Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia: ajalugu, ülesanded ja auhinnad

Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia ehk Kungliga Vetenskapsakademin ("KVA") on üks Rootsi Kuninglikest Akadeemiatest. Akadeemia on sõltumatu, teaduslik, valitsusväline organisatsioon, mis on loodud teaduste, peamiselt loodusteaduste ja matemaatika toetamiseks.

Akadeemia asutasid 2. juunil 1739. aastal loodusteadlane Carl Linnaeus, majandusteadlane Jonas Alströmer, mehaanikainsener Mårten Triewald, riigiteenistujad Sten Carl Bielke ja Carl Wilhelm Cederhielm ning poliitik Anders Johan von Höpken.

Akadeemia loodi selleks, et leida kasulikke teadmisi ja kirjutada neist rootsi keeles. Akadeemia pidi erinema Uppsala Kuninglikust Teaduste Seltsist, mis oli asutatud 1719. aastal ja mis avaldas artikleid ladina keeles. See ehitati Stockholmi peamise ärikeskuse lähedale (kus erinevalt Uppsalast ei olnud sel ajal veel ülikooli). Rootsi teadlased soovisid, et see oleks nagu Londoni Kuninglik Selts ja Academie Royale des Sciences Pariisis, Prantsusmaal.

Akadeemia rühmad kohtuvad, et anda välja rahvusvahelisi auhindu:

Nobeli füüsika- ja keemiapreemiad
Sveriges Riksbank'i majandusteaduste auhind Alfred Nobeli mälestuseks (tuntud ka kui Nobeli mälestuspreemia majandusteadustes).
Crafoordi auhinnad astronoomia ja matemaatika, geoteaduste, bioteaduste (rõhuasetusega ökoloogiale) ja polüartriidi (reumatoidartriit) valdkonnas.
Rolf Schocki loogika- ja filosoofiapreemiad
Gregori Aminoffi kristallograafia auhind
Oskar Kleini medal

ja riiklikud auhinnad:

Göran Gustafssoni preemiad loodusteaduste ja meditsiini alase teadustöö eest
Söderbergi auhind majanduse või õigusteaduse valdkonnas
Tage Erlanderi füüsika-, keemia-, tehnoloogia- ja bioloogiapreemia
Ingvar Lindqvisti auhinnad füüsika, keemia, bioloogia ja matemaatika õpetajatele.

Ajalugu ja taust

Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia asutati 18. sajandil ajendatuna teaduse ja praktika vahelistest sidemetest — eesmärk oli toetada uurimistööd, mis toob ühiskonnale otse kasu, ning levitada tulemusi rootsikeelses kirjas. Asutajad olid nii teadlased kui ka poliitikud ja poliitiliselt mõjukad isikud, mis aitas tagada akadeemia rahalise ja institutsionaalse stabiilsuse. Aja jooksul on akadeemia laienenud, kujunenud kodumaise teaduselu keskuseks ja saanud rahvusvahelise tuntuse kaudu tähtsaks partneriks välismaistes teadusvõrgustikes.

Ülesanded ja tegevus

Peamised ülesanded on teaduse edendamine, tipptasemel uurimistöö tunnustamine ja teaduse populariseerimine ühiskonnas. Akadeemia korraldab loenguid, konverentse ja seminare, annab välja aruandeid ja teaduspublikatsioone ning annab teaduslikku nõu nii riiklikele institutsioonidele kui ka ettevõtetele. Samuti toetab akadeemia noori teadlasi stipendiumide ja auhindade kaudu ning edendab rahvusvahelist koostööd teadlaste ja uuringuasutuste vahel.

Korraldus ja liikmeskond

Akadeemia koosneb valitud liikmetest — nii rootsi kodanikest kui ka välismaisest tunnustatud teadlastest. Liikmeskonna valikul lähtutakse teaduslikust kvaliteedist: akadeemia valib regulaarselt uusi liikmeid ja moodustab erinevaid sektsioone või rühmi vastavalt erialadele. Tööd juhib presidium ja valitud komiteed, mis vastutavad konkreetsete programmide, auhindade ja sündmuste eest.

Akadeemia roll Nobeli protsessis ja auhindades

Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia mängib olulist rolli Nobeli auhindade valikul: akadeemia määrab ja töötab välja ekspertkomiteed, mis hindavad kandidaate ja esitavad ettepanekud Nobeli füüsika- ja keemiapreemiate laureaatide kohta. Lisaks vastutab akadeemia ka Sveriges Riksbank'i majandusteaduste auhinna väljaandmise eest, mille rahastab Rootsi keskpank ning mille akadeemia annab üle Alfred Nobeli mälestuseks.

