Special Branch on Briti politsei eriosakond, mis keskendub riikliku julgeoleku alastele luure- ja uurimistoimingutele ning töötab tihedas koostöös julgeolekuteenistuste, eelkõige MI5, ning teiste ametkondadega. Kuigi üksuse nimi ja ametlikud vormid on ajas muutunud, on selle põhifunktsioonid – luurekogumine, terrorismi- ja spioneerimisvastane töö ning ohuallikate jälgimine kodumaal – jäänud ühtlaseks.

Ajalooline taust

Special Branch asutati Londonis 1883. aastal peamiselt selleks, et tegeleda poliitilise tegevuse ja rahvusliku julgeoleku küsimustega, algselt eriti Iirimaast lähtunud rahvuslike liikumiste jälgimise kontekstis. Varsti püstitati filiaalid ka Iirimaal (enne Iiri Vabariigi asutamist) ja hiljem Põhja-Iirimaal, kus Special Branch mängis suurt rolli konflikti ja terrorismi uurimisel. Metropolitani politsei (Met) hoidis oma eriüksust kuni 2006. aastani, kui see liideti terrorismivastase võitluse osakonnaga (SO13) ja moodustati uus üksus (SO15).

Põhiülesanded

Eriosakonna peamised ülesanded hõlmavad:

  • luurekogumist ja analüüsi rahvusliku julgeoleku ohutegurite kohta;
  • kahtlusaluste jälgimist ja arreteerimist spioneerimise, terrorismi või muu sõjaliselt või poliitiliselt motiveeritud rünnaku kavandamise korral;
  • allikahaldust ja salajaste infoallikate (informantide, kattekõnelejate jmt) juhtimist;
  • tihedat koostööd riiklike julgeolekuorganitega ning välisluure ja politseiga;
  • mõningatel juhtudel VIP-külaliste isikliku kaitse tagamist (mitte kuninglike pereliikmete puhul) ja asjaomaste ametnike määramist sadamates ja lennujaamades, nagu ette nähtud 2000. aasta terrorismiseaduses.

Õiguslik raamistik ja koostöö

Kuigi MI5 tegeleb peamiselt luuretoimingutega ja otsese poliitilise luure kogumisega, puudub sellel ametkonnal Briti õiguse järgi presseerimisõigus (arrestimine jms). Seepärast on seaduslikud jõutoimingud, nagu vaatlused, pealtkuulamised ("seaduslik pealtkuulamine"), vahistamised, ülekuulamised ja kohtuasjade ettevalmistamine, tavaliselt eriüksuse ehk Special Branchi ülesanne. Eriosakonnad tegutsevad samade kriminaalõiguse normide ja politseireeglite alusel nagu teisedki detektiivüksused ning nende ametnike auastmetel on sageli eesliide "detektiiv".

Üksuse töö eeldab regulaarset koordineerimist julgeolekuteenistuse, siseministeeriumi ning teiste kohalike ja riiklike politseistruktuuridega. Samuti hõlmab see koostööd rahvusvaheliste partneritega spioneerimise ja rahvusvahelise terrorismi vastu suunatud uurimistes.

Organisatsioonilised muutused ja kaasaegne seis

Ajapikku on paljud Ühendkuningriigi politseiteenistused säilitanud Special Branchi või asendanud selle terrorismivastaste luureüksustega. Metropolitani politseis teatati 2005. aasta septembris kavatsusest liita Metropolitani politsei Special Branch ja terrorismivastane osakond SO13, et luua ühtne Counter Terrorism Command (SO15). Uus osakond loodi 2. oktoobril 2006 ning võttis endale nii luure- kui ka operatiivülesandeid terrorismivastase võitluse valdkonnas.

Paljud teised maakondlikud politseiüksused on samuti moderniseerinud ja ümbernimetanud oma eriüksusi (näiteks Strathclyde'i politsei eriüksuse ümbernimetamine terrorismivastaseks luureosakonnaks), säilitades samas varasemad funktsioonid: intelligence, informant management, vetting ja koostöö riikliku julgeolekuga.

Kontroverssid ja järelevalve

Special Branchi tegevus on ajalooliselt olnud vastuoluline, kuna see hõlmab tihti salajast jälgimist, allikakasutust ja politiseeritud luuramist. Sellised tegevused on tekitanud küsimusi õiguskaitse proportsionaalsuse, andmekaitse ja kodanike vabaduste kohta. Seetõttu on eriüksuste töö allutatud nii sise- kui ka parlamentaarsele järelevalvele ning nende taktikat ja õiguspärasust reguleerivad eraldi seadusaktid ja juhtnöörid (nt terrorismi-, uurimis- ja jälgimisseadused).

Üldiselt on Special Branchi roll Ühendkuningriigis olnud oluline riikliku julgeoleku tagamisel: ühest küljest aitab see ennetada ja hävitada teravaid julgeolekuohte, teisest küljest nõuab salajane luuretegevus tugevamat läbipaistvust ja õiguslikku kontrolli, et hoida tasakaalu turvalisuse ja kodanike õiguste vahel.