Poola invasioon 1939: Saksamaa ja Nõukogude Liidu rünnak

Ülevaade Poola invasioonist 1939: Saksamaa ja Nõukogude Liidu ühisrünnak, blitzkrieg’i taktika, olulised lahingud ja rahvusvahelised tagajärjed.

Poola vallutamine 1939. aastal oli sõjaline pealetung, mille käigus natsi-Saksamaa 1. septembril ja kaks nädalat hiljem Nõukogude Liit tungisid Poolasse. See sündmus tähistas Teise maailmasõja puhkemist Euroopas. Invasioon kestis üldiselt 1. septembrist kuni algusejärgse vastupanu murranguni oktoobri alguses (tihti märgitud kui 6. oktoober 1939). Saksamaa rünnaku tõttu kuulutasid 3. septembril Suurbritannia ja Prantsusmaa sõja Saksamaale, kuid lihtsamalt öeldes ei suutnud nad septembrikampaaniat Poolale märkimisväärselt päästvalt mõjuda.

Taust ja ettevalmistus

Saksamaa ja Nõukogude Liit olid enne rünnakut salapärase kokkuleppega jaganud mõtteid Ida-Euroopa kujundamisest — 23. augustil 1939 allkirjastatud Molotov–Ribbentropi pakt (koos salajase protokolliga) määras ära mõlema riigi mõtteid Poola jagamiseks. Selle tagajärjel organiseeris Saksamaa üheaegselt kiiresti lähenenud rünnaku, mille eesmärk oli murda Poola vastupanu lühikese aja jooksul.

Sõjategevuse iseloom

Sakslaste pealetungit on sageli nimetatud katseks kasutada uusi lahinguõpetusi ehk blitzkriegi. Tegemist oli kombineeritud, kiirete operatsioonidega, kus üllatusrünnaku element, tihe koostöö lennuväe, tankide ja jalaväe vahel ning tugev logistikatoetus võimaldas Saksa vägedel saavutada kiireid edusamme. Poola armeed tabas rünnak enamasti ettevalmistamatult: mobilisatsioon oli veel pooleli, varustus ja õhujõud olid nõrgemad ning osa relvastusest oli vananenud. Kui oleks olnud täielik ja õigeaegne mobilisatsioon, oleks Poolal võinud lahingusse tuua kuni ligi kaks miljonit meest, kuid reaalsuses oli vastupanu killustunud ja raskesti koordineeritav.

Peamised lahingud ja vastupanu

Saksa sissetungi esimestel päevadel osutus Poola vastupanu tugevamaks, kui Saksamaa oli ootanud. Üks varaseid näiteid oli Mokra lahing (2. september), kus Poola üksused suutsid ajutiselt peatada Saksa panzerdiviisi rünnaku. Kuigi õhuruumis oli alguses tasakaalustatus, hankisid sakslased kiirelt ülekaalu tänu suuremale lennuväe-arvule ja paremale taktikale; selge ülekaal õhus oli saavutatud paari päeva jooksul.

Poola jalavägi ja väeosad võitlesid mitmel rindel vapralt. Suurem vasturünnak toimus Bzura jõe piirkonnas (algusest poolakate poolse vastupealetungini 9. septembril), mis oli Poola suurim katselahing kampaania jooksul. Alguses saavutasid poolakad märkimisväärseid edusamme — nad tekitasid raskusi Saksa vägedele, hävitasid või sundisid taganema mitmeid üksusi ja võtsid tuhandeid vange. Kuid Saksa tugevdatud säärased tugevused ja tihedam õhukatekus murdsid lõpuks selle vastupealetungi ning 19. septembriks olid poolaka rünnakud laialdaselt nurjunud.

Sakslaste üheks eesmärgiks oli kiire edasiminek ja Poola ümberpiiramise tagamine: Poola võitlejad olid riigi põhja-, lääne- ja lõunaossa ümbritsetud Saksa territooriumist ning neil oli vähe ruumi strateegiliseks taganemiseks. Sakslased jõudsid Varssavisse ja ründasid pealinna 8.–9. septembril; linn kestsid intensiivse pommitamise ja piiramisrõhumise all, kuid garnison ja tsiviilvastupanu jätkasid kaitset mitu nädalat.