Teised auhinnad ja toetusmeetmed

Akadeemia haldab mitmeid rahvusvahelisi ja riiklikke auhindu, mille eesmärk on tunnustada silmapaistvat teadustööd eri valdkondades. Loetletud auhindadest:

Nobeli füüsika- ja keemiapreemiad — maailma tuntumad teadusauhinnad, mida antakse tunnustuseks väljapaistva teadustöö eest vastavates valdkondades.
Sveriges Riksbank'i majandusteaduste auhind Alfred Nobeli mälestuseks — antakse majandusteaduse alal oluliste ja mõjusa teadustööde eest.
Crafoordi auhinnad — toetavad valdkondi, mida Nobel ei hõlma, näiteks astronoomia, matemaatika, geoteadused ja teatud bioteaduste harud (sh ökoloogia) ning artriidi uurimine.
Rolf Schocki preemiad (loogika ja filosoofia) — tunnustavad panust sügavate teoreetiliste küsimuste ja mõtlemise vallas.
Gregori Aminoffi kristallograafia auhind (kristallograafia) — tunnustab silmapaistvaid saavutusi kristallide struktuuri ja struktuuranalüüsi alal.
Oskar Kleini medal — auhind matemaatika või teoreetilise füüsika kontekstis välja paistvate tööde eest.
Riiklikud preemiad nagu Göran Gustafssoni preemiad (loodus- ja meditsiiniteadused), Söderbergi auhind (majandus või õigusteadus), Tage Erlanderi preemia (füüsika, keemia, tehnoloogia ja bioloogia) ning Ingvar Lindqvisti auhinnad õpetajatele — kõik need toetavad teaduse arengut Rootsis ning tunnustavad nii teadlaste kui ka teaduse populariseerijate panust.

Hoone, avalikkuse ja rahastuse roll

Akadeemia peakorter asub Stockholmis ning seal toimuvad avalikud loengud, istungid ja auhinnatseremooniad. Kuigi akadeemia on sõltumatu teadusorganisatsioon, toimub tihe koostöö riigi- ja erasektoriga — nii rahastuse, uurimisprogrammide kui ka nõuandva tegevuse kaudu. Akadeemia avaldab oma tulemusi ja seisukohti nii teaduslike väljaannetena kui ka populaarteadusliku materjalina, et suurendada teaduse nähtavust ja mõju ühiskonnas.

Tähtsus ja mõju

Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia on olnud ja jääb oluliseks sillaks teaduse, hariduse ja ühiskonna vahel. Tänu oma ajaloole, rahvusvahelisele koostöövõrgule ja rollile prestiižsete teadusauhindade haldamisel mõjutab akadeemia nii teaduse arengut Rootsis kui ka rahvusvaheliselt.

Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia

Küsimused ja vastused

K: Mis on Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia?

V: Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia ehk Kungliga Vetenskapsakademin ("KVA") on sõltumatu, teaduslik, valitsusväline organisatsioon, mis toetab teadusi, peamiselt loodusteadusi ja matemaatikat.

K: Kes asutas Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia?

V: Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia asutasid 2. juunil 1739. aastal loodusteadlane Carl Linnaeus, majandusteadlane Jonas Alströmer, mehaanikainsener Mårten Triewald, riigiteenistujad Sten Carl Bielke ja Carl Wilhelm Cederhielm ning poliitik Anders Johan von Höpken.

K: Mis oli Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia asutamise eesmärk?

V: Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia asutamise eesmärk oli leida kasulikke teadmisi ja kirjutada neist rootsi keeles. Samuti pidi see erinema Uppsala Kuninglikust Seltsist, mis oli asutatud 1719. aastal ja mis avaldas artikleid ladina keeles.

K: Kus asub akadeemia?

V: Akadeemia asub Stockholmi peamise ärikeskuse lähedal, sest Uppsalas ei olnud sel ajal veel ülikooli.

K: Milliseid rahvusvahelisi auhindu annavad akadeemia rühmad välja?

V: Akadeemia rühmad annavad välja rahvusvahelisi auhindu, näiteks Nobeli füüsika- ja keemiapreemia; Sveriges Riksbank'i auhind majandusteadustes Alfred Nobeli mälestuseks (tuntud ka kui Nobeli mälestuspreemia majandusteadustes); Crafoordi auhinnad astronoomia ja matemaatika; geoteaduste; bioteaduste (rõhuga ökoloogial); polüartriidi (reumatoidartriit); Rolf Schocki auhinnad loogika ja filosoofia alal; Gregori Aminoffi auhind kristallograafia alal; Oskar Kleini medal.

K: Milliseid riiklikke auhindu annavad välja akadeemia rühmad?

V: Akadeemiast pärit rühmad annavad välja selliseid riiklikke auhindu nagu Göran Gustafssoni auhinnad loodusteaduste ja meditsiini alaste teadusuuringute eest; Söderbergi auhind majanduse või õigusteaduse eest; Tage Erlanderi auhind füüsika, keemia, tehnoloogia ja bioloogia eest; Ingvar Lindqvisti auhinnad õpetajatele sellistes valdkondades nagu füüsika, keemia, bioloogia ja matemaatika.