Ruunid: ajalugu, tähendused ja kasutus (Vanem Fuþark, Fuþorc)

Ruunid on väga vanad märgid, mida germaanlased kasutasid enne seda, kui nad hakkasid keskajal kasutama ladinakeelseid tähti. Sõna "ruunid" võib laiemas tähenduses viidata mis tahes salajastele või vanadele tähestikele, kuid tavaliselt mõeldakse sellega skandinaavia rahvaste ja nende sugulaskeelte kirjapilte, mida kasutati ligikaudu 2. sajandist kuni keskajani. Vanim laialt tuntud komplekt on nn vanem Fuþark, mida kasutati umbes 150–800 pKr. Umbes 800. aasta paiku arenenud ja lihtsustatud tähestikust sai noorem Fuþark, mida kasutati kuni umbes 1100. aastani, mil ladina tähestik võttis üle suurema osa kirjalikust kasutusest. Anglosaksi ruune kasutati Suurbritannias umbes 400–1100 pKr. Skandinaavia ruune nimetatakse "Fuþark" (Futhark), sest ruunikirja esimesed kuus tähte on ᚠ ᚢ ᚦ ᚨ ᚱ ᚲ (F U Þ A R K). Anglosaksi ruune nimetatakse "Fuþorc", sest nende kujutis ja tähtede järjestus on mõnevõrra erinev.

Ruunide jaotused ja tunnused

Peamised ruunikomplektid on:

• Vanem Fuþark (Elder Futhark) — umbes 24 ruuni; kasutusel ~150–800 pKr.
• Noorem Fuþark (Younger Futhark) — ligi 16 ruuni; kasutusel alates ~800 pKr Skandinaavias kuni ~1100. sajandini ja kohati kauem.
• Anglosaksi Fuþorc (Futhorc) — inglise ja frisi keelte jaoks laiendatud variant; sisaldas tavaliselt 28–33 ruuni, kasutusel Briti saartel ja Frisiamaal umbes 400–1100 pKr.

Ruunid on üldiselt joonistatud sirgjooneliselt, sest neid raiuti sagedasti puusse, luusse ja kividesse — sirged jooned on raiumisel lihtsamad kui kõverad. Ruunid olid nii tähestikulised kui ka kõne- ja kõlaühikuid kandvad märgid, ning paljudel juhtudel omistati neile ka maagiline või sümboolne tähendus.

Kus ruune leidub ja milleks neid kasutati

Ruunikirjeid on leitud paljudelt materjalidelt ja aladelt. Ruunid on raiutud kividesse (nn ruunikivid) paljudes kohtades Skandinaavias (Taani, Norra ja Rootsi), aga ka Briti saartel, Islandil, Gröönimaal, Fääri saartel ja Friisimaal. Lisaks kividel leidub ruunikirjeid puidul, luul, metallil ja keraamikal. Paljud levinud tekstid on lühikesed mälestus- või omandi­sildid (näiteks "X raius selle Y mälestuseks"), kuid leidub ka pikemaid kirjatükke, poeeme, loendeid ja maagilisi tekste.

Ruunide kasutus hõlmas:

• mälestussambaid ja epitafeid (ruunikivid),
• sõlme- ja kaitsemaagiat ning loitsimise vorme,
• nimede, omandi- ja lepingu­siltide märkimist,
• luuletuste ja nimekirjade kirjutamist (nt ruuneline luule),
• igapäevaseid märgistusi; eraldi oli olemas ka rituaalne ja sümboolne kasutus.

Ruuni­nimed, rekonstruktsioonid ja uurimine

Algsetes varajastes ruunikomplektides pidi igal märgil olema nimi, sarnaselt tänapäevaste tähtede nimedele, ja need nimed sageli peegeldasid tähte või heli tähendust. Kui ruune esimest korda kasutati, ei olnud germaani keeled veel moodustanud kõiki tänapäevaseid harusid; oli üks ühtne protogermaani keel, millel oli palju piirkondlikke murdeid. Paljud very vanad ruuninimed ei ole otseselt säilinud — teadlased on need rekonstrueerinud, sidudes hilisemaid allikaid ja võrdlevat keele­ajaloolist meetodit. Rekonstrueeritud nimed tähistatakse sageli märgendiga [*] või muul viisil, et osutada oletustele. Kõik ruunid ei olnud kõikjal ühesugused: kujundid, häälikuväärtused ja nimed võisid regiooniti erineda.

