Kuninglik Teaduste Akadeemia

Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia ehk Kungliga Vetenskapsakademin ("KVA") on üks Rootsi Kuninglikest Akadeemiatest. Akadeemia on sõltumatu, teaduslik, valitsusväline organisatsioon, mis on loodud teaduste, peamiselt loodusteaduste ja matemaatika toetamiseks.

Akadeemia asutasid 2. juunil 1739. aastal loodusteadlane Carl Linnaeus, majandusteadlane Jonas Alströmer, mehaanikainsener Mårten Triewald, riigiteenistujad Sten Carl Bielke ja Carl Wilhelm Cederhielm ning poliitik Anders Johan von Höpken.

Akadeemia loodi selleks, et leida kasulikke teadmisi ja kirjutada neist rootsi keeles. Akadeemia pidi erinema Uppsala Kuninglikust Teaduste Seltsist, mis oli asutatud 1719. aastal ja mis avaldas artikleid ladina keeles. See ehitati Stockholmi peamise ärikeskuse lähedale (kus erinevalt Uppsalast ei olnud sel ajal veel ülikooli). Rootsi teadlased soovisid, et see oleks nagu Londoni Kuninglik Selts ja Academie Royale des Sciences Pariisis, Prantsusmaal.

Akadeemia rühmad kohtuvad, et anda välja rahvusvahelisi auhindu:

ja riiklikud auhinnad:

Rootsi Kuninglik Teaduste AkadeemiaZoom
Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia

Rootsi Kuninglik Teaduste AkadeemiaZoom
Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia

Küsimused ja vastused

K: Mis on Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia?


V: Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia ehk Kungliga Vetenskapsakademin ("KVA") on sõltumatu, teaduslik, valitsusväline organisatsioon, mis toetab teadusi, peamiselt loodusteadusi ja matemaatikat.

K: Kes asutas Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia?


V: Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia asutasid 2. juunil 1739. aastal loodusteadlane Carl Linnaeus, majandusteadlane Jonas Alströmer, mehaanikainsener Mårten Triewald, riigiteenistujad Sten Carl Bielke ja Carl Wilhelm Cederhielm ning poliitik Anders Johan von Höpken.

K: Mis oli Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia asutamise eesmärk?


V: Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia asutamise eesmärk oli leida kasulikke teadmisi ja kirjutada neist rootsi keeles. Samuti pidi see erinema Uppsala Kuninglikust Seltsist, mis oli asutatud 1719. aastal ja mis avaldas artikleid ladina keeles.

K: Kus asub akadeemia?


V: Akadeemia asub Stockholmi peamise ärikeskuse lähedal, sest Uppsalas ei olnud sel ajal veel ülikooli.

K: Milliseid rahvusvahelisi auhindu annavad akadeemia rühmad välja?


V: Akadeemia rühmad annavad välja rahvusvahelisi auhindu, näiteks Nobeli füüsika- ja keemiapreemia; Sveriges Riksbank'i auhind majandusteadustes Alfred Nobeli mälestuseks (tuntud ka kui Nobeli mälestuspreemia majandusteadustes); Crafoordi auhinnad astronoomia ja matemaatika; geoteaduste; bioteaduste (rõhuga ökoloogial); polüartriidi (reumatoidartriit); Rolf Schocki auhinnad loogika ja filosoofia alal; Gregori Aminoffi auhind kristallograafia alal; Oskar Kleini medal.

K: Milliseid riiklikke auhindu annavad välja akadeemia rühmad?


V: Akadeemiast pärit rühmad annavad välja selliseid riiklikke auhindu nagu Göran Gustafssoni auhinnad loodusteaduste ja meditsiini alaste teadusuuringute eest; Söderbergi auhind majanduse või õigusteaduse eest; Tage Erlanderi auhind füüsika, keemia, tehnoloogia ja bioloogia eest; Ingvar Lindqvisti auhinnad õpetajatele sellistes valdkondades nagu füüsika, keemia, bioloogia ja matemaatika.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3