Kuriteod inimkonna vastu

Määratlus

Mitte iga suure grupi vastu toime pandud kuritegu ei ole inimsusevastane kuritegu. Et olla inimsusevastased kuriteod, peavad kuriteod olema:

• Valitsuse poolt kavandatud või
• Valitsuse poolt heaks kiidetud. Kuigi need kuriteod on väga levinud, ei tee valitsus midagi, et neid peatada. Sel viisil annab valitsus kuritegudele oma heakskiidu, ilma et ta tegelikult käsiks inimestel neid teha.

Inimsusevastased kuriteod peavad olema toime pandud ka tsiviilelanikkonna (inimesed, kes ei ole sõdurid) vastu.

Näited

Tänapäeval võivad inimsusevastaste kuritegude hulka kuuluda:

Kuid minevikus ei peetud kõiki neid asju inimsusevastasteks kuritegudeks. Näiteks inimsusevastased kuriteod loetleti esimest korda 1945. aastal. Kuid alles 2002. aastal lisati paljud seksuaalse kuritarvitamise vormid (nagu seksuaalne orjastamine) inimsusevastaste kuritegude hulka. ^{pp. 8–10}

Ajalugu

Armeenia genotsiid

Sõnu "inimsusevastane kuritegu" kasutati esimest korda pärast Armeenia genotsiidi. 1915. aastal tappis Osmanite impeeriumi valitsus kuni 1,5 miljonit armeenlast. Valitsus tappis mehi või sundis neid tegema sunnitööd. Samuti sundisid nad armeenia naisi ja lapsi oma kodudest lahkuma. Teel vägistas, röövis ja tappis Osmani sõjavägi tsiviilelanikke.

24. mail 1915 süüdistasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa Osmanite impeeriumi "inimsusevastases kuriteos".

Nürnbergi protsessid

Pärast Teise maailmasõja lõppu võeti paljud holokaustis osalenud inimesed kinni ja anti Nürnbergi kohtuprotsessil kohtu alla. Kohtuprotsessi läbiviijad pidid aga välja mõtlema, kuidas käsitleda kuritegusid, mida need inimesed olid holokausti ajal toime pannud. Sel ajal võisid kohtud inimesi sõjakuritegude eest kohtu alla anda. Kuid kohtud ei olnud kunagi varem näinud juhtumit, kus valitsus oleks toime pannud nii kohutavaid kuritegusid omaenda kodanike vastu.

Selleks, et kohus saaks natsidele nende kuritegude eest süüdistuse esitada, võttis kohus vastu seaduse. Selles seaduses öeldi, et kohus võib inimesi kohtu alla anda nii inimsusevastaste kuritegude kui ka sõjakuritegude eest. See määratles "inimsusevastaseid kuritegusid" järgmiselt:

Mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine ja muud ebainimlikud teod, mis on toime pandud tsiviilelanikkonna vastu enne sõda või sõja ajal, või tagakiusamine [poliitilistel, rassilistel või usulistel põhjustel].

Apartheid

Apartheid on süsteem, mille eesmärk on hoida ühte rassi teisest eraldi. Ühel rassil on kogu võim ja teisel rassil ei ole mingit võimu. See jätkub rassistlike seaduste ja hoiakute kaudu.

Lõuna-Aafrika praktiseeris aastakümneid apartheidit. Valitsus võttis vastu seadused, mille kohaselt ei saanud eri rassid elada samades piirkondades, seksida, abielluda, koos koolis käia, käia samades randades ega isegi samades haiglates. Koolid, haiglad ja muud kohad, kuhu mittevalged inimesed võisid minna, olid palju halvemad kui kohad, kuhu valged inimesed said minna.

1976. aastal otsustas ÜRO Peaassamblee, et apartheid on inimsusevastane kuritegu. Osa selle otsusest ütles:

Arvestades ... et kõik inimesed on sündinud vabana ja võrdse väärikuse ja õigustega ning et igaühel on õigus kõigile ... õigustele ja vabadustele ... [me] deklareerime, et apartheid on kuritegu inimkonna vastu.

Kedagi ei ole kunagi mõistetud süüdi apartheidiga seotud inimsusevastaste kuritegude eest.

Vägistamine ja seksuaalvägivald

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) avati 2002. aastal. Selle ülesanne on uurida sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid. Võimaluse korral mõistab ta nende kuritegude eest kohut ja karistab inimesi. Kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus loodi, koostas ta uue inimsusevastaste kuritegude nimekirja. See oli esimene kord, kui igasugune seksuaalne kuritarvitamine, välja arvatud vägistamine, lisati inimsusevastase kuriteona. Rahvusvaheline Kriminaalkohus hõlmab kõiki neid inimsusevastaseid kuritegusid: . ^{pp. 8–10}

• Vägistamine
• Seksuaalne orjus
• Naiste sundimine prostituutidena tööle
• Naiste rasestumise sundimine
• Naiste sundsteriliseerimine
• Seksuaalne vägivald (muud liiki seksuaalne väärkohtlemine ja seksuaalkuritegude toimepanemine)

Samuti loeb Rahvusvaheline Kriminaalkohus kõik need kuriteod sõjakuritegudeks, kui need toimuvad sõja raames. ^{pp. 8–10}

2008. aastal otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu, et "vägistamine ja muud seksuaalse vägivalla vormid võivad olla sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod või [osa] genotsiidist".