Solon — Ateena seaduste reformija ja üks seitsmest tarkast

Solon — Ateena seaduste reformija, kes lõpetas võlavõlaorjuse, jagas kodanikud jõukuse järgi ja lõi õiglasema ühiskonna. Avastage tema reformide mõju ja pärand.

Autor: Leandro Alegsa

Solon oli Vana-Kreeka riigimees. Ta on üks Kreeka seitsmest tarkast (või tarkadest), sest ta reformis Ateena seadusi poliitiliselt. Paljud neist muudatustest aitasid vaeseid inimesi. Ta elas 630 eKr - 560 eKr. Ta võttis kasutusele kohtu ja kohtunikud. Umbes 594 eKr valisid aadlikud Soloni Ateena juhtima. Ta tegi reforme, mis aitasid ära hoida vaeste ülestõusu. Kõigepealt vabastas ta inimesed, kes olid võlgade tõttu orjadeks jäänud. Ta kehtestas seaduse, et ühtegi kodanikku ei tohi orjastada. Solon jaotas kodanikud ka nelja klassi, mis põhinesid mitte sünni, vaid jõukuse alusel. Rikastel oli rohkem võimu. See oli siiski õiglasem süsteem kui vana, mis piiras võimu aadlikele. Solon lubas kõigil kodanikel osaleda riigikogus ja aidata valida juhte. Ta reformis ka seadusi, et muuta need vähem karmiks.

Taust

Solon sündis aristokraatlikku perekonda, kuid tema vaated ja seadused suunasid Ateena poliitikat rohkem keskklassile ja vaestele talupoegadele. Enne Soloni valitsemist domineerisid Ateenas võimul peamiselt aadlikud (eupatridai), kelle kontroll maade ja poliitika üle tekitas sotsiaalseid pingeid ja sageli ka võlgnike sattumist põlvelistesse olukordadesse.

Peamised reformid

  • Seisachtheia — võlgade tühistamine ja võlakindlustuse lõpp: Solon kehtestas nn seisachtheia (kreeka keeles seisachtheia), mis vabastas palju inimesi võlgade tõttu orjastamisest ja keelas tulevikus kodanike a ning nende alluvuse võla tõttu.
  • Poliitiline klassisüsteem — kodanike jaotamine nelja varandusklassi: ta määras osaluse riigivõimus mitte sünni, vaid vara järgi, andes laiemale ringile õiguse osaleda rahvakogul ja riigiametites.
  • Uued asutused — Boule ja kohtusüsteem: Solon reorganiseeris nõukogu (Boule) ning täiustas kohtusüsteemi, andes kodanikele suurema rolli õigusemõistmises ja apellatsiooni võimaluse rahvakogule või rahvakohtule (Heliaia).
  • Õigusreformid — seadused vähem karmid ja selgemad: ta kirjutas ja fikseeris seadused ning vähendas karistuste julmust võrreldes varasemate tavadega.
  • Majanduslikud meetmed — kaubanduse ja töötingimuste soodustamine: Solon püüdis stabiliseerida majandust, julgustas põllumajanduse ja käsitöö arengut ning kehtestas mõõtude ja kaalude ühtlustamise, et hõlbustada kaubandust.

Poliitiline süsteem ja nelikklassisus

Soloni süsteem jagas kodanikud nelja klassi vastavalt sissetulekule või tootmisühikutele. Kõrgeimate klasside liikmed said rohkem õigusi riigiasutustes ja sõjaväelises teenistuses, kuid ka madalamad klassid — sealhulgas theted (vaesemad kodanikud) — said osaluse rahvakogus. See andis suurema poliitilise kaasatuse kui eelnevalt aadlikele monopoliseeritud süsteem.

Õiguskorra ja kohtupidamise uuendused

Solon lõi selgemaid protseduure ja kehtestas laiemad õigused tsiviilvaidlustes. Ta propageeris õigust apellatsiooni teha rahvakogule ning tõi sisse ametisse kohtunikud, kelle ülesanne oli tagada seaduste rakendamine. Tema seadused pandi kirja ja avalikustati, et vähendada suvalisust ja tõrjuda korrumpeeritust.

Soloni isiklik tegevus ja pärand

Solon ei püsinud võimul kaua ega püüdnud selle kaudu isiklikku võimu kindlustada: ta keeldus muutumast türanniks ja lahkus Ateena elust mõneks ajaks, et lasta oma seadustel juurduda. Tema reformid ei lahendanud kõiki sotsiaalseid probleeme (näiteks maareformi ulatuslikku ümberjagamist ta ei teinud), kuid need lõid aluse hilisematele demokratiseerivatele uuendustele, mida viisid ellu Cleisthenes ja teised Ateena reformijad. Tema eetikast ja kirjatööst — Solon oli ka poeet — on jäänud palju viiteid, ning ta mäletatakse kui olulist sammu Ateena teel demokraatia suunas.



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3