Apartheid
Apartheid oli poliitiline ja sotsiaalne süsteem Lõuna-Aafrikas valge vähemuse valitsemise ajal. See kehtestas rassilise diskrimineerimise mittevalgete suhtes, mis keskendus peamiselt nahavärvile ja näojoonele. See eksisteeris kahekümnendal sajandil, alates 1948. aastast kuni 1990ndate aastate alguseni. Sõna apartheid tähendab aafrika keeles "distantseerimist". Rassiline eraldamine oli Lõuna-Aafrikas eksisteerinud juba sajandeid, kuid kui 1948. aastal kehtestas Rahvuspartei apartheidiseadused; seda rakendati rangelt ja see muutus institutsionaliseerituks.
Selle süsteemi kohaselt jagati Lõuna-Aafrika rahvas rassiliselt ja eri rassid olid sunnitud elama üksteisest eraldi. Selleks, et tagada segregatsiooni järgimine, kehtisid seadused. Lõuna-Aafrika apartheidi süsteem kaotati 1994. aastal, kui ratifitseeriti uus põhiseadus, millega kaotati eelmine segregatsioonisüsteem. Viimane president, kes oli ametis apartheidi ajal, oli Frederik Willem de Klerk, kes pidas läbirääkimisi poliitvangi Nelson Mandelaga, et lõpetada apartheid. Pärast neid edukaid läbirääkimisi valiti Nelson Mandela 1994. aasta aprillis toimunud mitmerahvuseliste valimiste järel Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendiks ja temast sai esimene mustanahaline inimene, kes seda ametit pidas. Nende pingutuste eest pälvisid nad Nobeli rahupreemia. Tänapäeval kasutatakse terminit apartheid mõnikord sarnaste segregatsioonisüsteemide kohta teistes riikides.
Kuidas apartheid töötas Lõuna-Aafrikas
Apartheidi ajal jagati inimesed nelja rassirühma ja eraldati seadusega. Seda süsteemi kasutati selleks, et keelata paljud põhiõigused mittevalgetele inimestele, peamiselt Lõuna-Aafrikas elavatele mustanahalistele. Seadus lubas valgetel inimestel viibida teatud piirkondades. Mustanahalised pidid kandma spetsiaalset isikutunnistust või saama loa reisimiseks väljaspool neile määratud piirkonda või töötamiseks teatud piirkondades, mis olid reserveeritud valgetele. Valitsus eraldas segakogukonnad ja viis paljud mustanahalised sunniviisiliselt oma maalt välja (aastatel 1960-1983 rakendati Bantustani-poliitikat, et viia Lõuna-Aafrika mustanahalised sunniviisiliselt välja "valgetele" määratud aladelt). Kehtestati palju muid seadusi, näiteks keelustati rassidevahelised abielud; mustanahalised ei tohtinud omada maad valgete aladel ega hääletada.
ÜRO ei nõustunud Lõuna-Aafrika valitsuse apartheidipoliitikaga. Lõuna-Aafrikas toimusid protestid, nagu 1960. aastal Sharpeville'is ja 1976. aastal Sowetos. Pärast Sharpeville'i veresauna üritas ÜRO 1974. aastal Lõuna-Aafrika Vabariiki eemaldada. Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik takistasid seda. Soweto ülestõusud said alguse sellest, et aafriklased olid sunnitud õppima koolis mõningaid aineid afrikaani keeles. Paljudele mustanahalistele ei meeldinud afrikaans, sest see oli apartheidivalitsuse ja nende rõhujate keel.
Märk Lõuna-Aafrikast apartheidi ajal. See märk tähendas, et ainult valged inimesed on lubatud selles konkreetses piirkonnas.
Apartheidi lõpetamine
1989. aastal sai F. W. de Klerk Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendiks. Ta soovis süsteemi reformida. Ühes 1990. aasta kõnes ütles de Klerk, et Aafrika Rahvuskongressi keeld on tühistatud. Samuti otsustas ta, et Nelson Mandela vabastatakse vanglast.
