Nõukogude invasioon Poolasse 1939: sissetung ja Poola jagunemine
Nõukogude invasioon Poolasse 1939: sügav ülevaade sissetungist, Poola jagunemisest, okupatsioonist ja tagajärgedest Teises maailmasõjas.
1939. aasta Nõukogude invasioon Poola oli Nõukogude sõjaline operatsioon, mis algas ilma ametliku sõjakuulutuseta 17. septembril 1939. aastal. See toimus Teise maailmasõja algfaasis. Kuusteist päeva pärast seda, kui Natsi-Saksamaa tungis Poolasse läänest (1. septembril 1939), tungis Nõukogude Liit Poola territooriumile idast. Invasioon kestis sügisesse ja lõppes praktiliselt 6. oktoobril 1939; seejärel jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit kogu Teise Poola Vabariigi kontrolli omavahel kokku lepitud joonte järgi.
Taust ja kokkuleppe tähendus
1939. aasta suvel üritas Nõukogude Liit leida liitlasi Saksamaa vastu ja palus nõupidamiseks kontakte Ühendkuningriigil, Prantsmaal, Poolal ja Rumeenial. Nõukogude juhtkond soovis aga ka õigustatust ja läbipääsu oma vägedele idast läände, mida Poola ja Rumeenia lükkasid tagasi. Sellele eelnes salajane, 23. augustil 1939 sõlmitud mitteametlik kokkulepe Saksamaaga, mille salajases protokollis jagati Kesk- ja Ida-Euroopa mõjusfääre ning määrati ära põhilised piirialad, mida osapooled pidi hiljem hõivama.
Sissetung ja sõjaline olukord
Sellest kokkuleppest julgustatuna tungisid Saksa väed Poolasse 1. septembril 1939 ja sundisid Poola kaitsejõud kiirelt ümber paiknema. Nõukogude Punaarmee alustas sissetungi 17. septembril, põhjendades oma tegutsemist ametlike seletuste kohaselt vajadusega kaitsta ukrainlaste ja valgevenelaste, keda nad väitsid elavat Poola idaosas. Poola riigivõim ja sõjavägi olid juba Saksa edasitungi tõttu raskes olukorras ning paljud üksused tõmbusid kagusse lootuses saada õhult või lääne liitlastelt abi, mida tegelikult ei tulnud.
Okupatsioon, administratiivsed muutused ja repressioonid
Pärast sõjalist kontrolli kehtestasid Nõukogude võimud oma hallatuse: kohalikele administratsioonidele asendati ametnikud, moodustati pro-sovetlikud nõukogud ja veel novembris 1939 korraldati kohalike elanike suhtes «rahvaesinduste» või «referendumite» sarnased toimingud, mille ettekäändel liideti need alad Nõukogude Liiduga. Novembris 1939 kuulutati ligikaudu 13,5 miljonit endist Poola kodanikku ametlikult Nõukogude Liidu kodanikeks.
Uute võimude esimeste sammude hulka kuulusid laialdased arestimised, kinnisvara ja tööstuse riigistamine, maaühistustamine maapiirkondades ning repressioonid poliitiliste vastaste ja „ohtlike elementide” vastu. Samuti viidi sadu tuhandeid inimesi sellest piirkonnast Siberisse ja teistesse kaugetesse Nõukogude Liidu osadesse; historiograafilised hinnangud kinnitavad, et arvuvariasioonid on suured, erinevatel allikatel jäävad need enamasti sadu tuhandeid kuni umbes miljoni inimese piiresse. Lisaks viidi 1940. aastal läbi massilisi arreteerimisi ja poliitilisi repressioone, mille hulka kuulusid ka paljude Poola sõjaväelaste ja vormikandjate ära viimine ning hilisem massiline hukkamine (nt Katõni kuriteo ohvrid).
Sõja järgmised aastad ja piirikokkulepped
Nõukogude väed hõivasid Ida-Poola alad kuni 1941. aasta suveni, kuni Saksa armee alustas rünnakut Nõukogude Liidu vastu operatsiooni "Barbarossa" käigus. Selle tulemusena lükati Punaarmee algselt taganema ja alad sattusid sakslaste okupatsiooni alla; need piirkonnad jäid natsionaalsele režiimile kuni Punaarmee tagasipealetungini 1944. aasta suvel.
