Apartheid: Lõuna-Aafrika rassiline segregatsioon ja ajalugu (1948–1994)

Apartheid oli poliitiline ja sotsiaalne süsteem Lõuna-Aafrikas, mis tagas valge vähemuse poliitilise ja majandusliku võimu ning kehtestas süsteemse rassilise diskrimineerimise mittevalgete suhtes. Sõna apartheid pärineb aafrika keeles ning tähendab otsetõlkes “eraldamist” või “kaugelhoidmist”. Kuigi rassiline eraldamine ja diskrimineerimine olid piirkonnas juba varem levinud, muutus see 1948. aastal Rahvuspartei võimuletulekuga süsteemiks, mida rakendati seaduste ja ametliku poliitikaga ning mis kestis kuni 1990. aastate alguseni.

Peamised põhimõtted ja seadused

Apartheid jagas rahvuse ja ühiskonna rassiselt ning määratles inimeste õigused ja liikumise vastavalt staatusele. Erinevad etnilised ja rassilised rühmad — peamiselt valged, mustad (black Africans), Coloured (segataustalised) ja India päritolu inimesed — klassifitseeriti eraldi ja neile kehtestati erinevad õigused. Selle süsteemi toetuseks võeti vastu mitu olulist seadust, mille eesmärk oli segregatsioon ja valge kontroll, näiteks:

• elukoha- ja ruumieraldus — sundkorrastused, mis määrasid, kus erinevad rassirühmad pidid elama (nt Group Areas Act tüüpi meetmed);
• kodakondsuse ja registri reeglid — inimestele määrati ametlik “rassiline” kategooria ja nende õigusi piirati vastavalt sellele;
• liikumise piiramine — "passi" ja töölubade süsteem, millega kontrolliti mustanahaliste liikumist linnadesse ja töökohtadele;
• Bantustanid ehk “kodumaad” — poliitika, mille alusel loodi etnilised eriterritooriumid, kuhu kõrvaldati poliitiline ja õigusalane osalus, jättes mustanahalised ilma täisõiguslikuks kodanikuks Lõuna-Aafrika ametlikus riigis;
• õiguslik repressioon — arreteerimine, kinnipidamine ilma kohtuprotsessita, tsensuur ja poliitiliste organisatsioonide keelustamine.

Meede ja vastupanu

Apartheidi vastu oli tugev ja püsiv sisemine vastupanu ning kasvav rahvusvaheline surve. Olulisemad sisemised jõud ja sündmused olid:

• umendatud poliitiline tegevus ja massiliikumised, sh Aafrika Rahvuskongress (ANC) ja teised rühmitused;
• mässumeelsed ja rahumeelsed protestid, millele valitsus sageli vastas jõuga — tuntud näited on Sharpeville'i veresaun 1960. aastal ja Soweto õpilasdemonstratsioonid 1976. aastal;
• poliitiline vangistus ja repressioonid: mitmeid juhtfiguure, näiteks Nelson Mandela, arreteeriti ja süüdi mõisteti, mille tõttu osa opositsioonist läks osaajaks relvastatud vastupanuks;
• rahvusvaheline boikott: majandussanktsioonid, kultuuri- ja spordieraldumised, mis isolerivad riiki globaalses kogukonnas ja suurendavad survet muutusteks.

Lõpp ja üleminek demokraatiale

1990. aastatel algasid järjestikused reformid ja läbirääkimised, mille käigus vabastati poliitvangid, seadused apartheidi eraldamise kohta hakati kaotama ning keelustati politsei- ja ajutised repressiivsed meetmed. Viimane ametis olev president apartheidi lõpul, Frederik Willem de Klerk, alustas ametist lahkumise eelsetes administratsioonides dialoogi ja läbirääkimisi poliitvangi Nelson Mandelaga ning teiste opositsioonijuhtidega. Nende teadlikud sammud aitasid jõuda kokkulepeteni ülemineku kohta mitmerahvuselisele demokraatiale.

1994. aasta aprillis toimusid Lõuna-Aafrikas esimesed üldised mitmerahvuselised valimised, mille järel valiti presidendiks Nelson Mandela. See tähistas ametlikku lõppu ametlikule apartheidi süsteemile. 1993. aastal pälvisid Mandela ja de Klerk koos Nobeli rahupreemia nende panuse eest rahumeelses üleminekus.

Järelmõjud ja tõe- ning leppemenetlus

Pärast apartheidi lõppu seati üles institutsioonid ja protsessid, mis püüdsid uurida mineviku inimõigusrikkumisi ning toetada ühiskondlikku leppimist. Üks tuntumaid samme oli Tõe- ja Leppemenetlus (Truth and Reconciliation Commission), mille eesmärgiks oli paljastada süütegusid, anda kannatanutele platvorm ning soodustada rahumeelset ühinemist. Apartheidi pärand ilmneb jätkuvalt majanduslikes ebavõrdsustes, maaomandi ning sotsiaalse segregaatsiooni tagajärgedes ja nõuab pikaajalist poliitilist ning ühiskondlikku tööd.