Kirjutussuunad, vormid ja erijooned

Ruunikirjad ei olnud alati vasakult paremale; esiistutest leidub näiteid, kus tekst kulgeb paremale vasakule või isegi boustrophedon-stiilis (ridade vahelduv suund). Samuti on levinud nn bindruunid — kahe või enama ruuni ühendamine üheks sümboliks — ja dekoratiivsed kujundid, mis kombineerivad ruunimärke ja ornamentikat. Ruunitekstid on sageli lühemad kui kaasaegsed ladina­kirjalised tekstid, tihti sisaldades nimisõnu, nimesid ja lühikesi fraase.

Keeleline mõju ja säilimine

Mõned ruunikirjast pärit märgid on säilinud ka tänapäevases tähestikus. Näiteks ruun ᚦ kandis heli, mida nimetatakse thorn (tähis þ), ja see säilis keskaegses inglise keeles ning tänapäeva islandi keeles — mõlemas tähistab see "th"-heli nagu sõnas asi. Pärast normannide vallutamist asendati inglise keeles paljud n-õelised märgid kombinatsiooniga th, kuna prantsuskeelsetele normannidele olid vanad märgid võõrad. Sarnane täht ð (eth) hääldub samuti "th"-na (nagu asi) ja seda kasutas vanainglise keel; see täht on tõenäoliselt mõjutatud iiri-insulaarsest käsikirja­praktikast, mitte otseselt ruunikirjastusest.

Kultuuriline pärand ja tänapäevane kasutus

Ruunid on jätnud tugeva jälje nii teaduslikku uurimisse kui ka populaar­kultuuri. Need on esindatud:

• teaduslikes uuringutes (ruunoloogia), kus uuritakse leidude kronoloogiat, keelt, stiili ja levikut,
• kirjanduses ja kunstis — näiteks kasutas J. R. R. Tolkien ruune ja muistset germaani sümboolikat oma fantaasiakirjanduses,
• müstilistes ja esoteerilistes ringkondades, kus ruune kasutatakse ennustamiseks ja sümboolseks tähistamiseks,
• poliitilistes ja ideoloogilistes kontekstides — kahjuks kasutasid ka natsid ruunilisi motiive, püüdes neile anda uue müstilise ja romantilise germaani tähenduse; see on toonud kaasa hoolikat akadeemilist ja kultuurilist diskussiooni ruunide tähenduse ja kasutuse kohta tänapäeval.

Õppimine, hulk ja tehnilised aspektid

Ruunikirjade uurimine tugineb arheoloogiale, keeleteadusele ja kirjandusallikatele (näiteks vanade ruuneliste luuletuste ja runepoemide analüüs). Tänapäeval on ruune võimalik esitada ka digitaalselt — paljudel fontidel ja Unicode'i tabelitel on ruunimärgid, mis võimaldavad teaduslikku ja kultuurilist taasesitust. Oluline on eristada ajaloolist uurimist ja modernset rekreatsiooni või kunstilist kasutust: kõik tänapäeval nähtavad “ruunilised” tähendused ei pruugi peegeldada ajaloolist praktikat.

Kokkuvõte

Ruunid on mitmekihilised ja olulised kultuurilised mälestised, mis pakuvad infot nii keele, religiooni kui ka igapäevase elu kohta germaani ja varakeskaegsete inimeste maailmas. Nende uurimine jätkub, avardades teadmisi kirjapildi arengust, regionaalsetest eripäradest ja ruunide rollist muistsetes rituaalides ja kommunikatsioonis. Ruunide pärand on nii ajalooline kui ka elus — need ilmuvad muuseumides, teadustekstides, kunstis ja vahel ka kaasaegses populaarteadlikus kasutuses.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ruunid?

K: Mis on vanem Fuþark?

K: Mis on noorem fuþark?

K: Kus leidub ruune?

K: Kuidas on ruune ajalooliselt kasutatud?

Otsing