Rootsi Akadeemia (Svenska Akademien): ajalugu ja Nobeli kirjandusauhind

Rootsi Akadeemia (rootsi keeles Svenska Akademien) asutati 1786. aastal Rootsi kuninga Gustav III poolt. Akadeemia mudeliks oli prantsuse Académie française, mis oli tollal eeskujuks paljudele riiklikele kirjandus- ja teadusakadeemiatele. Rootsi Akadeemial on 18 liiget, keda tihti kutsutakse ka De Aderton („kaheteistkümmend”) — liikmed valitakse ametisse eluks ajaks. Akadeemia moto on "Talent ja maitse" ("Snille och Smak" rootsi keeles).

Ajalugu ja roll

Alates 1901. aastast vastutab akadeemia selle otsuse eest, kes saab Nobeli kirjandusauhinna, mis antakse välja Alfred Nobeli mälestuseks vastavalt tema testamendile. Lisaks Nobeli preemia koostamisele on akadeemia ülesanne hoida ja edendada rootsi keelt, säilitada selle «puhtust, tugevust ja kõrget seisundit» ("Svenska folkets renhet, styrka och höghet") ning toetada kirjandust, kirjandusfestivale ja keeleuurimist.

Struktuur ja tegevus

Akadeemia koosneb 18 eluaegsest liikmest, kes kannavad etteantud numbrit ja istuvad oma kohale ametlikel istungitel. Liikmete hulka kuuluvad kirjanikud, keeleteadlased, kirjandusteadlased ja kultuuritegelased. Akadeemia tööjaotuses on mitmeid komiteesid ja komisjone, sealhulgas Nobeli kirjandusauhinna ettevalmistav komitee, mis teeb ettepanekuid kogu akadeemiale. Otsused tehakse ametlikel koosolekutel ning akadeemia on oma otsustes traditsiooniliselt üsna iseseisev ja konservatiivne.

Sõnaraamatud: SAOL ja SAOB

Akadeemia annab välja kaks olulist rootsikeelset sõnaraamatut:

Svenska Akademiens ordlista (SAOL) — lühem ja praktilisem õigekirja- ning sõnavalik, mis mahub ühe raamatusse. SAOL on mõeldud igapäevaseks õigekirja juhiseks ja selle 14. väljaanne ilmus 2015. aastal.
Svenska Akademiens ordbok (SAOB) — põhjalikum ja ajaloolisem sõnaraamat, mis koosneb mitmest köitest ja meenutab mahult suuremaid entsüklopeediaid nagu Oxfordi inglise sõnaraamat. SAOBi väljaandmine algas 1898. aastal ning töö selle kallal on väga mahukas ja kestab aastakümneid; selle eesmärk on kirjeldada sõnade tähendusi, kasutust ja ajalugu.

Hoone ja koosolekud

Akadeemia kasutab oma töökohana hoonet, mida tuntakse Stockholmi börsihoonena (Börshuset) — ülemist korrust, kus varem toimusid ballid ja suured pidustused, ning alumist korrust, mis oli algselt kauplemiskohana (sealt sai alguse ka börs). 1786. aastal oli tantsusaal Stockholmi suurim köetav ruum ja kuningas lubas akadeemial seda kasutada. Alates sellest ajast on akadeemia seal regulaarselt kogunenud; 1914. aastal sai akadeemia õiguse kasutada ülemist korrust püsivalt. Just seal toimub akadeemia istungeid ja seal tehakse muuhulgas ka otsused Nobeli preemia laureaatide kohta. Tänu sellele on Rootsi Akadeemia üks mõjukamaid kirjanduslikke institutsioone maailmas ning ametlik osa ka Rootsi kuningriigi kuninglikest akadeemiatest.

Kaasaegsed küsimused ja kriitika

Rootsi Akadeemia on ajaloo jooksul pidanud ettevõtma nii kohandusi kui ka reforme. Traditsiooniliselt on liikmelisus olnud eluaegne ja väljavahetused harvad, mis on tekitanud kriitikat seoses läbipaistvuse ja uuenduste puudumise pärast. 2018. aastal sattus akadeemia rahvusvahelise avalikkuse ette seoses seksuaalse kuritarvitamise ja huvide konfliktiga seotud skandaaliga, mis mõjutas akadeemia mainet ja viis mitmete liikmete ametialaste osalemise katkestamiseni ning selle tulemusena lükati edasi 2018. aasta Nobeli kirjandusauhinna väljaandmine. Pärast seda on akadeemia teinud reforme, muutes töökorraldust ja avanenud suuremale avalikkuse kontrollile, et taastada usaldus ja tagada sõltumatus hindamistes.

Tänapäeval jätkab Rootsi Akadeemia tööd nii keeleteaduse, kirjanduse kui ka kultuuripoliitika alal: avaldab sõnaraamatuid, annab välja auhindu ja stipende, korraldab loenguid ning osaleb avalikus debatist keele ja kirjanduse teemadel. Kuigi selle ülesanded on ajalooliselt kantud traditsioonist, on akadeemia roll muutunud ja laienenud vastamaks kaasaegsetele ootustele ning rahvusvahelisele koostööle.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Rootsi Akadeemia?

V: Rootsi Akadeemia on organisatsioon, mille asutas 1786. aastal Rootsi kuningas Gustav III. Selle eeskujuks oli Académie française, mis oli esimene akadeemia, mis üldse loodi. Rootsi Akadeemial on 18 liiget ja selle moto on "Talent ja maitse".

K: Millega tegeleb Rootsi Akadeemia?

V: Rootsi Akadeemia peamine eesmärk on otsustada, kes saab igal aastal Nobeli kirjandusauhinna. Nad töötavad ka selle nimel, et hoida rootsi keelt puhtana, avaldades kaks sõnaraamatut - Svenska Akademiens ordlista (SAOL) ja Svenska Akademiens ordbok (SAOB).

K: Kus kohtub Rootsi Akadeemia?

V: Rootsi Akadeemia koguneb hoones, mida praegu tuntakse Stockholmi börsihoonena. Varem kasutati seda hoonet tantsude, aastavahetuse pidude jne korraldamiseks, kuid 1914. aastal anti neile luba kasutada seda igavesti oma koosolekuteks.

K: Kui palju on Rootsi Akadeemias liikmeid?

V: Rootsi Akadeemias on kokku 18 liiget.

K: Mis on SAOL?

V: SAOL tähendab Svenska Akademiens ordlista, mis tõlkes tähendab "Rootsi akadeemia sõnade nimekiri". See on akadeemia poolt väljaantav sõnaraamat, mis tuleb ainult ühes suures raamatus ja oli 2015. aasta seisuga 14. väljaanne.

K: Mis on SAOB?

V: SAOB tähendab Svenska Akademiens ordbok, mis tõlkes tähendab "Rootsi akadeemiate sõnaraamatut". See koosneb paljudest köitest, mis sarnanevad Oxfordi inglise sõnaraamatule, ja töö oli 2015. aastaks jõudnud V-tähega algavate sõnade juurde.

K: Miks kuningas Gustav III selle organisatsiooni käivitas?

V: Kuningas Gustav III käivitas selle organisatsiooni, sest ta soovis kohta, kus ta saaks korraldada talviseid üritusi, näiteks tantse või aastavahetuse pidusid, sest see oli üks väheseid kohti, mida tol ajal talveperioodil kütta sai.