Poola vallutamine (1939)
Poola vallutamine 1939. aastal oli sõjaline pealetung, mille käigus natsi-Saksamaa ja kaks nädalat hiljem Nõukogude Liit tungisid Poolasse. See oli Teise maailmasõja algus Euroopas. Invasioon toimus 1. septembrist kuni 6. oktoobrini 1939. Invasioon Poola sundis Suurbritanniat ja Prantsusmaad 3. septembril Saksamaale sõja kuulutama; septembrikampaaniat ei mõjutanud nad eriti palju. Lõpuks kaotas Poola. Saksamaa ja Nõukogude Liit jagasid riigi vastavalt aastaid enne sõda sõlmitud lepingule.
Seda nimetati sageli esimeseks blitzkriegi katsetamiseks lahinguväljal, kuigi sarnaseid meetodeid oli kasutatud ka varem. Saksa üllatusrünnak oli edukas. See oli väga tõhus ebaefektiivse ja mobiliseerimata Poola armee vastu, mille tankid ja lennukid olid vähesed ja enamasti vanad. Nad olid 1939. aasta septembris ülekaalus, manööverdatud ja arvuliselt ülekaalus ning hävitati välksõja abil kergesti. Hästi ettevalmistatuna oleks poolakatel võinud olla lahingus kaks miljonit sõdurit.
Saksa sissetungi esimestel päevadel osutusid poolakad raskemaks, kui sakslased eeldasid. Mokra lahingus 2. septembril lükkasid poolakad tagasi Saksa panzerdiviisi rünnaku, mis sundis neid taganema. Erinevalt nende sissetungidest teistesse riikidesse ei suutnud Saksa õhujõud kergesti ületada Poola õhujõudude ülekaalu. Siiski saavutasid nad tänu oma suurele arvulisele ülekaalule 5-6 päeva pärast õhujõudude ülekaalu.
Poolakad olid Poola põhja-, lääne- ja lõunaosas ümbritsetud Saksa territooriumidest, mistõttu oli poolakatel vähe ruumi taktikaliseks taganemiseks. Sakslased jõudsid Varssavisse ja ründasid 7. septembril, kuid said tagasi lükatud, kandes suuri tankikaotusi, ja olid sunnitud taganema. Bzura lahing 9. septembril oli poolakate suurim rünnak sõja jooksul. Poolakad olid esialgu väga edukad, detsimeerides 2 Saksa diviisi ja võttes 3500 Saksa vangi. Poola jalavägi võitles hästi, kuid 19. septembriks oli Saksa ülekaaluka tugevduse tõttu löödud.
Kui poolakad mõistsid, et britid ja prantslased on valesõjas ega kavatse Poolat aidata, ja eriti kui Punaarmee tungis 17. septembril ida poolt Poola sisse, käskis Poola ülemjuhatus Rumeenia sillapeale võimalikult palju vägesid ja varustust, et siseneda Rumeeniasse, kavatsusega jätkata vastupanu, viies võimalikult suure osa oma armeest Prantsusmaale. Suurem osa Poola mereväest põgenes Suurbritanniasse. Poola krüptograafid, kes olid murdnud Saksa Enigma (masina), läksid Prantsusmaale ja hiljem Suurbritanniasse, et jätkata oma tööd.
Poola poliitikud moodustasid Prantsusmaal eksiilvalitsuse ja põgenesid hiljem Suurbritanniasse. Kui liitlaste armee 1945. aastal tungis Saksamaale ja sundis seda alistuma, oli Poola armee neljas suurim liitlaste armee.
Küsimused ja vastused
K: Millised riigid vallutasid 1939. aastal Poola?
V: Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit tungisid 1939. aastal Poolasse.
K: Millal toimus sissetung Poola?
V: Poola vallutamine toimus 1. septembrist kuni 6. oktoobrini 1939.
K: Mis oli sissetungi tulemus?
V: Lõppkokkuvõttes Poola kaotas ning Saksamaa ja Nõukogude Liit jagasid riigi vastavalt aastaid enne sõda sõlmitud lepingule.
K: Kui tõhus oli välksõda Poola vägede vastu?
V: Blitzkrieg oli väga tõhus ebaefektiivse ja demobiliseeritud Poola armee vastu, mille tankid ja lennukid olid peaaegu otsas ja enamasti vanad. Blitzkrieg hävitas neid kergesti.
K: Kuidas reageerisid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaa sissetungile Poola?
V: Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale 3. septembril sõja, kuid nad tegid vähe, et mõjutada septembrikampaaniat.
K: Mis juhtus 2. septembri Mokra lahingus?
V: 2. septembri Mokra lahingu ajal lükkasid poolakad tagasi Saksa panzerdiviisi rünnaku, mis sundis neid taganema.
K: Mis juhtus enamiku Poola mereväega pärast Saksa invasiooni?
V: Enamik Poola mereväest põgenes pärast Saksa invasiooni Suurbritanniasse.
