakordselt kaua: tema ema valitses 63 aastat ning Edward oli kuningaks saades 59-aastane. Nooremas eas Walesi printsina oli ta tuntud kui playboy, meeldis palju seltskondlik elu, spordid ja moesuundumused ning ta populariseeris mitmeid ülikonnistiili ja pidulike kombeid. Ta abiellus Taani Alexandraga, kellega tal oli mitu last (seisusega tuntuim neist oli George V), ent Edwardil oli ka palju armukesi, kellest kuulsaim oli Alice Keppel.
Troon ja valitsemisaeg
Edward sai kuningaks 1901. aastal pärast emapoolse trooni üleminekut. Tema kroonimine pidi toimuma varakevadel, kuid oli erinevatel põhjustel edasi lükatud ning toimus lõpuks 1902. aasta suvel. Kuningana valitses ta vaid üheksa aastat, kuid tema mõju oli märkimisväärne — ta aitas kaasa monarhia moderniseerimisele ja avalikkuse ligipääsetavamaks muutmisele. Kuigi tema roll oli konstitutsiooniliselt piiratud, kasutas ta oma staatust ja isiklikke suhteid välispoliitikas ning riigijuhtimise juures diplomaatilise mõjuna.
Diplomaatia ja rahutegija kuulsus
Edwardi valitsusajal suurenes tema maine kui rahutegija. Ta püüdis leevendada pinget Euroopa suurriikide vahel, hoides isiklikke sidemeid mitme Euroopa monarhiga — ta oli suguluses nii Saksa keisri kui ka Vene tsaari ja paljude teiste kuninglike peredega. Edward toetas lähenemist Prantsusmaale, mille üheks väljenduseks oli tema tähtsaim roll Briti–Prantsuse suhete normaliseerimisel ja heatahtlikkuse näitamisel (mõjukas samm oli entente-cordiale-kõnealus eeldatav lähenemine 1904. aastatel). Tema püüdlused aitasid mõnevõrra stabiliseerida rahvusvahelisi suhteid ajaperioodil, kui Euroopa riikide vahel kasvasid pinged ja relvastusvõidurelvastus.
Isiksus, hobid ja kultuuriline pärand
Edward oli tuntud oma meeldiva, seltskondliku ja piduliku loomuse poolest: ta armastas ratsutamist, sõidu- ja hobustevõistlusi, poksimist ja muid kõrgseltskondlikke harrastusi. Samuti oli ta aktiivne moe- ja seltskonna mõjutaja — Edwardi aeg on saanud nimeks «edwardiaanlik aeg» ja seda seostatakse teatud stiili, arhitektuuri, kunsti ja ühiskondlike muutustega, mis eelnesid Esimesele maailmasõjale. Ta oli ka patroon kunsti ja teaduse vallas ning andis oma nimel heakskiidu mitmetele avalikele üritustele, mis aitasid kuningakoda taas avalikuks ja meediahuvituseks muuta.
Tervise ja surm
Edwardi tervis ei olnud alati tugev ning ta suri 6. mail 1910. aastal 68-aastaselt — tema surm toimus kuningapere pidulikus elukohas. Pärast tema surma troonile tõusis tema poeg George V. Kuigi Edward püüdis eluajal toimida rahu säilitajana, purunes Euroopa rahu paar aastat pärast tema surma Esimese maailmasõja (1914–1918) puhkemisega, mis muutis tema püüdeid ja pärandit dramatiselt.
Kokkuvõte ja pärand
- Monarhia moderniseerija: Edward aitas muuta kuningakoja vähem distantseerunud ja ligipääsetavamaks.
- Rahudiplomaat: teda mäletatakse kui kuningat, kes kasutas isiklikke suhteid rahvusvaheliste pingete leevendamiseks.
- Edvardiaanlik kultuur: tema nime järgi nimetatud ajastu kajastab sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi Suurbritannias ning Euroopas enne Esimese maailmasõja lõplikku murrangut.
Edward VII elu ja valitsemine on oluline osa Suurbritannia ja Euroopa ajaloost — tema isiklik elu, avalik kuvand ja diplomaatilised püüdlused mängisid suurt rolli 20. sajandi alguse rahvusvahelises õhkkonnas.
Perekond ja pärand
Edward VII oli kuningas George V isa ning kuningas Edward VIII ja kuningas George VI vanaisa. Ta on ka praeguse kuninganna Elizabeth II vanaisa. Briti saartel ja Briti Rahvaste Ühenduse kuningriikides on mitmeid Edward VII kuju.
Edwardile korraldati suurejoonelised riiklikud matused, mis olid suurim kuningliku perekonna kogunemine 20. sajandil. Kohal olid sellised isikud nagu Saksa keiser Wilheim II (kes pidi hiljem Suurbritanniaga sõda pidama) ja Vene tsaar Nikolai II ning paljud teised. Esimest korda kuningliku ajaloo jooksul lebas Edward riiklikult, et rahvas saaks talle viimast austust avaldada, mis näitab tema tohutut populaarsust.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Edward VII?
V: Edward VII oli Ühendkuningriigi kuningas aastatel 1901-1910 ja teda tunti ka Albert Edwardina. Ta oli kuninganna Victoria ja tema abikaasa prints Alberti vanim poeg.
K: Kuidas nimetatakse seda perioodi, mida ta valitses?
V: Perioodi, mil Edward VII valitses, nimetatakse Edwardia perioodiks.
Küsimus: Millise kuningliku koja liikmeks ta oli?
V: Edward kuulus kuninglikku majja, mida kutsuti Saxe-Coburgi ja Gotha majaks. Tema poeg George V muutis selle nime 1917. aastal Windsoriks, mida kasutatakse tänapäevalgi.
K: Kui vana oli ta, kui temast sai kuningas?
V: Kui Edward sai kuningaks, oli ta 59-aastane. Tema ema oli enne tema kuningannaks saamist olnud 63 aastat kuninganna.
K: Millist hüüdnime andsid inimesed talle nooremate aastate jooksul Walesi printsina?
V: Tema nooremate aastate jooksul Walesi printsina nimetasid inimesed teda playboy'ks, kuna ta populariseeris sel ajal mitmeid moetrende.
K: Kellega ta abiellus?
V: Ta abiellus Taani Aleksandraga, kuid tal oli elu jooksul palju armukesi.
Otsige