Indiaani reservaat on ala Ameerika Ühendriikides, kus indiaanlased haldavad oma maad USA Indiaani asjade büroo (Bureau of Indian Affairs) ja föderaalvalitsuse usaldussuhete raames. Neid alasid ei halda osariigi valitsused ning nende õiguslik staatus erineb tavapärasest osariigi maast. Praegu on teadaolevalt umbes 326 indiaanlaste reservatsiooni. Mõnel hõimul ei ole eraldi reservatsiooni; mõnel reservaat jaguneb kahe või enama hõimu vahel.

Määratlus ja õiguslik eripära

Reservaat ei ole lihtsalt tavaline maakild: suur osa maast on föderaalselt usaldusmaal (trust land), kus maa on ametlikult USA föderatsiooni nimel hoitud, kuid hõim on selle kasutaja ja haldaja. Hõimudel on sageli teatud määral suveräänsust – nad saavad kehtestada oma seadusi, pidada omavahelisi lepinguid ja korraldada avalikke teenuseid. Samas on see suveräänsus piiratud: kriminaal- ja tsiviiljurisdiktsioon, maksustamine ja õigussüsteem võivad sõltuvalt juhtumist ja territooriumist olla jagatud föderaali, osariigi ja hõimu vahel.

Ajalugu

Indiaani reservaatide teke on tihedalt seotud 18.–19. sajandi lääne laienemise, lepingute sõlmimise, kohustuslike kolimiste ja sõjaliste konfliktidega. Paljud reservatsioonid asutati selleks, et kinnistada hõimude ja USA valitsuse vahel kokku lepitud piire, sageli pärast hõimude alalist või vägivaldset ümberasustamist. Ajalooliselt on reservaatidega seotud nii ülekanded, murendamine (land allotment) kui ka paljude lepingute rikkumised – kõik need mõjutasid hõimude majanduslikku ja sotsiaalset olukorda.

Tänane olukord

2000. aasta rahvaloendus näitas, et suurem osa indiaanlastest ja Alaska põliselanikest ei elanud enam reservaatides. Urbaniseerumine on jätkunud ja paljud elavad nüüd suuremates linnades, näiteks Phoenix ja Las Vegas. Reservaatide elanikkond ja majanduslik olukord varieeruvad suuresti: mõnes paigas on elujõulised kogukonnad, teistes on suur vaesus, tööpuudus ja halvad elutingimused.

Majandus, teenused ja väljakutsed

  • Paljud reservaadid püüavad oma majandust kasvatada läbi turismi, põllumajanduse, käsitöö ja loodusressursside kasutamise.
  • Alates 1988. aastast on Indian Gaming Regulatory Act võimaldanud mitmetel hõimudel avada kasiinosid ja mängukohad, mis mõnel juhul on toonud sissetulekut ja töökohti, kuid tekitanud ka konflikte ja sõltuvuse teatud tulubaasist.
  • Reservaatidel on sageli piiratud juurdepääs tervishoiule, haridusele, puhast veele ja infrastruktuurile. Stringentsed õiguslikud piirangud maa kasutusele (nt usaldusmaa staatus) ja põhjendamatu maa murendamine ajaloos võivad raskendada investeeringuid ja majandusarengut.

Õigussüsteem ja jurisdiktsioon

Reservaatides kehtib eriline õiguslik tasand, kus hõimu kohtud, föderaal- ja mõnikord osariigi võimud jagavad pädevust. Mõnel riigis on rakendatud Public Law 280 tüüpi reegleid, mis annavad osariikidele suurema kriminaal- ja tsiviiljurisdiktsiooni rezervaatide üle. Jurisdiktsiooni keerukus mõjutab nii õiguskaitset kui ka igapäevateenuseid.

Kultuur ja tulevik

Hõimud töötavad aktiivselt oma keelte, kommetega ja traditsioonidega seotud taastamise ja hoidmise nimel. Paljud reservaadid panustavad haridusse, kultuuriprogrammidesse ja kogukondlikku juhtimisse, et tugevdada iseseisvust ja heaolu. Samal ajal seisavad paljud kogukonnad silmitsi pikaajaliste probleemidega, mis vajavad investeeringuid nii riiklikul kui ka hõimude tasandil.

Kokkuvõte: Indiaani reservatsioonid on unikaalsed poliitilised-õiguslikud üksused Ameerika Ühendriikides, millel on oma ajalugu, õigused ja probleemid. Need alad on keskne osa paljude hõimude identiteedist ja enesemääramisest, kuid nende tulevik sõltub nii hõimude kui ka laiemate ühiskondlike ja poliitiliste otsuste koostööst.