Laskmine
Laskmine on laskmine püssist, püssist või muudest relvadest, mis tulistavad mürsku, näiteks vibust või vibulaskurist. Isegi suurtükiväe, rakettide ja rakettide tulistamist võib nimetada laskmiseks. Inimene, kes oskab väga hästi tulistada, on laskur. Laskmine võib toimuda lasketiirus või välitingimustes jahipidamisel, laskespordis või lahingutegevuses. Laskmine on ka olümpiasport.
Mees, kes tulistab haukaid Krag-Jørgenseni püstolkuulipildujaga 1940. aastal.
Kasutab
Lasketiiru kasutatakse lindude, näiteks metskitse või faasani, küülikute jne küttimiseks. Mõnikord tähendab "laskmine" lihtsalt "jahti".
Vägivald
Laskmist kasutatakse ka sõjapidamises, enesekaitses, kuritegevuses ja õiguskaitses. Kui keegi tulistab suvalisi süütuid inimesi, on selle põhjuseks mõnikord misantroopia (viha inimeste vastu).
Võistluslaskmine
Mitmes riigis on püssiklubisid tehtud alates 19. sajandist. Varsti alustati rahvusvaheliste laskespordiürituste korraldamist, sealhulgas laskmine suveolümpiamängudel (alates 1896. aastast) ja maailmameistrivõistlustel (alates 1897. aastast). Rahvusvaheline Laskespordiliit vastutab olümpia- ja mitteolümpiapüsside, püstoli- ja haavlipüsside võistluste eest. Siiski on ka palju riiklikke ja rahvusvahelisi laskespordialasid, mille eest vastutavad teised organisatsioonid.
Laskmistarbed
Enamikus riikides vajavad inimesed, kes soovivad tulirelvi tulistada, litsentsi. Tulirelvi saab tavaliselt osta ainult registreeritud kauplustest.
Seotud leheküljed