1991. aastal lõi ÜRO riikliku rahukokkuleppe. Rahukokkuleppe eesmärk oli "lõpetada poliitiline vägivald" Lõuna-Aafrikas. Selles leppisid kokku 27 organisatsiooni ja valitsust. Pärast seda moodustati demokraatliku Lõuna-Aafrika Vabariigi konvendi (CODESA). CODESA töötas vägivallale lahenduse leidmiseks.
Esimesed mitut rassi hõlmavad valimised, kus kõik rassid said hääletada, toimusid 27. aprillil 1994. aastal. Presidendiks valiti Nelson Mandela ja tema asetäitjateks De Klerk ja Thabo Mbeki. Seda kuupäeva peetakse apartheidi lõpuks.
Kuigi mustanahalistele anti seadusega võrdsed õigused pärast pikka võitlust, on mustanahaliste ja valgete vahel ikka veel suur majanduslik ebavõrdsus. 2012. aastal toimus Lõuna-Aafrikas üle kümne aasta esimene rahvaloendus. See näitas, et keskmine mustanahaline perekond teenis kuuendiku (umbes 17%) sellest, mida keskmine valge perekond teenis. "Need arvud ütlevad meile, et kõige madalamal on mustanahaliste enamus, kes on jätkuvalt silmitsi sügava vaesuse, tööpuuduse ja ebavõrdsusega," ütles president Jacob Zuma tulemuste avalikustamisel. Nelson Mandela veetis suurema osa oma elust võitluses apartheidiseaduste vastu ja ilma tema aktivismita ei oleks paljusid muudatusi kunagi toimunud.
Märk rannas: See rand on reserveeritud ainult valgetele inimestele.
Eesmärk apartheid
Apartheidi eesmärk oli eraldada Lõuna-Aafrika rahvas väikesteks iseseisvateks rahvasteks. Mustanahalisi nimetati bantustanideks. Lõuna-Aafrika ütles, et nad on iseseisvad riigid ja vahetasid suursaadikuid, kuid teised riigid ei teinud seda. Rahvuspartei valitsus ei tahtnud sellele projektile palju raha kulutada. Samuti tahtsid nad hoida enamiku Lõuna-Aafrika maadest valgetele inimestele, eriti kõige rikkamaid kohti, nagu Johannesburgi kullakaevandused. Nad tahtsid, et mustanahalised mehed töötaksid nendes kaevandustes vähese raha eest, kuid nende pered pidid elama kaugel või neid ootas vangistus.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab sõna "apartheid"?
V: Sõna apartheid tähendab aafrika keeles "distantseerimist".
K: Millal oli Lõuna-Aafrikas apartheid?
V: Apartheid eksisteeris Lõuna-Aafrikas kahekümnendal sajandil, alates 1948. aastast kuni 1990. aastate alguseni.
K: Kuidas rakendati apartheidi ajal segregatsiooni?
V: Apartheidi ajal rakendati rassilist eraldamist seadustega, mis hoidsid erinevad rassid eraldi ja sundisid neid elama üksteisest eraldi.
K: Kes oli vastutav apartheidi lõpetamise eest Lõuna-Aafrikas?
V: Viimane apartheidi ajal ametis olnud president Frederik Willem de Klerk pidas läbirääkimisi poliitilise vangi Nelson Mandelaga, et lõpetada apartheid.
K: Kes sai Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendiks pärast 1994. aasta aprillis toimunud mitmerahvuselisi valimisi?
V: Pärast edukaid läbirääkimisi Frederik Willem de Klerki ja Nelson Mandela vahel valiti Nelson Mandela Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendiks pärast 1994. aasta aprillis toimunud mitmerahvuselisi valimisi. Temast sai esimene mustanahaline inimene sellel ametikohal.
Küsimus: Kui vana oli Nelson Mandela, kui temast sai Lõuna-Aafrika Vabariigi president?
V: Nelson Mandela oli 75-aastane, kui ta sai Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendiks.
K: Millise auhinna said Frederik Willem de Klerk ja Nelson Mandela oma jõupingutuste eest apartheidi lõpetamiseks?
V: Frederik Willem de Klerk ja Nelson Mandela said Nobeli rahupreemia oma jõupingutuste eest apartheidi lõpetamiseks.
