Schutzstaffel (SS) – ajalugu, struktuur ja roll holokaustis
Schutzstaffel (SS) — põhjalik ülevaade ajaloost, struktuurist ja rollist holokaustis: koondus- ja surmalaagrid, Nürnbergi otsused ning kuritegelik pärand.
Schutzstaffel (SS) oli suur julgeoleku- ja sõjaline organisatsioon, mida kontrollis Saksamaal Natsionaalsotsialistlik Saksa Tööliste Partei (Natside Partei). Mõnikord kirjutati "SS" riimkirjas nagu 
, ning see sümbol ilmus SS-i lipule ja sümboolikale. SS-i tegevus hõlmas nii poliitilist survet ja repressioone kodumaal kui ka suurt sõjalist, administratiivset ja genotsiidi korraldavat rolli okupeeritud aladel.
Asutus ja areng
SS loodi algselt 1920. aastate keskel kui Adolf Hitleri isiklikku turvameeskonda ja kasvas 1930. aastatel juhtfiguuride — eelkõige Heinrich Himmleri — juhtimisel suureks riiklikuks võimumasinaks. Himmler, kes sai Reichsführer-SS ametikohale 1929. aastal, organiseeris SS-i hierarhiliselt, kehtestas ranget valikuprotsessi ja ideoloogilise selektsiooni ning laiendas organi ülesandeid väga erinevates suundades.
Struktuur ja peamised üksused
- Allgemeine-SS — poliitiline ja administratiivne osa, mis vastutas valitsuse sisemise kontrolli, propagandi ja kohaliku repressiooni eest.
- Waffen-SS — relvastatud üksused, mis võitlesid koos regulaarväe ridades, moodustades lahingväed ja üksused eri teatrites.
- SS-Totenkopf (surmakolmnurkude üksused) — koonduslaagrite valvurite ja halduse eest vastutavad üksused.
- Sicherheitsdienst (SD) ja RSHA — SS-i luure- ja julgeolekuaparaadid, mis koordineerisid repressioone, salaluure ja juurdlusi, samuti sidusid SS-i poliitilise terroriga.
- SS-i liikmeks astumiseks nõuti ideoloogilist lojaalsust ja rassilisi kriteeriume; organisatsioon rakendas liikmete valikul rangeid sõeluuringuid ja nõudis isikutelt truudust Hitlerile.
Roll holokaustis
SS mängis holokaustis keskset ja otsustavat rolli. SS organiseeris ja juhtis nii plaane kui ka nende praktilist elluviimist: nad juhtisid natside koonduslaagreid ja surmalaagreid, koordineerisid juutide ja teiste rühmade laagritesse ja hävituslaagritesse deporteerimist ning vastutasid massiliste tapatalgute eest. SS-i all tegutsenud mobiliseeritud üksused, näiteks Einsatzgruppen, viisid läbi massilisi laskmisi, eriti idavööndites pärast Nõukogude Liidu ründamist.
SS vastutas otseselt või kaudselt paljude kuritegude eest: organiseeritud tapmised gaasikambrite abil (nt Auschwitz-Birkenau, Treblinka, Sobibor ja teised), jõuetu töö, näljutamine, inimeste meditsiinilised eksperimendid ning sektoriaalne röövimine ja varaline väljapressimine. Ohvrite hulka kuulusid peamiselt juudid, aga ka romad, sõjavangid, poliitilised vastased, invaliidid, homoseksuaalid ja teised marginaliseeritud grupid — kokku tapeti või hukkus selle süsteemi toimel miljoneid inimesi.
Pärast sõda ja õiguslik hinnang
Pärast Teist maailmasõda kohtusid liitlased Nürnbergi protsessidel, kus kohtunikud otsustasid 1946. aastal, et SS oli ebaseaduslik ja kuritegelik organisatsioon. See tähendas, et SS-i juhtkonna ja paljude liikmete tegevust käsitleti sõja- ja inimvastaste kuritegudena ning paljud SS-i liikmed viidi kohtu alla erinevatel protsessidel. Samas tehti kohtulahendites erandeid indiviidide suhtes, kes olid sunniviisiliselt värvatud või kellele ei saanud tõendada isiklikku kuritegelikku osalust.
Pärand ja mälu
SS-i kuritegude tunnistamine ja uurimine on olnud oluline osa II maailmasõja ning holokausti uurimisest ja mälestamisest. Paljud riigid on keelanud nõukogude- või natsisümboolika avaliku kasutamise ning toimuvad pidevad teaduslikud-ajaloolised ja mälestusüritused, et säilitada ohvrite mälestust ja õpetada tulevastele põlvkondadele, kuidas sarnaste ideoloogiate ja institutsioonide tekkimist ennetada.
Pärast Nürnbergi otsust on SS jäänud ajalooliseks sümboliks riikliku repressiooni, ideoloogilise äärmusluse ja massimõrva kohta, ning selle uurimine jätkub arheoloogia, arhiivi- ja tunnistajauuringute ning õigusalaste protsesside kaudu.
