Kuriteod inimkonna vastu: määratlus, näited ja õiguslik raamistik

Kuriteod inimsuse vastu ehk inimsusevastased kuriteod on kuriteod, mis on suunatud suurt hulka tsiviilisikuid või mingit suure inimrühma kuuluvaid inimesi, kes ei ole iseenesest valesti teinud. Need kuriteod ei ründa üksikut või üksikuid inimesi juhuslikult, vaid on suunatud tervele rühmale – eesmärk on tekitada kannatusi, hirmu, tõrjumist või hävitamist kogu rühma suhtes. Näiteks natsi-Saksamaal püüdis režiim holokausti ajal tappa kõik Euroopa juudid, mis on valus ja selge näide inimsusevastasest kuriteost (tappa kõik Euroopa juudid).

Mida inimsusevastased kuriteod hõlmavad?

Inimsusevastased kuriteod võivad hõlmata mitmesuguseid rünnakuid tsiviilelanike vastu. Sageli nimetatakse selliste kuritegude alla:

  • tapmised ja massimõrvad;
  • hävitamine, orjastamine ja tõrjutus;
  • deportatsioonid ja sunnitud ümberpaigutused;
  • massiivne vangistamine või muul viisil põhjuseta vabastamisest ilma juriidilise alustata;
  • piinamine ja julm kohtlemine;
  • süütu rahvusvahelise kaitse, seksuaalse vägivalla ja vägistamise kasutamine laialdaselt;
  • sihtotstarbeline tagakiusamine rassi, usutunnistuse, poliitiliste vaadete, rahvuse või muude tunnuste alusel;
  • apartheid ja muud süsteemsed diskrimineerimise vormid.

Erinevus sõjakuritegudest ja genotsiidi vahel

Inimsusevastased kuriteod erinevad teistest rahvusvahelistest kuritegudest nii olemuse kui konteksti poolest. Erinevalt sõjakuritegudest võivad inimsusevastased kuriteod toimuda nii rahu- kui ka sõja ajal — need ei ole tingimata seotud sõjalise konfliktiga. Samuti ei ole inimsusevastased kuriteod alati identsed genotsiidiga: genotsiid hõlmab konkreetset eesmärki hävitada täielikult või osaliselt mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või religioosse rühma. Inimsusevastaste kuritegude puhul võib motiiviks olla laiem poliitiline, majanduslik või muu süsteemne sihtimine ja kuritegu ei pea alati sisaldama hävitamise eesmärki.

Õiguslik raamistik ja vastutus

Rahvusvahelises õigusruumis on inimsusevastased kuriteod tunnustatud ja karistatavad alates Nürnbergi kohtuprotsessidest pärast Teist maailmasõda. Hilisemalt on neid käsitlenud rahvusvahelised kriminaalkohtud, näiteks International Criminal Tribunal for the former Yugoslavia (ICTY) ja International Criminal Tribunal for Rwanda (ICTR), ning praegu ka Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC). Inimsusevastaste kuritegude täpne määratlus kaasaegses õiguses tuleb muu hulgas Rooma Statuudist (ICC asutamislepingust), kus on sätestatud kuritegude liigid ja vastutuse põhimõtted.

Olulised õiguslikud elemendid on tavaliselt:

  • tegu, mis on osa laialdasest või süsteemsest rünnakust tsiviilpopulatsiooni vastu;
  • teo teadlikkus — täideviijad teavad, et nende tegevus on osa laiemast rünnakust;
  • konkreetsed teguosad nagu tapmine, piinamine, sunniviisiline ümberasustamine jm.

Kuidas uuritakse ja karistatakse?

Inimsusevastaseid kuritegusid saavad uurida ja nende eest vastutust nõuda rahvusvahelised institutsioonid (nt ICC) või liikmesriikide kohtud. Uurimised võivad olla keerulised — nõutakse tunnistusi, dokumente, massi- ja digitaalset tõestust ning sageli ka rahvusvahelist koostööd. Karistused võivad hõlmata vangistus, rahalisi trahve ja reparatsioone ohvritele.