Rahvusvaheline tähendus

Apartheidi praktikad ja ideoloogia kutsusid esile laialdast rahvusvahelist hukkamõistu. Rahvusvaheline õigus tunnistab süsteemse rassilise segregatsiooni ja diskrimineerimise toime pandud teod rängateks inimõigusrikkumisteks; termin "apartheid" kasutatakse tänapäeval ka laiemalt olukordade kirjeldamiseks, kus valitseb süsteemne rassi- või gruppidepõhine tõrjumine või eraldatus.

Apartheidi ajalugu on keerukas ja valulik osa Lõuna-Aafrika pärandist. Selle mõju ulatub isiklike lugude ja kaotusteni kuni struktuursete probleemideni, mida riik ja ühiskond on pidanud järk-järgult lahendama läbi poliitiliste reformide, õigusloome ja ühiskondliku dialoogi.

Kuidas apartheid töötas Lõuna-Aafrikas

Apartheidi ajal jagati inimesed nelja rassirühma ja eraldati seadusega. Seda süsteemi kasutati selleks, et keelata paljud põhiõigused mittevalgetele inimestele, peamiselt Lõuna-Aafrikas elavatele mustanahalistele. Seadus lubas valgetel inimestel viibida teatud piirkondades. Mustanahalised pidid kandma spetsiaalset isikutunnistust või saama loa reisimiseks väljaspool neile määratud piirkonda või töötamiseks teatud piirkondades, mis olid reserveeritud valgetele. Valitsus eraldas segakogukonnad ja viis paljud mustanahalised sunniviisiliselt oma maalt välja (aastatel 1960-1983 rakendati Bantustani-poliitikat, et viia Lõuna-Aafrika mustanahalised sunniviisiliselt välja "valgetele" määratud aladelt). Kehtestati palju muid seadusi, näiteks keelustati rassidevahelised abielud; mustanahalised ei tohtinud omada maad valgete aladel ega hääletada.

ÜRO ei nõustunud Lõuna-Aafrika valitsuse apartheidipoliitikaga. Lõuna-Aafrikas toimusid protestid, nagu 1960. aastal Sharpeville'is ja 1976. aastal Sowetos. Pärast Sharpeville'i veresauna üritas ÜRO 1974. aastal Lõuna-Aafrika Vabariiki eemaldada. Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik takistasid seda. Soweto ülestõusud said alguse sellest, et aafriklased olid sunnitud õppima koolis mõningaid aineid afrikaani keeles. Paljudele mustanahalistele ei meeldinud afrikaans, sest see oli apartheidivalitsuse ja nende rõhujate keel.

Märk Lõuna-Aafrikast apartheidi ajal. See märk tähendas, et ainult valged inimesed on lubatud selles konkreetses piirkonnas.

Apartheidi lõpetamine

1989. aastal sai F. W. de Klerk Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendiks. Ta soovis süsteemi reformida. Ühes 1990. aasta kõnes ütles de Klerk, et Aafrika Rahvuskongressi keeld on tühistatud. Samuti otsustas ta, et Nelson Mandela vabastatakse vanglast.

1991. aastal lõi ÜRO riikliku rahukokkuleppe. Rahukokkuleppe eesmärk oli "lõpetada poliitiline vägivald" Lõuna-Aafrikas. Selles leppisid kokku 27 organisatsiooni ja valitsust. Pärast seda moodustati demokraatliku Lõuna-Aafrika Vabariigi konvendi (CODESA). CODESA töötas vägivallale lahenduse leidmiseks.

Esimesed mitut rassi hõlmavad valimised, kus kõik rassid said hääletada, toimusid 27. aprillil 1994. aastal. Presidendiks valiti Nelson Mandela ja tema asetäitjateks De Klerk ja Thabo Mbeki. Seda kuupäeva peetakse apartheidi lõpuks.

Kuigi mustanahalistele anti seadusega võrdsed õigused pärast pikka võitlust, on mustanahaliste ja valgete vahel ikka veel suur majanduslik ebavõrdsus. 2012. aastal toimus Lõuna-Aafrikas üle kümne aasta esimene rahvaloendus. See näitas, et keskmine mustanahaline perekond teenis kuuendiku (umbes 17%) sellest, mida keskmine valge perekond teenis. "Need arvud ütlevad meile, et kõige madalamal on mustanahaliste enamus, kes on jätkuvalt silmitsi sügava vaesuse, tööpuuduse ja ebavõrdsusega," ütles president Jacob Zuma tulemuste avalikustamisel. Nelson Mandela veetis suurema osa oma elust võitluses apartheidiseaduste vastu ja ilma tema aktivismita ei oleks paljusid muudatusi kunagi toimunud.

Märk rannas: See rand on reserveeritud ainult valgetele inimestele.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab sõna "apartheid"?

K: Millal oli Lõuna-Aafrikas apartheid?

K: Kuidas rakendati apartheidi ajal segregatsiooni?

K: Kes oli vastutav apartheidi lõpetamise eest Lõuna-Aafrikas?

K: Kes sai Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendiks pärast 1994. aasta aprillis toimunud mitmerahvuselisi valimisi?

Küsimus: Kui vana oli Nelson Mandela, kui temast sai Lõuna-Aafrika Vabariigi president?

K: Millise auhinna said Frederik Willem de Klerk ja Nelson Mandela oma jõupingutuste eest apartheidi lõpetamiseks?

Otsing