Hruštšovi salajane kõne
Hruštšovi salajane kõne oli kõne, milles Nikita Hruštšov mõistis pärast Jossif Stalini surma hukka. Kõne oli suuline ettekanne Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kahekümnendale parteikongressile 25. veebruaril 1956. aastal. Selle pealkiri oli "Isiksuse kultusest ja selle tagajärgedest".
Aruanne oli tuntud kui "salajane kõne", sest see peeti kommunistliku partei delegaatide kinnisel istungil, millest külalised ja ajakirjanikud olid välja jäetud. Kuigi Hruštšovi aruande tekst lekkis peaaegu kohe, avaldati ametlik venekeelne tekst alles 1989. aastal Nõukogude liidri Mihhail Gorbatšovi glasnostikampaania ajal.
Kõne aluseks oli 1934. aasta Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei XVII kongressi delegaatide repressioonide uurimine. Nad olid 1930. aastate stalinistlike puhastuste ohvrid. Hinnangud Stalini rollile ajaloos muutusid selle kõne mõjul üsna palju. Paljud läänes, kes olid olnud kommunistliku partei liikmed või vähemalt sümpaatsed kaastöötajad, loobusid oma liikmelisusest ja ei kaitsnud enam Stalini mainet. Vene kirjanikud, nagu Solženitsõn, leidsid, et neid koheldi suurema sümpaatiaga. See kõne oli oluline pöördepunkt ajaloos.
Kõne tekitas kuulajaskonnas sellise šoki, et mõnede teadete kohaselt said mõned kohalolijad südameinfarkti ja teised tegid hiljem enesetapu. Paljud Nõukogude kodanikud olid segaduses. Neid oli toidetud Stalini "geniaalsuse" pideva kiitusega. Eriti ilmne oli see Gruusia NSV-s, Stalini kodumaal, kus rahutused lõppesid Nõukogude Punaarmee mahasurumisega 9. märtsil 1956. aastal.
Küsimused ja vastused
K: Kes pidas salajase kõne?
V: Salajase kõne pidas Nikita Kruštšov.
K: Mis oli kõne pealkiri?
V: Kõne pealkiri oli "Isiksuse kultusest ja selle tagajärgedest".
K: Millal pidas Krutšov oma kõne?
V: Kruštšov pidas oma kõne 25. veebruaril 1956. aastal.
K: Miks nimetati seda "salajaks kõneks"?
V: Seda nimetati "salajaseks kõneks", sest see peeti kommunistliku partei delegaatide kinnisel istungil, kus külalised ja ajakirjanikud olid välja jäetud.
K: Millist mõju avaldas Hruštšovi kõne inimestele Läänes?
V: Paljud inimesed Läänes, kes olid olnud kommunistliku partei liikmed või sümpaatsed kaasmaalased, astusid pärast Hruštšovi kõne kuulamist oma liikmelisusest välja ja ei kaitsnud enam Stalini mainet. Ka vene kirjanikke, nagu Solženitsõn, koheldi pärast seda suurema poolehoiuga.
K: Kuidas reageerisid Nõukogude kodanikud de-staliniseerimisele?
V: Nõukogude kodanikud olid de-staliniseerimisest segaduses, sest neid oli toidetud Stalini "geniaalsuse" kiitusega. See reaktsioon sai eriti ilmseks Gruusias, Stalini kodumaal, kus rahutused lõppesid Punaarmee mahasurumisega 9. märtsil 1956. aastal.
K: Kas keegi kannatas füüsiliselt Krustšovi salajase kõne kuulamise tõttu?
V: Mõnede aruannete kohaselt said mõned inimesed, kes viibisid Hruštšovi salajase kõne ajal, südameinfarkti, samas kui teised tegid hiljem kuuldust saadud šoki tõttu enesetapu.