Nõukogude sissetung ja olukorra lõpp

17. septembril tungis Ida-Poola aladele Nõukogude Liit, argumendiga et sealt tuleb „kaitsta“ läänetest lahkunud Ukraina ja Valgevene elanikkonda. See samm lõi Poola kaitseskeemi täielikult segamini: riik oli nüüd lõunast ja idast piiratud ning võimalused ühtseks vastupanu jätkamiseks vähenesid. Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelisel jagamisel järgiti osaliselt varasemaid kokkuleppeid ning Poola territoorium jagati vastavalt 1939. aasta augusti kokkulepetele.

Kui Poola juhtkond mõistis, et Suurbritannia ja Prantsusmaa abi on piiratud ja et olukord muutub lootusetuks, käsustati väeüksused läbida Rumeenia kaudu väljumiseks (nn Rumeenia sillapea), et võimaluse korral jätkata võitlust välismaal. Paljud sõjaväelased, poliitikud ja olulisikud varustus- ning intellektuaalsed ressursid lahkusid riigist: suurem osa Poola mereväest põgenes Suurbritanniasse, ja Poola krüptograafid, kes olid aidanud murda Saksa Enigma (masina), sõitsid esmalt Prantsusmaale ja seejärel Suurbritanniasse, et jätkata oma tööd liitlaste heaks.

Poliitilised ja ühiskondlikud tagajärjed

Poola poliitikud moodustasid välismaal eksiilvalitsuse, mis püüdis esindada Poola huve liitlaste juures. Poola armee jätkas võitlust teistel rindel: hiljem, kui liitlaste vägede pealetung 1944–1945 sundis Saksamaad alistuma, oli Poola sõjaväebrigade panus märkimisväärne — Poola väed kuulusid liitlaste hulgas suuremate hulka korduvalt.

Rünnakute ja okupatsiooni tagajärjed olid rängad: Saksamaa okupeeris lääne- ja keskosa, moodustades Seal hulgas Saksa administratsiooni ning viies ellu repressioone, sunnitööd ja juutide ja teiste rühmade sistemaatilist tagakiusamist. Nõukogude okupatsioon idaosas tõi kaasa massilise arestimise, internatsiooni ja deportatsioonid idaosa elanikest edasi NSV Liidu territooriumile. Need sündmused kujundasid sügavalt Poola poliitilist ja demograafilist maastikku aastakümneteks.

Oluline kokkuvõte

• Algus: Saksamaa tungis Poola 1. septembril 1939; Nõukogude Liit liitus invasiooniga 17. septembril.
• Mõju: sündmus tähistas Teise maailmasõja algust Euroopas; Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja, kuid reaalse sõjalise abini polnud see otseselt mõjus.
• Taktika: sakslaste kiirete, kombineeritud relvajõudude operatsioonide taktika (nn blitzkrieg) osutus Poola vastu edukaks.
• Tagajärjed: Poola jagati Saksa ja Nõukogude vahel, algas pikk ja julm okupatsioon ning paljud poolakad ja Poola institutsioonid jätkasid tegevust eksiilis.

Poola septembrikampaania oli kiire, traagiline ja selle tagajärjed mõjutasid kogu Ida-Euroopat mitmeks aastakümneks. Vastupanu ja paguluses tegutsenud institutsioonid aitasid hiljem säilitada Poola sõjalist ja poliitilist rolli liitlaste seas.

Küsimused ja vastused

K: Millised riigid vallutasid 1939. aastal Poola?

K: Millal toimus sissetung Poola?

K: Mis oli sissetungi tulemus?

K: Kui tõhus oli välksõda Poola vägede vastu?

K: Kuidas reageerisid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaa sissetungile Poola?

K: Mis juhtus 2. septembri Mokra lahingus?

K: Mis juhtus enamiku Poola mereväega pärast Saksa invasiooni?

Otsing