Rootsi Akadeemia
Rootsi Akadeemia (rootsi keeles Svenska Akademien) asutati 1786. aastal Rootsi kuninga Gustav III poolt. See oli kopeeritud Académie française'ist, mis oli esimene akadeemia üldse. Rootsi Akadeemial on 18 liiget. Akadeemia moto on "Talent ja maitse" ("Snille och Smak" rootsi keeles).
Alates 1901. aastast on akadeemia otsustanud, kes saab Nobeli kirjandusauhinna. Auhind antakse Alfred Nobeli mälestuseks. Teine asi, millega akadeemia tegeleb, on aidata hoida rootsi keelt puhtana. Nad töötavad "rootsi keele puhtuse, tugevuse ja suuruse" ("Svenska folkets renhet, styrka och höghet") nimel. Selleks annab akadeemia välja kaks sõnaraamatut.
Esimene neist on ainult ühes suures raamatus olev sõnaraamat, mille nimi on Svenska Akademiens ordlista (või SAOL). Aastal 2015 oli selle 14. väljaanne. Teisel sõnaraamatul on mitu köidet. Selle nimi on Svenska Akademiens ordbok (või SAOB). Sisu on nii suur, et see vajab palju raamatuid, nagu Oxfordi inglise sõnaraamat. Esimene raamat selles komplektis trükiti 1898. aastal ja 2015. aastal oli töö jõudnud kuni V-tähega algavate sõnadeni.
Akadeemia kasutab hoonet, mida praegu tuntakse Stockholmi börsihoonena. Alumist korrust kasutati kauplemiskohana (millest sai börs) ja ülemist korrust kasutati tantsude, aastavahetuse pidude jne. korraldamiseks. 1786. aastal oli tantsusaal Stockholmi suurim köetav ja talvel kasutatav ruum. Kuningas küsis, kas ta võiks seda kasutada. Sellest ajast alates on akadeemia seal igal aastal kogunenud. 1914. aastal sai akadeemia õiguse kasutada ülemist korrust igavesti omaette. Seal kogunetakse ja muu hulgas valitakse Nobeli preemia laureaadid. Tänu sellele on akadeemia üks tähtsamaid kirjandusrühmitusi maailmas. Rootsi Akadeemia on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Rootsi Akadeemia?
V: Rootsi Akadeemia on organisatsioon, mille asutas 1786. aastal Rootsi kuningas Gustav III. Selle eeskujuks oli Académie française, mis oli esimene akadeemia, mis üldse loodi. Rootsi Akadeemial on 18 liiget ja selle moto on "Talent ja maitse".
K: Millega tegeleb Rootsi Akadeemia?
V: Rootsi Akadeemia peamine eesmärk on otsustada, kes saab igal aastal Nobeli kirjandusauhinna. Nad töötavad ka selle nimel, et hoida rootsi keelt puhtana, avaldades kaks sõnaraamatut - Svenska Akademiens ordlista (SAOL) ja Svenska Akademiens ordbok (SAOB).
K: Kus kohtub Rootsi Akadeemia?
V: Rootsi Akadeemia koguneb hoones, mida praegu tuntakse Stockholmi börsihoonena. Varem kasutati seda hoonet tantsude, aastavahetuse pidude jne korraldamiseks, kuid 1914. aastal anti neile luba kasutada seda igavesti oma koosolekuteks.
K: Kui palju on Rootsi Akadeemias liikmeid?
V: Rootsi Akadeemias on kokku 18 liiget.
K: Mis on SAOL?
V: SAOL tähendab Svenska Akademiens ordlista, mis tõlkes tähendab "Rootsi akadeemia sõnade nimekiri". See on akadeemia poolt väljaantav sõnaraamat, mis tuleb ainult ühes suures raamatus ja oli 2015. aasta seisuga 14. väljaanne.
K: Mis on SAOB?
V: SAOB tähendab Svenska Akademiens ordbok, mis tõlkes tähendab "Rootsi akadeemiate sõnaraamatut". See koosneb paljudest köitest, mis sarnanevad Oxfordi inglise sõnaraamatule, ja töö oli 2015. aastaks jõudnud V-tähega algavate sõnade juurde.
K: Miks kuningas Gustav III selle organisatsiooni käivitas?
V: Kuningas Gustav III käivitas selle organisatsiooni, sest ta soovis kohta, kus ta saaks korraldada talviseid üritusi, näiteks tantse või aastavahetuse pidusid, sest see oli üks väheseid kohti, mida tol ajal talveperioodil kütta sai.