Pärast sõda kinnitati piiride muudatused suuresti suures pildis: Jalta konverentsil sõlmitud kokkulepe ning hilisemad riikidevahelised otsused võimaldasid Nõukogude Liidul säilitada suure osa idapoolsetest aladest, mida nemad okupeerisid 1939. aastal. Selle tulemusel liideti osa endisest Poola territooriumist Nõukogude koostisosadega: Ukraina Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja Valgevene Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Samal ajal kujunes Lääne-Poola alamaks uus Poola administratiivpiir: Poola Rahvavabariik sai muuhulgas Ida-Preisimaa lõunapoolse osa ning täpsustunud sai ka Oder–Neisse'i joonest ida pool asuv ala, mis määras ära uued Põhja-Euroopa piirid.
Tagajärjed
- Poliitiliselt kaotas Poola iseseisvuse enamikus kahe suure võimu vaidlusse sattudes ning valitsus pidi asuma eksiili.
- Suured rahvastikulis-majanduslikud nihked: märkimisväärne osa elanikkonnast tapeti, vangistati või küüditati; maareformid ja natsionaliseerimine muutsid ühiskondlikke suhteid püsivalt.
- Piiride nihkumine tähendas, et miljonid eestlased, leedulased, poolakad, ukrainlased ja valgevenelased leidsid end uute riiklike õiguskorra all kuni 1991. aastani, mil Nõukogude Liit lagunes.
- Rahvusvahelisel areenil tekitas Nõukogude tungimine Poola vastu teravet kriitikat ja süüdistas Nõukogude Liitu agressioonis; lääneriikide sõjaline toetus Poolale jäi aga eelnevalt lubatust piiratumaks.
Kokkuvõtlikult oli 1939. aasta Nõukogude invasioon Poolasse osa laiemast geopoliitilisest ümbermängimisest, mis algas Saksamaa ja Nõukogude Liidu salajaste kokkulepetega ning mille lõppjärjeks olid püsivad territoriaalsed muutused, ulatuslikud inimõiguste rikkumised ja pikaajalised demograafilised muudatused Ida-Euroopas.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli 1939. aasta Nõukogude Liidu sissetung Poola?
V: 1939. aasta Nõukogude invasioon Poola oli Nõukogude sõjaline operatsioon, mis algas ilma ametliku sõjakuulutuseta 17. septembril 1939. aastal. See toimus Teise maailmasõja algfaasis, pärast seda, kui natsi-Saksamaa oli 1. septembril läänest Poolasse tunginud.
Küsimus: Millal Nõukogude Liit tungis sisse?
V: Nõukogude Liit tungis sisse idast ja lõppes 6. oktoobril 1939.
K: Mis juhtus Teise Poola Vabariigiga?
V: Saksamaa ja Nõukogude Liit jagasid kogu Teise Poola Vabariigi.
K: Mida palusid Nõukogude Liit teistel riikidel 1939. aasta alguses teha?
V: 1939. aasta alguses palus Nõukogude Liit Ühendkuningriigil, Prantsusmaal, Poolal ja Rumeenial sõlmida liit natsi-Saksamaa vastu. Samuti soovisid nad, et Poola ja Rumeenia laseksid neid läbi oma territooriumi, kuid nad keeldusid.
K: Kuidas reageeris natsi-Saksamaa?
V: Natsi-Saksamaa reageeris nädal hiljem Poola sissetungiga kolmest suunast.
K: Kuidas said Ida-Poola inimesed Venemaa kodanikeks?
V: Nõukogude võimuletulek võttis selle piirkonna üle ja muutis kõik 13,5 miljonit endist Poola kodanikku 1939. aasta novembris Venemaa kodanikeks. Samuti saatsid nad sadu tuhandeid inimesi sellest piirkonnast Siberisse või ka teistesse Venemaa kaugematesse osadesse.
K: Millal olid need alad natside okupatsiooni all kuni?
V: Need alad olid natside okupatsiooni all, kuni Punaarmee need 1944. aasta suvel tagasi vallutas.
K: Milline kokkulepe Jalta konverentsil võimaldas peaaegu kogu okupeeritud territooriumi säilitamist NSVL poolt ?
V: Jalta konverentsil sõlmitud kokkulepe võimaldas NSV Liidule säilitada peaaegu kogu okupeeritud territooriumi, mis hõlmas Ida-Preisimaa lõunapoolt ja Oder-Neisse joonest ida poole jäävaid alasid. Need alad paigutati seejärel Ukraina ja Valgevene sotsialistlikesse vabariikidesse.
Otsige