Ohvrite õigused ja ennetus

Ohvritel on õigus saada kaitset, õigusabi ja kompensatsiooni. Rahvusvaheline õigus rõhutab ka ennetamise tähtsust: haridus, varajane sekkumine, sõltumatud uurimised ning poliitiline ja diplomaatiline surve võivad aidata ära hoida uute inimsusevastaste kuritegude tekkimist.

Kokkuvõte

Inimsusevastased kuriteod on rasked ja sageli süsteemsed rikkumised, mis sihivad suuri inimrühmi. Need võivad toimuda nii rahu- kui ka sõja ajal ning kuuluvad rahvusvahelise õiguse alla, kus neid uuritakse ja karistatakse nii riikide kui rahvusvaheliste kohtute kaudu. Ajaloolised näited, nagu natsi-Saksamaa holokaust, näitavad, kui laastavad tagajärjed sellistel kuritegudel võivad olla, ning rõhutavad vajadust vastutuse ja ennetuse järele.

Määratlus

Mitte iga suure grupi vastu toime pandud kuritegu ei ole inimsusevastane kuritegu. Et olla inimsusevastased kuriteod, peavad kuriteod olema:

  • Valitsuse poolt kavandatud või
  • Valitsuse poolt heaks kiidetud. Kuigi need kuriteod on väga levinud, ei tee valitsus midagi, et neid peatada. Sel viisil annab valitsus kuritegudele oma heakskiidu, ilma et ta tegelikult käsiks inimestel neid teha.

Inimsusevastased kuriteod peavad olema toime pandud ka tsiviilelanikkonna (inimesed, kes ei ole sõdurid) vastu.

Näited

Tänapäeval võivad inimsusevastaste kuritegude hulka kuuluda:

Kuid minevikus ei peetud kõiki neid asju inimsusevastasteks kuritegudeks. Näiteks inimsusevastased kuriteod loetleti esimest korda 1945. aastal. Kuid alles 2002. aastal lisati paljud seksuaalse kuritarvitamise vormid (nagu seksuaalne orjastamine) inimsusevastaste kuritegude hulka. pp. 8–10

Ajalugu

Armeenia genotsiid

Sõnu "inimsusevastane kuritegu" kasutati esimest korda pärast Armeenia genotsiidi. 1915. aastal tappis Osmanite impeeriumi valitsus kuni 1,5 miljonit armeenlast. Valitsus tappis mehi või sundis neid tegema sunnitööd. Samuti sundisid nad armeenia naisi ja lapsi oma kodudest lahkuma. Teel vägistas, röövis ja tappis Osmani sõjavägi tsiviilelanikke.

24. mail 1915 süüdistasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa Osmanite impeeriumi "inimsusevastases kuriteos".

Nürnbergi protsessid

Pärast Teise maailmasõja lõppu võeti paljud holokaustis osalenud inimesed kinni ja anti Nürnbergi kohtuprotsessil kohtu alla. Kohtuprotsessi läbiviijad pidid aga välja mõtlema, kuidas käsitleda kuritegusid, mida need inimesed olid holokausti ajal toime pannud. Sel ajal võisid kohtud inimesi sõjakuritegude eest kohtu alla anda. Kuid kohtud ei olnud kunagi varem näinud juhtumit, kus valitsus oleks toime pannud nii kohutavaid kuritegusid omaenda kodanike vastu.

Selleks, et kohus saaks natsidele nende kuritegude eest süüdistuse esitada, võttis kohus vastu seaduse. Selles seaduses öeldi, et kohus võib inimesi kohtu alla anda nii inimsusevastaste kuritegude kui ka sõjakuritegude eest. See määratles "inimsusevastaseid kuritegusid" järgmiselt:

Mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine ja muud ebainimlikud teod, mis on toime pandud tsiviilelanikkonna vastu enne sõda või sõja ajal, või tagakiusamine [poliitilistel, rassilistel või usulistel põhjustel].

