Ameerika indiaanlaste sõjad
Ameerika indiaanisõjad (tuntud ka kui indiaanisõjad või esimeste rahvaste sõjad; prantsuse: Guerres des Premières Nations) on nimetus erinevatele lahingutele, mida Euroopa, Ameerika ja Kanada valitsused ja kolonistid pidasid erinevate Ameerika indiaanlaste ja esimeste rahvaste hõimude vastu. Need konfliktid toimusid Põhja-Ameerikas alates esimesest koloniaalasustusest 17. sajandil kuni 1920. aastateni. Erinevate indiaanisõdade põhjuseks olid mitmesugused tegurid, sealhulgas kultuurilised erinevused, maadevahelised vaidlused ja mõlema poole poolt toime pandud kuriteod. Euroopa suurriigid ja nende kolooniad värbasid ka indiaanihõimud appi sõdima üksteise kolooniaasunduste vastu.
Pärast Ameerika revolutsiooni olid paljud konfliktid seotud konkreetsete osariikide või piirkondadega. Konfliktid olid tavaliselt seotud vaidluste tõttu maakasutusega; mõnes neist esinesid vägivaldsed tsüklid. Kanada põhiseaduses sisalduv 1763. aasta Briti kuninglik proklamatsioon keelas valgetel asunikel võtta Kanadas põlisrahvaste maid ilma nendega lepingut sõlmimata. See on Kanadas siiani seadus ja 11 nummerdatud lepingut, mis piirasid konfliktide arvu.
Kui valged asunikud läksid pärast 1780. aastat üle Ameerika läände, suurenesid asunike ja erinevate indiaanlaste vaheliste konfliktide ulatus, kestus ja intensiivsus. Suurimad olid 1812. aasta sõjas, mille tulemuseks oli suurte indiaanlaste koalitsioonide lüüasaamine Kesk-Lääne ja Lõunaosas. Konflikte asunike vahel esines vähem ja lepingud muutusid tavalisemaks. 1830. aasta indiaanlaste väljaviimise seadus võimaldas USA valitsusel eemaldada põliselanikud Mississippi jõest ida pool läände. Lääne oli see, mida valitsus pidas tühjaks Ameerika piiriks. (Paljudel hõimudel oli selles piirkonnas siiski palju territooriumi.) USA föderaalne väljasaatmispoliitika muutus lõpuks läänes. Seda muudeti indiaanihõimude ümberasustamiseks spetsiaalselt määratud ja föderaalselt kaitstud reservaatidesse.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse Euroopa, Ameerika ja Kanada valitsuste ning erinevate Ameerika indiaanlaste ja esimeste rahvaste hõimude vahelist konflikti?
V: Seda konflikti nimetatakse Ameerika indiaanisõdadeks (tuntud ka kui indiaanisõjad või esimeste rahvaste sõjad; prantsus: Guerres des Premières Nations).
K: Millal need konfliktid toimusid?
V: Need konfliktid toimusid Põhja-Ameerikas alates esimesest koloniaalasustusest 17. sajandil kuni 1920. aastateni.
K: Millised olid nende sõdade põhjused?
V: Nende sõdade põhjusteks olid muu hulgas kultuurilised erinevused, maavaidlused ja mõlema poole poolt toime pandud kuriteod. Lisaks värbasid Euroopa suurriigid ja nende kolooniad indiaanihõimud, et nad aitaksid neil üksteise kolooniaasunduste vastu sõda pidada.
K: Kuidas muutus USA poliitika indiaanlaste suhtes pärast 1780. aastat?
V: Pärast 1780. aastat, kui valged asunikud läksid üle Ameerika läände, suurenesid asunike ja erinevate indiaanlaste vaheliste konfliktide ulatus, kestus ja intensiivsus. Pärast seda perioodi muutus USA poliitika, mille käigus indiaanihõimude ümberasustamine muutus spetsiaalselt määratud ja föderaalselt kaitstud reservaatidesse.
K: Millise seaduse võttis Suurbritannia vastu, mis piiras konflikte põlisrahvastega Kanadas?
V: 1763. aastal võeti vastu Briti kuninglik proklamatsioon, mis keelas valgetel asunikel võtta põlisrahvastelt maad ilma nendega lepingut sõlmimata. See seadus kehtib Kanadas tänaseni koos 11 nummerdatud lepinguga, mis samuti piiravad konflikte.
Küsimus: Milline oli selle perioodi üks suurem konflikt?
V: Üks suurem konflikt sel perioodil oli 1812. aasta sõda, mille tulemuseks oli suurte indiaanlaste koalitsioonide lüüasaamine Kesk-Lääne ja Lõuna regioonides.
K: Kuidas muutus USA poliitika indiaanlaste suhtes pärast 1830. aastat? V: 1830. aasta indiaanlaste väljaviimise seadus võimaldas USA valitsusel eemaldada põliselanikud Mississippi jõe idaosa piirkonnast läänepoolsesse piirkonda, mida nad pidasid tühjaks piiriks (kuigi paljudel hõimudel oli siin territoorium). Lõpuks muutus USA föderaalpoliitika nii, et selle asemel paigutasid nad Ameerika indiaanlaste hõimud ümber spetsiaalselt määratud föderaalselt kaitstud reservaatidesse.
