Frederik Willem de Klerk — Lõuna-Aafrika president (1989–1994) ja Nobeli laureaat
Frederik Willem de Klerk (sündinud 18. märtsil 1936 Johannesburgis) oli Lõuna-Aafrika tuntud poliitik ja riigimees, kes juhtis riiki ajavahemikul 1989–1994. Ta kuulus Rahvusparteisse (National Party) ning tema valitsusaeg jääb ajalukku peamiselt selle poolest, et ta algatas apartheidi järk-järgulise lõhkumise ja viis läbi läbirääkimised ülemineku poole mitmerassilisele demokraatiale. 1993. aastal pälvis ta koos Nelson Mandelaga Nobeli rahupreemia — auhind anti nende töö eest apartheidi rahumeelse lõpetamise ja uue Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsuse loomise heaks. Aastatel 1994–1996 tegutses ta Lõuna-Aafrika Vabariigi asepresidendina koalitsioonivalitsuses ning 1997. aastal lahkus järjest poliitilisest aktiivsest esiplaanilt. 2004. aastal lahkus ta Uue Rahvusliku Partei (New National Party) koosseisust, kui partei poliitiline orientatsioon ja tulevikujuhised muutusid ning tekkis avalik arutelu võimaliku ühinemise üle Aafrika Rahvuskongressiga.
Varajane elu ja haridus
De Klerk õppis õigusteadust ja sai advokaadiks, lõpetades õpingud 1958. aastal. Üliõpilasena liitus ta Rahvusparteiga ning pärast diplomi omandamist töötas ta kuni 1972. aastani partei õigusnõunikuna. Oma varases karjääris jõudis ta lõpuks parlamendisse ja võttis osa riigi poliitilisest elust erinevatel ametikohtadel enne kui 1989. aastal sai partei juhiks ning sellest tulenevalt ka presidendiks.
President ja reformid
De Klerki ametiaeg algas ajal, mil Lõuna-Aafrika oli rahvusvahelise ja sisemise surve all apartheidi lõpetamiseks. Tema valitsus tegi otsustavaid samme rassilise segregatsiooni õigusliku raamistikuga tegelemisel: keelustati või muudeti mitmeid apartheidi põhiseaduslikke aluseid ning alustati ametlikke läbirääkimisi valgete ja mustanahaliste poliitiliste jõudude vahel. De Klerk kuulutas 1990. aastal välja mitmete keelatud poliitiliste organisatsioonide (sh Aafrika Rahvuskongress) ametliku legaliseerimise ning lubas vanglast vabastada poliitilisi vange — kõige tuntumaks näiteks oli Nelson Mandelaga seotud otsus.
Tema administratsiooni aega iseloomustas keeruline ja sageli ärev läbirääkimisprotsess eri rühmade vahel, mille tulemuseks oli üleminek demokraatlikule ja mitmerassilisele valimissüsteemile ning 1994. aasta üldvalimised, mis tõid võimule esimese mustanahaliste juhitud demokraatliku valitsuse.
Nobeli rahupreemia ja rahvusvaheline tunnustus
1993. aastal jagasid de Klerk ja Nelson Mandelaga Nobeli rahupreemia nende panuse eest apartheidi rahumeelses lõpetamises ja demokraatliku Lõuna-Aafrika Vabariigi aluse loomises. Auhind tõstis esile nende koostöö ja rolli riikliku muutuse juhtimisel, kuigi see ei kõrvaldunud ega vähendanud allasurutud rühmade ja kriitikute nõudmisi täieliku vastutuse ja arvestamise järele mineviku kuritegude osas.
Pärast ametiaega ja poliitiline lõppfaas
Pärast asepresidendi ametit ja osalist taganemist aktiivsest poliitikast 1997. aastal püsis de Klerk avalikkuse tähelepanu all nii legendaarse reformija kui ka vastuolulise figuurina. Tema parteiline kodu — Rahvuspartei, hiljem ümbernimetatud Uueks Rahvuslikuks Parteiks — koges tasapisi langust ja vahelisi ühinemiskõnelusi teiste jõududega. 2004. aastal lahkus de Klerk partei ametlikust koosseisust ajal, mil arutati laiemalt parteide ühinemist ja poliitilisi ümberkorraldusi.
Pärand, kriitika ja tõe- ja leppimise komisjon
De Klerki pärand on keeruline ja mitmekihiline. Paljud tunnustavad teda selle eest, et ta oli võimeline astuma samme apartheidi lõppemise suunas ja alustama rahumeelset üleminekut demokraatiale. Samas on teda kritiseeritud selle eest, et paljud autoritaarse süsteemi repressiivsed meetmed ja inimõiguste rikkumised said asetuda tema valitsemise või sellele eelnenud poliitika ajal. Tõe ja leppimise komisjon (TRC) ning paljud ajaloouuringud tõid esile, et de Klerk kandis poliitilist vastutust teatud õigusrikkumiste ja julgeolekuoperatsioonide eest, mis toimusid konfliktiperioodil; selle tõttu on tema roll ajaloos nii tunnustatud kui ka vaidlustatud.