Apartheid

Apartheid on süsteem, mille eesmärk on hoida ühte rassi teisest eraldi. Ühel rassil on kogu võim ja teisel rassil ei ole mingit võimu. See jätkub rassistlike seaduste ja hoiakute kaudu.

Lõuna-Aafrika praktiseeris aastakümneid apartheidit. Valitsus võttis vastu seadused, mille kohaselt ei saanud eri rassid elada samades piirkondades, seksida, abielluda, koos koolis käia, käia samades randades ega isegi samades haiglates. Koolid, haiglad ja muud kohad, kuhu mittevalged inimesed võisid minna, olid palju halvemad kui kohad, kuhu valged inimesed said minna.

1976. aastal otsustas ÜRO Peaassamblee, et apartheid on inimsusevastane kuritegu. Osa selle otsusest ütles:

Arvestades ... et kõik inimesed on sündinud vabana ja võrdse väärikuse ja õigustega ning et igaühel on õigus kõigile ... õigustele ja vabadustele ... [me] deklareerime, et apartheid on kuritegu inimkonna vastu.

Kedagi ei ole kunagi mõistetud süüdi apartheidiga seotud inimsusevastaste kuritegude eest.

Vägistamine ja seksuaalvägivald

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) avati 2002. aastal. Selle ülesanne on uurida sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid. Võimaluse korral mõistab ta nende kuritegude eest kohut ja karistab inimesi. Kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus loodi, koostas ta uue inimsusevastaste kuritegude nimekirja. See oli esimene kord, kui igasugune seksuaalne kuritarvitamine, välja arvatud vägistamine, lisati inimsusevastase kuriteona. Rahvusvaheline Kriminaalkohus hõlmab kõiki neid inimsusevastaseid kuritegusid: . pp. 8–10

  • Vägistamine
  • Seksuaalne orjus
  • Naiste sundimine prostituutidena tööle
  • Naiste rasestumise sundimine
  • Naiste sundsteriliseerimine
  • Seksuaalne vägivald (muud liiki seksuaalne väärkohtlemine ja seksuaalkuritegude toimepanemine)

Samuti loeb Rahvusvaheline Kriminaalkohus kõik need kuriteod sõjakuritegudeks, kui need toimuvad sõja raames. pp. 8–10

2008. aastal otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu, et "vägistamine ja muud seksuaalse vägivalla vormid võivad olla sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod või [osa] genotsiidist".

Küsimused ja vastused

K: Mis on inimsusevastased kuriteod?


V: Kuriteod inimsuse vastu on kuriteod, mis pannakse toime suure inimrühma vastu, kes ei ole midagi halba teinud.

K: Kes panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid?


V: Rühmad, kes panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid, ei tee haiget ainult ühele või mõnele inimesele. Nad tahavad teha haiget tervele inimrühmale, mis neile ei meeldi.

K: Kas te oskate tuua näite inimsusevastase kuriteo kohta?


V: Näide inimsusevastase kuriteo kohta on natsid, kes püüdsid holokausti ajal tappa kõik Euroopa juudid.

K: Kas inimsusevastased kuriteod erinevad sõjakuritegudest?


V: Jah, erinevalt sõjakuritegudest võivad inimsusevastased kuriteod toimuda nii rahu kui ka sõja ajal.

K: Kas ainult teatud rühmad on selliste kuritegude sihtgrupiks?


V: Jah, rühmad, kes panevad selliseid kuritegusid toime, on suunatud tervele inimrühmale, mis neile ei meeldi.
K: Kas seda tüüpi julmused võivad toimuda ka ajal, mil ei ole sõda? V: Jah, erinevalt sõjakuritegudest, mis võivad toimuda ainult siis, kui on konflikt või väljakuulutatud sõda, võivad inimsusevastased kuriteod toimuda nii rahuajal kui ka sõja ajal.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3