Laskmine — relvade ja vibude tulistamine: definitsioon, liigid ja spordiala

Laskmine — põhjalik ülevaade relvadest ja vibudest: definitsioonid, liigid, tehnikad, laskespordist kuni jahipidamiseni; kasulik juhend harrastajale ja sportlasele.

Autor: Leandro Alegsa

Laskmine on relvade ja vibude tulistamine; see hõlmab tulistamist püssist, püssist või muudest relvadest, mis paiskavad kuuli või mürsku. Samuti kuulub laskmise alla vibust tulistamine (vibust) ning vibulaskurite tegevus ja tehnikad (vibulaskurist). Ka suuremahulistest relvadest tulistamist, näiteks suurtükiväe, rakettide ja rakettide kasutamist, võidakse üldises tähenduses nimetada laskmiseks. Inimest, kes oskab täpselt ja oskuslikult tulistada, nimetatakse laskuriks. Laskmine toimub lasketiirus ning välitingimustes — näiteks jahipidamisel, laskespordis või lahingutegevuses — ja see on ka olümpiasport.

Liigid

  • Väike- ja käsitulirelvad: püstolid, revolvrid ja vintpüssid (täpsuslaskmine, laskespordi harud).
  • Haavlid (kuskil nagu luukoristus): kasutatakse jahil ja skeet/ trap tüüpi laskmises.
  • Vibulaskmine: traditsiooniline ja spordiala, millel on oma tehnika ja võistlusformaadid.
  • Sõjaline ja taktikaline laskmine: hõlmab rivi- ja automaatrelvi, taktikalist treeningut ja märklaskmist liikumisest.
  • Suurtüki- ja raketisüsteemide kasutamine: lahingu- ja õhuväe kontekstis.
  • Biathlon: talispordiala, mis ühendab murdmaasuusatamise ja relvalaskmise.

Laskespordi põhivaldkonnad

  • Täpsuslaskmine: stabiilne asend, sihtimine ja ühekordne päästiku tõmme.
  • Kiirlaskmine ja sarilaskmine: ajapiirangute ja sarjalaskmisega võistlused.
  • Skeet ja trap: variserivad lendavate sihtmärkide (kilpkonnade) tabamine haavliabiga.
  • Õhupüstol ja õhupüss: 10 m distantsilt toimuvad suures populaarsuses olümpiadistsipliinid.
  • Vibulaskmine: nii sise- kui välivõistlused, traditsiooniline ja kompaund-vibu kategooriad.

Vahendid ja varustus

  • Relvad: erinevad tüübid vastavalt eesmärgile (võistlus, jahindus, õppus).
  • Patruunid ja laskemoona: sobiv kaliiber ja tüübid olenevalt relvast ja ülesandest.
  • Sihtimisseadmed: raud- ja optilised sihid, sihikud, laserseadmed (võistlus- ja kasutustingimused reguleeritud).
  • Kaitsevahendid: kõrvakaitse, silmakaitse ning vibulaskmisel sõrmekaitse ja käepidemed.
  • Lisavarustus: laskuri riietus, kindad, remmikud, alused ja laskuri tööriistad hoolduseks.

Turvalisus ja põhireeglid

Turvalisus on laskmisel esmatähtis. Peamised reeglid, mida järgida:

  • Arvesta, et relv on alati laetud.
  • Suunake toru ohutu suuna poole (muzzle discipline).
  • Ärge hoidke sõrme päästikulaual enne, kui olete valmis tulistama.
  • Tunne oma sihtmärki ja seda, mis selle taga on.

Lisaks tuleb relvade käitlemisel ja transportimisel järgida riiklikke nõudeid ning lasketiiru reegleid, kasutada sobivaid kaitsevahendeid ning hoida lastest eemal.

Harjutamine ja oskuste arendamine

  • Põhioskused: õige kehahoiak, hingamise kontroll, sihtimine ja päästiku kontroll.
  • Regulaarne treening lasketiirus parandab stabiilsust ja täpsust; treeneri juhend on eriti oluline algajale.
  • Võistluslaskmine nõuab ka vaimset ettevalmistust — keskendumine, rutiin ja stressijuhtimine.

Seadusandlus ja litsentsid

Laskmise õiguslik raamistik varieerub riigiti. Tavaliselt nõutakse relvalubasid või kande- ja omamisõigust, taustakontrolli, tõendeid laskeoskuse kohta ning jahipidamiseks eraldi lubasid. Lasketiirude ja relvade kasutamise reeglid on sageli täpsemalt reguleeritud, et tagada avalik ohutus.

Laskmine on mitmekesine tegevus — see võib olla sport, elukutse, hobi või osa jahindusest ja kaitseväest. Õige tehnika, vastutustundlik käitlemine ja turvalisus muudavad laskmise kontrollitud ja nauditavaks tegevuseks.

Mees, kes tulistab haukaid Krag-Jørgenseni püstolkuulipildujaga 1940. aastal.Zoom
Mees, kes tulistab haukaid Krag-Jørgenseni püstolkuulipildujaga 1940. aastal.

Kasutab

Lasketiiru kasutatakse lindude, näiteks metskitse või faasani, küülikute jne küttimiseks. Mõnikord tähendab "laskmine" lihtsalt "jahti".

Vägivald

Laskmist kasutatakse ka sõjapidamises, enesekaitses, kuritegevuses ja õiguskaitses. Kui keegi tulistab suvalisi süütuid inimesi, on selle põhjuseks mõnikord misantroopia (viha inimeste vastu).

Võistluslaskmine

Mitmes riigis on püssiklubisid tehtud alates 19. sajandist. Varsti alustati rahvusvaheliste laskespordiürituste korraldamist, sealhulgas laskmine suveolümpiamängudel (alates 1896. aastast) ja maailmameistrivõistlustel (alates 1897. aastast). Rahvusvaheline Laskespordiliit vastutab olümpia- ja mitteolümpiapüsside, püstoli- ja haavlipüsside võistluste eest. Siiski on ka palju riiklikke ja rahvusvahelisi laskespordialasid, mille eest vastutavad teised organisatsioonid.

Laskmistarbed

Enamikus riikides vajavad inimesed, kes soovivad tulirelvi tulistada, litsentsi. Tulirelvi saab tavaliselt osta ainult registreeritud kauplustest.

Seotud leheküljed



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3