Sotsiaaldemokraatlik Hunchakiani partei (Hentšak) — ajalugu ja eesmärk

Uurige Sotsiaaldemokraatliku Hunchakiani partei (Hentšak) ajalugu ja eesmärki: Armeenia vanim sotsialistlik liikumine, mis võitles iseseisvuse, ärkamise ja vabaduse eest.

Autor: Leandro Alegsa

Sotsiaaldemokraatlik Hunchakiani partei (SDHP) (armeenia: Սոցիալ դեմոկրատ Հնչակյան կուսակցություն), tuntud ka kui Hentšak, on üks vanimaid poliitilisi parteisid Armeenias ja esimene sotsialistlik partei Osmanite impeeriumis ja Pärsias, asutatud 1887. aastal. Parteid lõid Šveitsis Genfis õppinud aktivistid, kelle seas olid Avetis Nazarbekian, Mariam Vardanian (tavaliselt tuntud nimega Maro), Ruben Khan-Azat ja teised. Parteinimi on võetud ajalehest Hunchak (tähenduslikult inglise keeles "Bell"; vt inglise) ning seda tõlgendati kui ärkamist, valgustust ja vabadusekutset. SDHP kujunes samasides nii sotsialistlikuks kui ka rahvusliku vabanemisliikumise osaks, ühendades klassivõitluse ideed Armeenia rahvusliku iseseisvuse nõudmisega.

Ajalooline taust ja areng

SDHP tekkis lõpuosas 19. sajandil, kui Armeenia aladel valitsesid suurvõimud ja rahulolematus sotsiaalsete ja poliitiliste tingimustega kasvas. Parteil oli selge eesmärk saavutada Armeenia rahvuslik iseseisvus Osmani impeeriumist, samal ajal propageerides sotsiaalsete reformide, töörahva õiguste ja maareformi ideid. 1890. ja 1900. aastatel oli Hentšak aktiivne poliitilise propaganda, organiseeritud agitatsiooni ja vahel ka relvastatud vastupanu vormis, osaledes laiemas Armeenia rahvuslikus liikumises.

Ideoloogia ja eesmärgid

  • Sotsialistlik-demokraatlik suunitlus: partei propageeris töölis- ja talurahva õiguste parandamist, majanduslikku ühtlustamist ja sotsiaalseid reforme, lähtudes kas osaliselt marxistlikest ideedest.
  • Rahvuslik vabanemine: SDHPi üks keskseid eesmärke oli Armeenia poliitiline enesemääramine ja iseseisvus Osmani (ning osaliselt Pärsia) võimu alt.
  • Ühendatud strateegia: Hentšak püüdis ühendada klassivõitluse ja rahvusliku vabadusvõitluse meetodeid, millest mõnel juhul järgnesid nii ühiskondlikud streigid kui ka organiseeritud relviline vastupanu.

Tegevus ja mõju

Partii tegevus hõlmas propaganda- ja väljaandetegevust (ajaleht Hunchak oli tähtis häälekandja), organiseerimist diasporaa kogukondades, töörahva organiseerimist ja vahel ka relvastatud vastupanu. 1890. ja 1900. aastatel sattus SDHP otsesesse konfliktidesse Osmani võimuga ja muutus üheks peamiseks osaks Armeenia rahvuslikus liikumises, eriti perioodil, mil kasvas repressioonide ja massimõrvade oht Armeenia kogukondadele (nt Hamidiani ajastu repressioonid). Parteil oli tihe konkurents teiste armeenia tashkilote, eelkõige Dashnaktsutyuni (Armeenia revolutsiooniline föderatsioon) vahel — nii taktikalised erimeelsused kui ka ideoloogilised lahknemised kujundasid pikka poliitilist vastasseisu.

Mõju Esimese maailmasõja ja selle järgselt

Esimese maailmasõja eel ja ajal olid SDHP liikmed osalised vastupanuorganisatsioonides ning paljud said kannatada 1915. aasta massiliste represseerimiste ja ümberasustamiste käigus. Sõjajärgsel perioodil ja pärast Vene revolutsiooni jagunesid armeenia poliitilised jõud ning osa Hentšaki liikmeid orienteerus Nõukogude võimu suunas, teised töötasid diasporas edasi. 20. sajandi keskel jäi partei tähtsus Kaukases vähenema, kuid selle organisatoorne ja ideeline pärand jätkus diasporaa kogukondades, eriti Lähis-Idas, Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Tänapäevane staatus ja pärand

Praegusel ajal eksisteerib Sotsiaaldemokraatlik Hunchakiani partei nii Reastaunud Armeenias kui ka tugeva organisatsiooniga diasporaas (näiteks Liibanonis, Süürias, USAs ja Kanadas). Parteist on välja kasvanud mitmeid kultuurilisi, hariduslikke ja sotsiaalseid algatusi ning see osaleb mõnedes riikides poliitilises ja ühiskondlikus elus, ent selle roll on vähenenud võrreldes 19. ja 20. sajandi alguse tähtajaga. Hentšaki pärandina rõhutatakse jätkuvalt sotsiaalset õiglust, riiklikku enesemääramist ja kultuurilise identiteedi kaitset.

