MI6 (SIS) — Ühendkuningriigi välisluure: ajalugu, ülesanded ja struktuur

MI6 (SIS) — põhjalik ülevaade Ühendkuningriigi välisluure ajaloost, ülesannetest ja struktuurist: saladused, koostööpartnerid ja roll tänases julgeolekus.

Secret Intelligence Service (SIS), üldtuntud kui MI6, on Ühendkuningriigi luureagentuur, mis kogub teavet välisriikide kohta. See on välisteenistuse haru ja allub ühisele luurekomiteele.

Teenistus moodustati 1909. aastal salajase teenistuse büroo nime all, kuid selle olemasolu tunnistati ametlikult alles 1994. aastal.

Teenistus teeb koostööd julgeolekuteenistuse (MI5), valitsuse kommunikatsiooni peakorteri (GCHQ) ja kaitseväe luurega (DIS). SIS tegeleb Ühendkuningriigi spionaažiga (luuretegevusega) väljaspool Ühendkuningriiki.

Peakorter asub Londonis Vauxhall Crossis asuvas spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud hoones.

Ajalugu lühidalt

SIS sai alguse 1909. aastal kui Salajase Teenistuse Büroo, mille eesmärgiks oli koguda teavet Saksa tegevuse kohta enne Esimest maailmasõda. Teenistuse varajaseks juhiks loetakse kapten Sir Mansfield Cummingit, kelle initsiaalide järgi tekkis traditsioon särava tindiga allkirjade ja senise direktori märgistamisega ("C"). Suurim avalik tunnustus ja õiguslik selgus tulid 1990.-ndatel, kui parlamendis toimusid ümberkorraldused ja vastu võeti õigusaktid, mis reguleerisid luureteenistuste tegevust.

Peamised ülesanded

• Välisluure — koguda ja analüüsida teavet teiste riikide poliitiliste, sõjaliste ja tehnoloogiliste kavatsuste kohta.
• Operatiivne töö — juhtida varjatud operatsioone, hankida allikaid ja juhtida kaastöötajaid (agentuuri välises tegevuses).
• Kontrarisk ja vastutegevus — tuvastada ja vähendada välisriikide mõjutustegevust, spionaaži ja vastaste rünnakute ohte Ühendkuningriigi huvidele.
• Analüüs ja nõustamine — pakkuda valitsusele ja kaitseasutustele otsustamiseks vajalikke hinnanguid ja eriaruandeid.

Struktuur ja juhtimine

SIS on organiseeritud nii operatiivsete üksuste, analüüsiüksuste kui ka tehniliste ja haldusosakondade baasil. Juhtkonda kuulub direktor (Chief), kes vastutab teenistuse tegevuse ja strateegia eest ning traditsiooniliselt koordineerib tööd välisministriga ning teiste riigiasutustega. Täpne struktuur ja üksuste ülesanded on suures osas salastatud, et säilitada operatiivne efektiivsus.

Õiguslik raamistik ja järelevalve

SIS tegutseb Ühendkuningriigi seaduste ja rahvusvaheliste kohustuste raames. Alates 1990.-ndate keskpaigast on olemas selgemad õiguslikud alused ja parlamentaarne järelevalve, sealhulgas spetsiaalsed komiteed, mis kontrollivad luureteenistuste tegevust. Lisaks valitsuse sisejärelevalvele toimib ka parlamendipõhine aruandlus ja teatud juhtudel sõltumatu järelevalve, et kaitsta inimõigusi ja seaduslikku toimimist.

Koostöö teiste teenistustega

SIS teeb tihedat koostööd koduse julgeolekuteenistusega (MI5), GCHQga signaal- ja küberluure alal ning kaitseväe luurega (DIS) sõjalistes ja kriisiolukordadega seotud küsimustes. Selline koostöö on oluline laiahaardeliste ohuhinnangute koostamiseks ja ühiste operatsioonide läbiviimiseks.

Tuntumad juhtumid ja avalik kuvand

SIS on ajaloos seotud nii edukate luurevõitude kui ka skandaalidega. Näiteks on läbi ajaloo tähelepanu pälvinud spioonisüsteemide murrangud, topeltmängijate paljastused (nt Cambridge'i ringkonna agentide juhtumid) ning 21. sajandil tekkinud küsimused seoses erakordsete transpordiprotseduuride ja koostööga mõnede välispartneritega. Teenistuse tegevus avalikkuse ees on sageli vastuoluline — mitmed operatsioonid jäävad salastatuks, samas on oluline, et demokraatlikus riigis oleks olemas ka järelevalve ja aruandlus.

Rekruutimine ja töö SIS-is

SIS värbab erineva taustaga töötajaid: uurijaid ja analüütikuid, välisoperatsioonide spetsialiste, tehnilisi eksperte ja keeleoskajaid. Töö nõuab kõrget usaldusväärsust, turvakontrolli läbimist ning sageli ka valmisolekut töötada välisoperatsioonidel ja anonüümsetes tingimustes. Rekruutimine rõhutab mitmekesisust, erialast pädevust ja keeleoskust.

Saladused ja avalik tunnustatus

Kuigi SIS töö põhineb salajasel tegevusel, on viimastel aastakümnetel kasvanud nõudlus suurema avalikustamise ja arvestatava järelevalve järele. 1994. aasta ja hilisemad õigusaktid andsid teenistusele selgema õigusliku aluse ning samas tõid kaasa suurema aruandluse. Siiski jääb suur osa SIS-i tööst salastatuks, sest riiklik julgeolek ja operatiivne efektiivsus seda sageli nõuavad.

Ühendkuningriigi välisluure ehk MI6 / SIS mängib jätkuvalt olulist rolli riigi julgeoleku kaitsmisel, välispoliitika toetamisel ja ohtude ennetamisel, olles üks osa laiemast riikliku luure- ja julgeolekusüsteemi võrgustikust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on salajane luureteenistus (SIS)?

K: Millal teenistus loodi ja millal selle olemasolu ametlikult tunnistati?

K: Kellele SIS allub?

K: Millised on teised luureasutused, kellega SIS koostööd teeb?

K: Millega tegeleb SIS?

K: Kus asub SISi peakorter?

K: Kui palju maksis SISi peakorteri ostmine ja ehitamine?

Otsing