Jalta konverents 1945: Krimmi kohtumine, mis määras Euroopa tuleviku

Jalta konverents 1945: Krimmi kohtumine, kus Churchill, Roosevelt ja Stalin kujundasid Teise maailmasõja järel Euroopa piirid, poliitika ja tuleviku.

Jalta konverents (mida mõnikord nimetatakse ka Krimmi konverentsiks) toimus 4.–11. veebruarini 1945, mõned kuud enne Teise maailmasõja lõppu Euroopas. Krimmis kohtusid Ühendkuningriigi peaminister (Winston Churchill), Ameerika Ühendriikide president (Franklin D. Roosevelt) ja NSV Liidu juht (Jossif Stalin) ning arutasid, mida teha Saksamaaga ning kuidas korraldada sõjajärgset Euroopat. Konverents toimus peamiselt Livadia lossis ning osalesid ka delegatsioonide liikmed, välisministrid ja sõjalised nõunikud.

Taust

Sõja viimane etapp tõi liitlaste seas vajaduse kiiresti kokku leppida sõjajärgsetes küsimustes: Saksa kaotus, okupatsioonikorra korraldus, sõjajärgsete piiride ja rahvusvaheliste organisatsioonide loomine ning Jaapani vastu suunatud tegevuse koordineerimine. Jalta oli rida kõrgetasemelisi läbirääkimisi, kus iga riik esitas oma huvid ja nõudmised.

Peamised otsused ja kokkulepped

• Saksamaa saatus: lepiti kokku Saksa tingimusteta alistumine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja jagamine okupatsioonitsoonideks (hiljem täpsustati ja kinnitati osa küsimusi Potsdami konverentsil).
• Poola piirid ja valitsemine: otsustati, et Poola idapiir läheb enamasti mööda Curzoni joont ning Poola saab kompensatsiooniks lääne suunas territooriumi Saksamaalt. Samuti leiti, et Poolas peab olema koalitsioonivalitsus, mis hõlmab demokraatlikke ja mittekommunistlikke elemente, ning tulevikus tuleb korraldada vabad valimised.
• Ühinenud Rahvaste Organisatsioon: kokku lepiti uue rahvusvahelise organisatsiooni — Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) — loomisest, sealhulgas julgeolekunõukogust ja püsiliikmete vetoõigusest.
• Jaapani vastu suunatud tegevus: NSV Liit nõustus astuma sõtta Jaapani vastu 2–3 kuu jooksul pärast Saksamaa lõplikku alistumist, mille eest Nõukogude Liit pidi saama territoriaalseid garantiisid ja huve Kaug-Idas.
• Sõjakurjategijate kohtlemine: leppisid kokku, et sõja ajal toime pandud kuritegude eest tuleb vastutajad vastutusele võtta — see viis hiljem Nürnbergi protsessideni.
• Reparaatsioonid ja majandussidemed: arutati reparatsioonide põhimõtteid ja majandusliku koostöö aluseid, kuid paljud finantsküsimused jäid edasistele läbirääkimistele.

Mõju ja järelmõjud

Jalta otsused aitasid vormida sõjajärgset Euroopa poliitilist kaart järele. Mõned kokkulepped viidi ellu täies mahus, teisi täpsustati Potsdamis (juuli–august 1945). Samas tekitasid Jalta lepped püsivaid vaidlusi:

• Kuigi ette nähtud olid vabad valimised Ida-Euroopas, muutis Nõukogude Liidu sõjaline kohalolek paljudes riikides nende poliitilise suuna ning tekitas ida ja lääne vahel jagunemise — see kujunes hiljem külma sõja aluseks.
• Yalta sagedasti kritiseeritakse sellest, et lääneriikide juhid tegid kompromisse, mis võimaldasid Nõukogude võimu laienemist Ida-Euroopas; kriitikud kasutasid väljendit „Jalta pettus/betrayal”.
• Samal ajal oli Jalta praktiline samm rahvusvahelise koostöö suunas (ÜRO aluste kokkulepped) ja lihtsustas sõjajärgset korrastamist Euroopas.

Kriitika ja vastuolud

Konverentsi ümber on palju poliitilist ja ajaloolist debatti. Peamised kriitikapunktid on järgmised:

• Salajasemate kokkulepete olemasolu ja liitlaste vahelised erimeelsused, eriti kui vaadata, kuidas tõlgendati «vabade valimiste» lubadust.
• Roosevelti tervis ja tema võime esindada USA huve on saanud tähelepanu ajaloolastes aruteludes, samuti Churchillile ja Stalinile tehtud poliitilised kompromissid.
• Osa ajaloolasi rõhutab, et Jalta oli ka praktiline kokkulepe sõjajärgse kaose piiramiseks — otsuseid pidi tegema kiiresti, sõja ajal ja ajal, mil alternatiive oli vähe.

Kokkuvõte

Jalta konverents 1945. aastal oli üks tähtsamaid kõrgetasemelisi kohtumisi Teise maailmasõja lõpus, kus mängiti läbi Euroopa poliitika põhialused. Selle otsused mõjutasid oluliselt riikide piire, rahvusvahelist õigust ja julgeolekut kogu järgnevaks sajandiks. Kuigi mitmed kokkulepped aitasid kaasa stabiilsuse taastamisele ning ÜRO loomisele, jäid paljud küsimused vastuoluliseks ning andsid tõuke külma sõja tekkeks.

Kokkulepped

Liitlased leppisid kokku, et :

• Saksamaa pidi olema täielikult desarmeeritud
• Tuleks luua uus ülemaailmne organisatsioon nimega Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).
• Stalin nõustus liituma sõjaga Jaapani vastu kolm kuud pärast Saksamaa lüüasaamist
• Saksamaa jagatakse neljaks eri osaks (okupatsioonitsoonid), millest ühe okupeerib Prantsusmaa, ühe NSVL, ühe USA ja ühe Ühendkuningriik.
• Berliin jaguneks samuti neljaks eri osaks
• Sõjakuritegude toimepanijate üle mõistetakse kohut ja neid karistatakse
• Poolas luuakse neutraalne valitsus
• Ida-Euroopa oleks Stalini mõju all.
• Vabad valimised pidid toimuma neis riikides, mis on vabastatud Saksa võimu alt.
• Alustada sõjakaristuste planeerimist ja seda, kui palju raha oleks Saksamaa teistele riikidele võlgu.

Churchill, Roosevelt ja Stalin (selles järjekorras).

Otsing