Willendorfi Venus
Willendorfi Veenus, tuntud ka kui Willendorfi naine, on 11,1 cm (4 3/8 tolli) kõrgune naisfiguuri kuju. Selle avastas 1908. aastal arheoloog Josef Szombathy paleoliitilisest leiukohast Willendorfi lähedal. Willendorf on küla Alam-Austrias Kremsi linna lähedal. Stuett on valmistatud mingist lubjakivist, mida selles piirkonnas ei leidu. See on värvitud punase ookriga.
1990. aastal tehtud uuring näitab, et see arv on tehtud ajavahemikus 24.000-22.000 eKr. Väga vähe on teada selle päritolu, valmistamise viisi või selle tähenduse kohta selle valmistajate jaoks.
Veenus ei ole realistlik portree, vaid pigem naisfiguuri idealiseerimine. Tema vulva, rinnad ja paisunud kõht on väga rõhutatult kujutatud. See viitab tugevale seosele viljakusega. Tema pisikesed käed on rindade kohal kokku pandud ja tal puudub nähtav nägu. Tema pea on kaetud võib-olla punutud punutiste, silmade või mingi peakattega. Näo puudumine on pannud mõned arheoloogid ja filosoofid pidama Veenust "universaalseks emaks".
Lisaks sellele usuvad paljud teadlased, et Veenuse karvade keerdumine pidi tähistama naise menstruatsioonitsükleid või ovulatsiooni.
See hüüdnimi, mis kutsub üles võrdlema seda üsna rasvunud figuuri klassikalise "Veenuse" kujutisega, tekitab mõnes kaasaegses analüüsis vastuseisu. "Nende figuuride irooniline identifitseerimine "Veenusena" rahuldas meeldivalt teatud tollaseid eeldusi primitiivsusest, naistest ja maitsest," on märkinud Christopher Witcombe [1]. Samal ajal on professionaalne vastumeelsus teda paleoliitilise Vana-Euroopa Maaema jumalannana identifitseerida. Mõned arvavad, et tema kehalisus esindaks kõrget staatust küttide-kogerijate ühiskonnas ning et lisaks ilmsele viljakusele võiks ta olla ka turvalisuse ja edu sümbol.
Poja jalad ei võimalda tal iseseisvalt seista. Selle tõttu on spekuleeritud, et see on mõeldud pigem käes hoidmiseks kui lihtsalt vaatamiseks.
Catherine McCoid ja LeRoy McDermott arvavad, et figuurid on tehtud naiste endi eneseportreedena. Enamik teadlasi nõustub, et profiilist vaadatuna näib pea, kuigi tal puuduvad selged näojooned, vaatavat allapoole. Kõikide Veenuse figuuride ühised füüsilised tunnused on järgmised: õhuke ülakeha, suuresti liialdatud rinnad, suured tagumikud ja reied, suur kõht (võimalik, et raseduse tõttu) ja kummaliselt kõverdatud lühikesed jalad, mis lõpevad ebaproportsionaalselt väikeste jalgadega. Ometi, kui vaadata, nagu oleksite naine, kes vaatab alla oma keha, tunduvad füüsilised jooned perspektiivi vaadates õiged. Willendorfi Veenuse ja raseda naise vahel on ülalt vaadatuna silmatorkavad sarnasused.
Willendorfi Veenus kuulub Viini loodusajaloolise muuseumi kogusse[2].
Pärast selle figuuri avastamist ja nimetamist on avastatud mitmeid sarnaseid kujusid ja muid kunstivorme. Neid nimetatakse ühiselt Veenuse figuurideks.
Willendorfi Veenus
Küsimused ja vastused
K: Mis on Willendorfi Veenus?
V: Willendorfi Veenus, tuntud ka kui Willendorfi naine, on 11,1 cm (4,4 tolli) kõrgune naise või naise sarnase asja kuju, mis on nikerdatud eelajaloolisel ajal, võib-olla 30 000 aastat tagasi.
K: Kust see leiti?
V: Selle leidis 1908. aastal Alam-Austrias Willendorfi lähedalt arheoloog Josef Szombathy.
K: Millisest materjalist on see tehtud?
V: Stuett on valmistatud ooliitsest lubjakivist.
K: Millal see teadlaste arvates valmistati?
V: Ühe 1990. aasta uuringu kohaselt valmistas kuju ajavahemikus 24 000-22 000 eKr keegi Gravettia kultuurist, kasutades tulekivist tööriistu.
K: Kas see näeb välja nagu tõeline naine?
V: Ei, tema suguelundid, rinnad ja suur kõht on tema pikkuse kohta palju suuremad, kui need oleksid tõelisel naisel.
K: Mida viitab tema paksus tema tähenduse kohta? V: Mõned teadlased arvavad, et tema paksus tähendab, et ta on kõrge staatusega naine, sest jahimeeste-koguhoidjate ühiskonnas olid ainult rikkad naised paksud; see võib viidata turvalisusele ja edule.
K: Miks tal ei ole nägu? V: Tal ei ole nägu, sest arheoloogid ja filosoofid ütlevad, et Veenus on mõeldud kujutama "universaalset ema" kuju; mõned kaasaegsed analüütikud ei pea selle tõttu hüüdnime "Veenus" sobivaks.