Isiklik elu ja surm
Oma isiklikus elus oli de Klerkil kolm last esimesest abielust Marike Willemse'iga. Alates 1998. aastast oli ta abielus Elita Georgiadesega. Frederik Willem de Klerk suri 11. novembril 2021; tema surm tekitas ulatuslikku avalikku mälestust ning arutelusid tema panuse ja pärandi üle Lõuna-Aafrika ajaloos.
Biograafia
FW de Klerk sündis 1936. aastal Johannesburgis. Ta on Johannes de Klerki (1903-1979) ja Hendrina Cornelia de Klerki (1904-2001) poeg, kes suri vaid neli kuud enne oma endise tütre Marike Willemse ja venna Wimpie de Klerki (1928-2009) surma. Tema perekond, mille nimi tuleneb prantsuse perekonnanimest "Le Clerc", "Le Clercq" või "de Clercq", on hugenottide päritolu. Ta asus maale elama 1686. aastal, mõned kuud pärast Nantesi edikti tühistamist, ja osales mitmetes Aafrika ajaloosündmustes. Nende esivanemad osalesid Piet Retiefi juhitud rongkäigul, mille eesmärk oli vabaneda Briti võimu alt. 1838. aastal tapeti koos Retiefiga ka kolm Klerkide perekonna liiget Zulu kuninga Kraalis, Dingane'is. Hiljem, teise buurisõja ajal (1899-1902), jäi vanaisa FW Klerk kaks korda brittide kätte vangi, enne kui ta 1914. aastal koos James Barry Hertzogiga oli Rahvusliku Partei asutajaliige. Genealoog Keith Meintjiesi sõnul ja FW Klerki kinnitusel on viimane ka kooskõlas Krotoa (Eva), naiskhoi, kes oli Hollandi kolonistide tõlkeks koloonia Pearu asutamise ajal.Reformitud Hollandi kiriku liige, FW by Klerk, on noorim poeg, Jan Klerk, koolijuht ja minister erinevate portfellidega (1954-1969) ja senati esimees (1969-1976), Lõuna-Aafrika valitsuse juhi JG Strijdomi vennapoeg 1954 kuni 1958. aastani. Tema vanem vend Wimpie de Klerk on poliitiline analüütik ja 1989. aastal Demokraatliku Partei kaasasutaja.
Keskkooli Krugersdorp, äärelinnas Johannesburg, FW poolt Klerk on auaste Ülikooli Potchefstroomi 1958. aastal. 1959 abiellus ta Marike Willemse (1937-2001), kellega ta kasvatab kolm lapsendatud last ). Paar F. W. ja Marike de Klerk lahutasid 1998. aastal.
Ülikooliõpingute ajal liitus ta Rahvusparteiga ja sai Broderbondi liikmeks.
Transvaali lõunaosas Vereenigingis asuv advokaat keeldus 1972. aastal Potchefstroomi ülikooli avaliku õiguse kohast, et kandideerida üldvalimistel.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Frederik Willem de Klerk?
V: Frederik Willem de Klerk oli Lõuna-Aafrika poliitik, kes oli Lõuna-Aafrika Vabariigi president aastatel 1989-1994 ja hiljem Lõuna-Aafrika Vabariigi asepresident aastatel 1994-1996.
K: Milline on Frederik Willem de Klerki tähtsus Lõuna-Aafrika ajaloos?
V: Frederik Willem de Klerk on tuntud oma rolli tõttu apartheidi lõpetamisel ja uue valitsuse loomisel Lõuna-Aafrikas. Ta sai 1993. aastal koos Nelson Mandelaga Nobeli rahupreemia rahu ja demokraatia toomise eest Lõuna-Aafrikasse.
Küsimus: Millal sündis Frederik Willem de Klerk ja millal ta suri?
V: Frederik Willem de Klerk sündis 18. märtsil 1936. aastal ja ta suri 11. novembril 2021. aastal.
K: Mis oli Frederik Willem de Klerki elukutse enne poliitikasse astumist?
V: Enne poliitikasse astumist õppis Frederik Willem de Klerk õigusteadust ja sai advokaadiks. Ta töötas kuni 1972. aastani Rahvuspartei õigusnõunikuna.
K: Mitu korda oli Frederik Willem de Klerk abielus ja mitu last tal oli?
V: Frederik Willem de Klerk oli kaks korda abielus. Esimesest abielust Marike Willemse'ga oli tal kolm last ja teisest abielust Elita Georgiadesega polnud tal lapsi.
K: Millal Frederik Willem de Klerk poliitikast tagasi astus ja millisest erakonnast ta 2004. aastal lahkus?
V: Frederik Willem de Klerk lahkus poliitikast 1997. aastal. 2004. aastal lahkus ta Uue Rahvusliku Partei koosseisust, kui sai teatavaks, et partei soovib ühineda Aafrika Rahvuskongressiga, et moodustada üks partei.
K: Mille eest anti Frederik Willem de Klerkile Nobeli rahupreemia ja kellega ta seda jagas?
V: Frederik Willem de Klerk sai Nobeli rahupreemia 1993. aastal apartheidi rahumeelse lõpetamise ja Lõuna-Aafrika Vabariigi uue valitsuse moodustamise eest. Ta jagas auhinda Nelson Mandelaga.