SS on loodud
SS loodi 1925. aastal natside juhi Adolf Hitleri valvamiseks. (Schutzstaffel tähendab saksa keeles "kaitsekomando"). lk. 26-29 Aastatel 1929-1945 juhtis Heinrich Himmler SS-i. Selle aja jooksul kasvas SS väikesest paramilitaarsest üksusest üheks suurimaks ja võimsamaks organisatsiooniks natsi-Saksamaal. lk.47
Natsid nägid SS-i kui eriüksust, nagu pretoriaani kaardiväge (mis kaitses Rooma keisreid). SS-i valimiseks pidi inimene olema rassiliselt "puhas". See tähendas, et nad pidid tõestama, et kõik nende esivanemad olid "aarialased". Samuti pidid nad olema täiesti lojaalsed natside partei suhtes. Nad ei tohtinud kunagi esitada küsimusi ega olla eriarvamusel millegi suhtes, mida SS tegi.
SS osad
SS-l oli kaks erinevat osa. Allgemeine-SS ("Üld-SS") oli natside politsei. Waffen-SS ("Relvastatud SS") oli natsi-Saksamaa sõjaväe sõdurite eriüksus. Waffen-SS sai tuntuks ägeda võitluse ja julmuse poolest tsiviilisikute ja sõjavangide vastu. Selle üksused aitasid maha suruda Varssavi getoülestõusu, kus Poola juudid püüdsid natside vastu võidelda. Waffen-SS-i üksused tapsid ka palju Ameerika sõjavange 1944. aasta lahingu ajal.
SS oli militaristlik, kuid mitte sõjaline. Tal oli oma auastmesüsteem, sümboolika ja vormiriietus. See eristas SS-i Saksa sõjaväest, natside parteist ja Saksa valitsuses töötavatest inimestest.
SS saavutab võimu
Kui natsipartei sai Saksamaal üha rohkem võimu, andis ta SS-ile kontrolli tähtsamate ametite (näiteks õiguskaitse) üle. Paljud SS-organisatsioonid muutusid sama võimsaks kui valitsuse osad. Natsipartei otsustas, et selleks, et aidata tal oma võimu säilitada, on vaja anda SS-ile kaks veelgi tähtsamat töökohta. Üks neist oli Sicherheitsdienst (SD), natside julgeoleku- ja luureteenistuse loomine ja juhtimine. Teine ülesanne oli kontrollida Geheime Staatspolizei (Gestapo): SS-i salapolitsei. Kuna ta oli vastutav nii paljude oluliste asjade eest, võis SS teha peaaegu kõike, mida ta tahtis.
SS Einsatzgruppen mõrvasid palju tsiviilelanikke, sealhulgas selle naise, kes püüab oma last oma kehaga kaitsta vahetult enne mahalaskmist.
Roll holokaustis
SS-i juhina kasutas Heinrich Himmler SS-i lõpliku lahenduse elluviimiseks. SS Einsatzgruppen mõrvasid Teise maailmasõja ajal natsliku Saksamaa poolt kontrollitud riikides palju tsiviilisikuid, peamiselt juute. SS vastutas koonduslaagrite ja surmalaagrite (laagrid, kuhu inimesed saadeti tapmisele) loomise ja juhtimise eest. Nendes laagrites surid miljonid vangid mitmel põhjusel, sealhulgas mõrvade, nälja, haiguste, surnuks külmumise ja natsidoktorite, nagu Josef Mengele, poolt läbi viidud katsete tagajärjel.
Pärast sõda
Pärast sõda otsustasid Nürnbergi kohtuprotsessi kohtunikud, et SS oli kuritegelik organisatsioon (rühm, mis oli loodud ainult kuritegude toimepanemiseks). Nad otsustasid, et SS oli toime pannud sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid. Nad ütlesid ka, et SS oli organisatsioon, mis oli teostanud suurema osa holokaustist.
Seotud leheküljed
- Holokaust
- Natsi-Saksamaa
- Heinrich Himmler
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Schutzstaffel (SS)?
V: Schutzstaffel (SS) oli suur julgeoleku- ja sõjaline organisatsioon, mida kontrollis Saksamaal Natsionaalsotsialistlik Saksa Tööliste Partei (Natside Partei).
K: Millal see moodustati?
V: See moodustati 1925. aastal Weimari Saksamaal, mida tuntakse ka Weimari Vabariigi nime all.
K: Kuidas sai SS võimsaks?
V: SS sai võimsaks pärast Sturmabteilung (SA) juhi Ernst Rِhmi hukkamist pikkade nugade ööl.
K: Millist rolli mängisid nad holokaustis?
V: Nad juhtisid natside koonduslaagreid ja surmalaagreid, kus tapeti miljoneid inimesi.
K: Kuidas mõisteti nende üle kohut pärast Teist maailmasõda?
V: Pärast Teist maailmasõda otsustasid Nürnbergi kohtuprotsessi kohtunikud, et SS oli ebaseaduslik kuritegelik organisatsioon ja ütlesid, et ta oli teinud suurema osa holokaustist.
K: Milline sümbol tähistas "SS"?
V: "SS" kirjutati mõnikord riimkirjas kui , ja see sümbol pandi selle lipule ja sümboolikale.
Otsige