Kontsentratsioonilaager (või internatsioonilaager) on koht, kus valitsus sunnib inimesi elama ilma kohtuprotsessita. Tavaliselt kuuluvad need inimesed rühmadesse, mis valitsusele ei meeldi. Mõiste tähendab "sõja ajal vaenulikke kodanikke või terrorismis kahtlustatavaid" kinnipidamist (turvaliselt hoidmist).
Mõned valitsused panevad inimesi koonduslaagritesse, sest nad kuuluvad teatud usku, rassi või etnilise rühma.
Tavaliselt saadetakse inimesed koonduslaagritesse, ilma et neid oleks kohtuprotsessi peetud või nad oleks süüdi mõistetud kuriteos.
Mõnikord saadavad valitsused inimesi koonduslaagritesse sunnitööle või tapmisele. Näiteks koonduslaagreid pidasid Teise maailmasõja ajal natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit. Natsid kasutasid koonduslaagreid, et tappa miljoneid inimesi holokausti ajal ja sundida paljusid teisi orjatööle. Kuid ka paljud teised riigid on kasutanud koonduslaagreid sõdade või raskete aegade ajal.
Määratlus ja erinevused
Kontsentratsioonilaager on üldiselt kinnipidamisasutus, kus hoitakse suuremaid inimrühmi sunniviisiliselt, sageli ilma õigusliku protsessita. Mõiste katab laia spektrit alates ajutistest internaatlaagritest sõja ajal kuni püsivate tööstus- või vangilaagriteni, kus kasutatakse sundtööd või viiakse läbi massilist hävitamist.
Internatsioonilaager on termineidelt lähedane, ent tihti kasutatakse seda spetsiifilisemalt näiteks sõjaaegse internatsiooni kohta (vaenulike kodanike või kahtlustatute eraldamine). Praktikas võivad terminid kattuda ja neid kasutatakse eri allikates erinevalt.
Ajaloolised näited
- Teise maailmasõja aegsed natside koondus- ja hävituslaagrid — massiline genotsiid ja orjatöö.
- Nõukogude Liidu gulag süsteem — poliitvangide ja kuritegelike vagude sunnitöölaagrid.
- USA-s Teise maailmasõja ajal asutatud Jaapani päritolu ameeriklaste internaatlaagrid — kümneid tuhandeid inimesi sunniti kodudest eemale.
- Briti koonduslaagrid Boeride sõja ajal (19. sajandi lõpp) — tsiviilelanike massiline ümberasustamine ja kõrge suremus.
- Kaasaegsed näited, mida mõnes kontekstis on nimetatud koonduslaagriteks või internatsioonilaagriteks, hõlmavad eri riikide migratsiooni- ja kinnipidamiskeskusi ning väidetavaid "uuestisotsialiseerimise" või "taastuskeskusi".
Põhjused ja tagajärjed
Valitsused võivad koonduslaagreid kasutada mitmel põhjusel: sõjaline julgeolek, rahvusliku identiteedi puhastamine, poliitiline repressioon, majanduslik kasu (sunnitöö) või rahvastiku kontroll. Laagrite loomine ja pidamine viib sageli tõsiste inimõiguste rikkumisteni, sealhulgas vägivalla, nälja, haiguste ja psühholoogilise trauma levikuni. Pikaajaline mõju hõlmab ühiskondlikku lõhenemist, põlvkondade traumasid ning rahvusvahelist hukka mõistmist.
Õiguslik ja inimõiguslik raamistik
Rahvusvaheline õigus — sh ühised inimõiguste konventsioonid ja sõjaseadused — piiravad sundkinnitusi ning nõuavad kohtulikku kaitset ja inimväärikuse austamist. Tähtsad põhimõtted on õigus õiglasele protsessile, keel piinamisele, ligipääs meditsiinile ning võimalus kontakti pidamiseks perekonnaga. Praktikas on need põhimõtted sageli rikkunud koonduslaagrites.
Mälestus, uurimine ja vastus
Pärast suuremaid konflikte on paljud koonduslaagrid muutunud mälestusmärkideks või uurimisobjektideks. Õigusemõistmised, ajalooline dokumentatsioon ja haridus aitavad juhtumeid paremini mõista ja vältida nende kordumist. Samuti mängivad rolli loo tunnistused, ohvrite kompensatsioon ning rahvusvahelised uurimised ja raportid.
Kokkuvõte
Kontsentratsioonilaager on inimeste massiline ja sageli sunniviisiline kinnipidamine ilma normaalsete õiguslike garantiideta. Selliste laagrite tagajärjed on tavaliselt tõsised nii üksikisikutele kui ühiskonnale. Ajalugu näitab mitmeid traagilisi näiteid, mistõttu rahvusvaheline kogukond rõhutab inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimise tähtsust, et selliseid kuritarvitusi ennetada.
