Aleksandr Solženitsõn

Tuntuimad teosed

Suur osa Solženitsõni loomingust on autobiograafiline, põhinedes asjadel, mida ta oma elus nägi ja koges. Solženitsõn oli ise mitu aastat Gulagis vangis ja hiljem oli ta vähktõveosakonnas (ta paranes vähist). ^[]

Pärast Hruštšovi salajast kõnet 1956. aastal vabastati Solženitsõn pagulusest ja vabastati (vabastati kõigist süüdistustest). Käsikiri "Üks päev Ivan Denissovitši elus" avaldati 1962. aastal Nikita Hruštšovi selgesõnalisel heakskiidul toimetatud kujul. Hruštšov kaitses seda Poliitbüroo presiidiumi istungil, kus arutati, kas lubada selle avaldamist, ja lisas: "Igas teie sees on stalinist; minus on isegi stalinist. Me peame selle kurjuse välja juurima".

Seega on autobiograafia, reportaaž, ilukirjandus ja poliitilised tähelepanekud omavahel seotud, rohkem kui enamiku kirjanike puhul.

Luule

• Preisi ööd (1974) (vene keeles Прусские ночи)

See on pikk luuletus. Solženitsõn oli Teise maailmasõja ajal Nõukogude Punaarmee kapten. "Preisi ööd" kirjeldab Punaarmee marsi üle Ida-Preisimaa ning keskendub traumeerivatele vägistamistele ja mõrvadele, mida Solženitsõn selle marsi osalisena nägi.

Romaanid

• The First Circle (1968) 2009. aastal ilmus raamatu täispikk versioon inglise keeles.

Pealkiri on viide Dante "Jumalikus komöödias" esitatud põrgu esimesele ringile, kus kreeka filosoofid ja teised mittekristlased elavad müüridega piiratud rohelises aias. Nad ei pääse taevasse, sest nad on sündinud enne Kristust, kuid neil on põrgu südames väike suhteline vabadus. Lugu räägib vangidest (zeks), kes on tehnikud või akadeemikud. Nad on arreteeritud ENSV karistusseadustiku artikli 58 alusel Jossif Stalini puhastuste käigus pärast Teist maailmasõda.

• Vähihaigete osakond (1968)

Romaan jutustab väikese rühma vähihaigete lugu Usbekistanis 1955. aastal, stalinismijärgses Nõukogude Liidus. See uurib nende inimeste moraalset vastutust - mida sümboliseerivad patsientide pahaloomulised kasvajad -, kes vastutavad oma kaaskodanike kannatuste eest. Stalini suure puhastuse ajal tapeti, saadeti töölaagritesse või pagendati miljoneid inimesi. Peale ametnike, kes otsuseid langetasid, seisid paljud teised pealt ja ei teinud midagi. Ka nemad olid kaasatud. Teised tegid veel hullemat: nad mõistsid süütuid inimesi, et saada endale eeliseid. Romaan räägib sellest, kuidas patsiendid saavad aru oma osast nendes traagilistes sündmustes.

• august 1914 (1971)

See räägib keiserliku Venemaa lüüasaamisest Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. Romaan on ebatavaline segu ilukirjanduslikust jutustusest ja ajalookirjutusest. See tekitas ulatuslikke ja kibedaid vaidlusi nii kirjanduslikust kui ka ajaloolisest vaatepunktist. 1984. aastal ilmus romaani uus, oluliselt laiendatud versioon. Selleks ajaks oli Solženitsõn juba mõned aastad USAs elanud. Ta sai avaldada varem maha surutud peatükid ja uued osad, mis olid kirjutatud pärast uurimistööd Hooveri Instituudi raamatukogus. Nende hulgas olid ka peatükid Vladimir Lenini kohta, mis avaldati eraldi pealkirjana "Lenin Zürichis".

Lühikirjandus

• Üks päev Ivan Denisovitši elus (1962)

Lugu toimub 1950. aastate nõukogude töölaagris ja kirjeldab ühe tavalise vangi, Ivan Denissovitš Šuhhovi üht päeva. Raamatu ilmumine oli nõukogude kirjandusloos erakordne sündmus; kunagi varem ei olnud avalikult levitatud stalinistlike repressioonide kirjeldust.

• Asja hüvanguks (1963)

Ühes provintsilinnas aitavad kohaliku kolledži üliõpilased ehitada uusi kolledži ruume, tehes suurema osa tööst ise. Kui hoone on valmis, annavad nõukogude võimud korralduse, et see tuleb üle anda teadusasutusele; üliõpilastele öeldakse, et see on "asja heaks". Lugu on avatud kriitika tol ajal valitsenud demokraatia puudumise ja poliitiliste juhtide ebaaususe kohta.

• Matryona's Place (1968)

See on Solženitsõni enim loetud novell. Jutustaja, endine gulagi vang, igatseb tagasi Vene provintsi elama. Ta asub tööle kolhoosi koolis. Matrjona pakub talle elamispinda oma pisikeses, lagunenud kodus. Nad jagavad ühe toa, kus nad söövad ja magavad; jutustaja magab laagrivoodil ja Matryona pliidi kõrval. Jutustaja leiab, et talutööliste elu erineb vähe revolutsioonieelsete mõisnike ja nende pärisorjade elust. Matryona töötab talus vähese või üldse mitte mingi palga eest. Ühel ööl teisi aidates jääb ta rongi alla. Tema tegelaskuju on kirjeldatud kui "ainus tõeline kristlane (ja) ainus tõeline kommunist" ning tema surm sümboliseerib Venemaa märtrisurma.

Mittekirjanduslik veebisait

• Gulagi saarestik (kolm köidet, 1973-78)

Kogu politseiriigi arendamise ja haldamise protsessi ajalugu Nõukogude Liidus. Seda levitati Nõukogude Liidus samizdati (põrandaaluse väljaande) kujul kuni selle ametliku avaldamiseni 1989. aastal. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Vene Föderatsiooni moodustamist sai "Gulagi saarestik" kohustuslikuks lugemiseks Venemaa keskkoolides. Arhipelaag GuLag (selle vene pealkiri), on nii riim kui ka metafoor, mida kasutatakse kogu teoses. Sõna arhipelaag kirjeldab üle tohutu Nõukogude Liidu levinud töölaagrite süsteemi kui tohutut saarte ahelat, mida tunnevad ainult need, kellele oli määratud neid külastada.

Seotud leheküljed

• Nobeli preemia laureaatide nimekiri riikide kaupa
• Ajaloolaste nimekiri kontinentide kaupa