Tuntud isikud ja väljaanded

  • Avetis Nazarbekian — üks asutajatest ja oluline teoreetiline mõtleja.
  • Mariam Vardanian (Maro) — tähtis organiseerija ja perioodiline juhtfiguur.
  • Ruben Khan-Azat — aktiivne poliitiline tegutseja ja üks asutajatest.
  • Ajalooliselt oluline väljaanne on ajaleht Hunchak, mis kandis partei ideid ja informatsiooni üle piiride.

Kriitika ja konfliktid

SDHP on olnud nii kiidetud kui ka kritiseeritud: toetus radikaalsemale vastupanule ja relvastatud meetoditele tõi sageli vastuolusid nii koloniaalvõimu kui ka teiste armeenia poliitiliste jõududega. Erinevused taktikates ja eesmärkides viisid ajapikku poliitiliste liikumiste lõhenemisteni, ent samas aitasid need konfliktid vormida ka tugevat poliitilist kogemust ja organisatsioonipärandit.

Kokkuvõtlikult on Sotsiaaldemokraatlik Hunchakiani partei oluline osa armeenia poliitilisest ajaloost: see oli pioneeriaegne sotsialistlik organisatsioon, mille tegevusel oli suur mõju armeenia rahvuslikule liikumisele, diasporaale ja sotsiaalsele mõtlemisele ning kelle pärand on tuntav ka tänapäeva armeenia poliitilises ja kultuurilises elus.

Ajalugu

Kõik Hunchakiani partei 7 asutajat olid vene-armeenia marksistlikud üliõpilased, kes olid lahkunud Venemaalt, et jätkata oma kõrgharidust Lääne-Euroopa ülikoolides. Nad olid noored, kahekümnendates aastates, ja pärinesid heal järjel olevatest ‑kodanlikest peredest, kes neid rahaliselt toetasid. Revolutsioonilise tegevuse edendamiseks Türgi-Armeenias moodustasid nad 1887. aasta augustis‑ Hunchakia Revolutsioonilise Partei.

Hunchaki partei võitles palju lahinguid Osmanite impeeriumi vastu, et vabastada armeenia rahvas Türgi võimu alt. Üks Armeenia kuulsatest rahvuskangelastest Andranik Ozanian liitus esialgu Hunchaki parteiga, kuid erimeelsused partei poliitikaga viisid Andraniku Hunchaki ridadest välja ja liitus Dashnaki parteiga.

Armeenia Demokraatlik Vabariik

Partei mängis rolli ka Armeenia Demokraatliku Vabariigi loomisel, kuna partei liikmed osalesid I maailmasõja ajal Kaukaasia kampaanias Sardarapati lahingus, mis kaitses Armeenia pealinna Jerevanit Osmanite impeeriumi islamiarmee eest.

Tegevused Liibanonis

1950. aastatel sattus ta mõnikord vägivaldselt kokku Dashnaki parteiga, mis tulenes pingetest, mis eskaleerusid, kui ARF valis piiskop Zarehi Kiiliitsia katoliiklaseks, mida huntšakid tagasi lükkasid. Keskel süvenevate sektantlike tülidega 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses hakkas Liibanoni armeenia kogukond siiski ridu sulgema ning 1972. aastal kandideeris Hunchaki partei koos Dashnakidega ühiselt. 2000. aastal ühendas Hunchakian Party jõud Rafik Hariri erakonnaga Dignity, mis vallutas Beiruti linna.

Modern

1990. aastate alguses osales partei Mägi-Karabahhi konfliktis. Täna kuulub partei opositsioonilise "Õigluse" bloki koosseisu.

See erakond tegutseb ka Liibanonis, kus see konkureerib kuue rahvusassamblee koha pärast, mis on reserveeritud etnilistele armeenlastele. Partei järgib sotsialistlikku ideoloogiat ja propageerib Liibanoni plaanimajandust.

Sidusorganisatsioonid

Hunchakiani partei on loonud selliseid sidusorganisatsioone nagu AEBU, mis on organisatsioon, mis aitab hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas, Armeenia Dkhrouhi noorteühing ja HMM (Homenmen), mis on spordiorganisatsioon (ei tohi segi ajada Homenetmeniga).

Seotud leheküljed



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3