Londoni 7. juuli 2005 pommiplahvatused (7/7) – rünnak, ohvrid, tagajärjed

Londoni 7. juuli 2005 (7/7) pommiplahvatused: rünnaku kulg, 52 ohvrit, üle 700 vigastatu, mälestus ja politsei- ning julgeolekureformide tagajärjed.

Londoni 7. juuli 2005. aasta pommiplahvatused (ka 7/7) olid nelja enesetaputerroristi korraldatud pommirünnakud, mis olid suunatud Londoni ühistranspordisüsteemi vastu hommikuse tipptunni ajal. Rünnaku sooritasid neli Briti kodakondsusega meest, keda hiljem tuvastati kui Mohammad Sidique Khani, Shehzad Tanweeri, Germaine Lindsay’d ja Hasib Hussaini. Tegemist oli islamiäärmuslikust ideoloogiast lähtunud enesetapurünnakutega, mille eesmärk oli tekitada võimalikult palju inimohvreid ja hirmu avalikkuses.

Rünnak ja kulg

Kell 08:50 plahvatas viiekümne sekundi jooksul kolm pommi kolmes Londoni metroorongis. Need kolm pommi plahvatasid praktiliselt samaaegselt eri liinidel ja ronge tabades hommikuse surge ajal. Neljas plahvatas tund aega hiljem kell 09:47 Tavistocki väljakul asuvas bussis. Pommid olid kodus valmistatud improvised explosive devices — need olid pakitud seljakottidesse ja pommitajad olid need ise õhku lasknud, saates end nii surma.

Ohvrid ja tagajärjed

Rünnakus hukkus 52 inimest ja üle 700 sai vigastada, paljudest said rasked ja elumuutvad traumad. Mõned hukkunuist olid turistid ja tööle suunduvad linlased; kannatanute seas oli nii noori kui vanu. Traumeeritud said ka mitu tuhat inimest, kelle elu mõjutasid nii füüsilised vigastused kui vaimne stress. Pärast rünnakut algasid ulatuslikud politsei- ja julgeoleku-uuringud, oli palju avalikku arutelu nii intelligence‑teenistuste kui politsei reageerimise üle ning hiljem välja anti mitmeid aruandeid, mis uurisid asutuste tegevust ja võimalikke ennetusvõimalusi.

7. juulil 2009 toimus Londonis Hyde Parkis mälestusüritus. Sellel oli 52 roostevabast terasest sammast, üks iga mõrvaohvri kohta. Sammastest moodustati neli klastrit, mis tähistasid nelja pommipaika; iga klaster ja sammastest kujundus on mõeldud kui vaikne mälestus ja ruum järelemõtlemiseks. Lisaks avalikele mälestusüritustele toimuvad igal aastal erinevad meenutused ning on loodud sihtkapitalid ja toetuskavad rünnaku kannatanutele ja nende lähedastele.

Poliitilised ja julgeolekulised mõjud

Pärast rünnakut viidi Ühendkuningriigis läbi mitmeid politsei- ja julgeolekupoliitika reforme. Suurendati julgeolekuasutuste ja politsei vahelise info jagamist, paisati ressursside suunamist terrorismivastasele võitlusele ning paljudele politseinikele anti suurem luba kanda tulirelvi ja tegutseda relvastatud üksustena. London on sellest ajast alates hoidnud kõrget valmisoleku taset terrorismi suhtes ning transpordisüsteemide turvameetmeid on tugevdatud — näiteks on parendatud videovalvet, turvaprotokolle ja otsereageerimise valmisolekut. Politseid ja julgeolekut toetavad ka teised riiklikud teenistused ja agentuurid, sealhulgas raske organiseeritud kuritegevuse agentuur ja MI6, ning jätkuvalt käib arutelu tasakaalust turvalisuse ja kodanikuõiguste vahel.

Pikaajaline mõju ühiskonnale

7/7 jättis sügava jälje Londoni ja Ühendkuningriigi ühiskonda: rünnak muutis avalikku arutelu integratsiooni, radikaliseerumise tõkestamise, välis- ja julgeolekupoliitika teemadel. Samal ajal tõi rünnak välja ka kohaliku kogukonna ja päästeteenistuste vastupidavuse: arvukad vabatahtlikud, tunnistajad ja esmaabimeeskonnad aitasid kannatanuid ning toetusvõrgustikud on paljude jaoks olnud olulised taastumise teel.

Rünnaku mälestamine ja ohvrite toetus jätkuvad — iga aasta peetakse mälestusteenistusi ja toimuvad programmid, mis püüavad vähendada äärmuslust, toetada ohvreid ning suurendada ühiskonna valmisolekut sarnaste ohtude ennetamiseks ja nendega toime tulemiseks.

Küsimused ja vastused

K: Millised olid 7. juuli 2005. aasta Londoni pommiplahvatused?

K: Millal pommiplahvatused toimusid?

K: Kuidas pommid valmistati?

K: Kas rünnakus hukkunute või vigastatute mälestuseks oli mälestusmärk?

K: Kui palju inimesi suri rünnakute tagajärjel?

K: Kes vastutas nende rünnakute eest?

Otsing